Saada sõbrale
RSS
google +
Trükiversioon

Aljona Kurbatova, nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja, Tervise Arengu Instituut

Aljona Kurbatova, nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja, Tervise Arengu Instituut

Paljud inimesed arvavad, et tuberkuloos kuulub minevikku. Tegelikkuses on võimalused selle haiguse likvideerimiseks käesoleval sajandil väikesed. WHO ülemaailmsest tuberkuloosi aruandest 2014 ilmneb, et 2013. aastal kaotas tuberkuloosi tõttu elu 1,5 miljonit inimest. Eriti kurvaks teeb selle asjaolu, et neid surmajuhtumeid oleks saanud ära hoida.  

2013. aastal diagnoositi tuberkuloos hinnanguliselt 9 miljonil inimesel, sealhulgas nakatus 480 000 neist multiresistentsesse tuberkuloosi, mis kujutab endast üha kasvavat ohtu. 30 ELi/EMP riigis anti teada 64 844 tuberkuloosijuhtumist, mis oli 2012. aastaga võrreldes 6,0% vähem. Samas on üha enam levimas multiresistentne ja eriti ravimiresistentne tuberkuloos.

Süstitavate narkootikumide tarvitamine on olnud oluline tegur HIViga seotud tuberkuloosiepideemiate puhul, eelkõige Ida-Euroopas. Kuigi on saavutatud teatavat edu, ei ole tehtud piisavaid jõupingutusi, et tegeleda mõne kõige haavatavama elanikkonnarühmaga, nt süstivate narkomaanidega.

HIV ja tuberkuloos on nende jaoks suureks ohuks, sest sageli on nad muutunud haavatavaks muude tegurite tõttu, milleks on näiteks kodutus, vangistus ja alatoitlus. Süstivate narkomaanide haavatavus suureneb häbimärgistamise tõttu, millega nad oma igapäevaelus kokku puutuvad.  Piisava toe ja kogenud personali abiga võivad süstivad narkomaanid saada pikaajalist ravi ning nende kliinilised tulemused on võrreldavad narkootikume mittetarbivate inimeste omadega.

Teenuste integreerimiseks ei ole olemas ühte mudelit – igas riigis või isegi kohalikus omavalitsuses võivad asjaomased lahendused erinevad olla. Kuid mitmed algatused on innustavad – uute juhtumite avastamise ja ravi teenused Londonis ning nn tuberkuloosi teemapeod Bulgaarias, mille kaudu püütakse jõuda kõige haavatavamate elanikkonnarühmadeni mängulisel viisil, aidates suurendada inimeste teadlikkust seoses nende tervisega.

Tervisealase võrdsuse soodustamiseks on meil vaja endale teadvustada, et haavatavatel elanikkonnarühmadel on samasugune õigus kvaliteetsetele tervishoiuteenustele kui teistel ELi kodanikel, ning hakata vastavalt sellele ka tegutsema. Tervishoiutöötajad ja sotsiaalhoolekande valdkonna personal koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega peavad teenused inimestele lähemale tooma, suurendades sihtrühmadele suunatud töö osakaalu, täiustades juhtumite haldamist ja motiveerivaid sekkumisi. Mitmed terviseprogrammi raames rahastatavad Euroopa algatused on tõestanud, et see on tõepoolest võimalik.

Tuberkuloos on kolmanda terviseprogrammi (2014–2020) prioriteediks ning terviseohutuse probleem, mis nõuab meetmeid ELi tasandil, et edendada tervist, ennetada tuberkuloosi ja soodustada toetavaid keskkondi, võttes arvesse põhimõtet „tervis kõigis poliitikavaldkondades”. Asjakohase reageerimise abil võime tõepoolest saavutada seda, mis paljude inimeste arvates on juba saavutatud – likvideerida tuberkuloos ühel päeval maailmast lõplikult.