Välissuhted
Euroopa Komisjon teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, riikide ja kodanikuühiskonnaga, et:
- edendada kooskõlas ELi väärtustega säästlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning inimväärset tööd väljaspool liidu piire, Euroopa sotsiaalõiguste sammast ning kestliku arengu eesmärke;
- edendada õiglast üleilmastumist, aidates sealhulgas kaasa rahvusvaheliste tööstandardite vastuvõtmisele ja järelevalvele ning tööõiguse sätete inkorporeerimisele ELi kaubanduskokkulepetesse ning nende järelmeetmete võtmisse;
- aidata kaasa ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ELi liikmesuseks ettevalmistamisele.
Euroopa Komisjon teeb tööd selle nimel, et tagada tööhõive- ja sotsiaalküsimuste arvessevõtmine ELi välispoliitikas. Komisjon keskendub kaubanduse, arengukoostöö, naabruspoliitika ja sisepoliitika välismõõtme kaudu eelkõige säästlikule arengule ja inimväärsele tööle.
Rahvusvahelised organisatsioonid ja foorumid
Euroopa Liit osaleb järgmiste organisatsioonide töös ja teeb nendega koostööd: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ning G20ja G7 ning osaleb ka muudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumites, et:
- edendada inimväärset tööd kõigi jaoks;
- edendada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet;
- rakendada Euroopa poliitika välismõõdet.
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
ELil on pikaajaline strateegiline partnerlus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO).
Meie koostöö raames edendatakse inimväärset tööd ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. ELi ja ILO vaheline koostöö keskendub tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste järgimisele, sealhulgas kaubandus- ja muudes sotsiaalpoliitika valdkondades.
ELil on ühisprojektid ILOga ning ta aitab koos ELi liikmesriikidega kaasa asjaomase organisatsiooni tööle, eelkõige ELi avalduste kaudu.
G7
EL on täiel määral kaasatud G7 töösse. Esimene G7 riikide töö- ja tööhõiveministrite (koos arengupoliitika ministritega) kohtumine toimus 2015. aastal, mil G7 eesistujariigiks oli Saksamaa. G7 sotsiaalvaldkonna algatused:
- Vision Zero Fund, mis aitab kaasa inimväärse töö ja tööohutuse ning tervise edendamisele neis üleilmsetes tarneahelates, mida komisjon rahaliselt toetab;
- G7 tuleviku töö teemaline foorum, mille raames arutatakse töö tulevikku;
- ministrite kohtumised ja järelkohustused tehniliste töörühmade raames. Nende hulgas on ka uus G7 tööhõive töörühm, mille raames tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat valmistab ette ELi osalust ja panust.
G20
EL on G20 täisliige. G20 tööhõiveministrid kohtusid esmakordselt 2010. aastal Washingtonis ning pärast seda on nad kohtunud igal aastal. G20 sotsiaalvaldkonna algatused:
- G20 naiste osalusega seotud eesmärk, et parandada naiste osalust tööhõives;
- noortega seotud eesmärk, et vähendada riskirühma kuuluvate noorte osakaalu.
Kogu aasta vältel toimuvad tööhõivet käsitleva töörühma raames samuti arutelud vanemametnike vahel ja töörühmades, kus ELi esindab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat. Tööhõivet käsitlev töörühm kontrollib selle liikmete G20 riigipõhiste, sealhulgas ka ELi tööhõivekavade rakendamist.
Võimalikud uued ELi liikmesriigid (laienemine)
ELi eesmärk on parandada sotsiaalset mõõdet seitsmes ELi kandidaatriigis ja potentsiaalses kandidaatriigis, toetades, pidades läbirääkimisi ja teostades järelevalvet nende tööhõive ning sotsiaalpoliitika arengu üle vastavalt ELi standarditele ja ühinemiskriteeriumidele.
Komisjon hindab nende riikide majanduse juhtimise protsessi nende iga-aastaste majandusreformi kavade alusel.
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat osaleb eelkõige protsessis, mille eesmärgiks on kandidaatriikide õigusaktide vastavusse viimine järgmiste ELi õiguse peatükkidega:
- Töötajate vaba liikumine ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine (2. peatükk)
- Sotsiaalpoliitika ja tööhõive (19. peatükk)
- (osaliselt) Haridus ja kultuur (26. peatükk)
Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kaudu toetab EL rahaliselt ja tehniliselt reforme kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat haldas IPA I (2007–2013) vahendeid, mis olid suunatud inimressursside arendamisele Türgis, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Horvaatias (kuni viimase ühinemiseni aastal 2013). Selle programmid on nüüd jõudnud sulgemisetappi. Rahastamisvahendit IPA II (2014–2020) haldab naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat.
Muud naaberriigid
EL teeb tööhõive- ja sotsiaalküsimustes koostööd naaberriikidega Euroopa naabruspoliitika ja piirkondlike algatuste kaudu, mis on muu hulgas järgmised:
- Vahemere Liit, mis hõlmab 15 Vahemere lõunapiirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riiki ning kõiki ELi riike;
- idapartnerlus , mis hõlmab Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat.
Euroopa Komisjon teeb nende riikidega koostööd kokkulepete, heade tavade vahetamise ning konkreetsete meetmete toetamise kaudu. Selle koostöö eesmärk on edendada:
- paremaid töötingimusi ja töösuhteid;
- tõhusat sotsiaaldialoogi ja tööturuasutusi,
- tööalast konkurentsivõimet ja noorte tööhõivet;
- piisavat ja jätkusuutlikku sotsiaalkaitset.
Arenenud riigid ja tekkivad turud
Koostöö toimub järgmistes vormides:
- kahepoolsed dialoogid, eelkõige Brasiilia, Kanada, Tšiili, Hiina, Jaapani, Tai ja Ameerika Ühendriikidega.
- piirkondlik koostöö – Vahemere Liit, idapartnerlus, Aasia (ASEM), Ladina-Ameerika.
Sellise koostöö ja asjaomaste dialoogide eesmärk on edendada vastastikust mõistmist ja tõendite, kogemuste ja tavade vahetamist.
Kaubandus ja kestlik areng
ELi kaubanduspoliitika eesmärk on tagada, et majanduslik areng käiks käsikäes sotsiaalse õigluse, inimõiguste austamise ning rangete tööalaste ja keskkonnanormidega. Selleks hõlmavad kaasaegsed ELi kaubanduslepingud eeskirju, mis käsitlevad kaubandust ja kestlikku arengut.
EL teeb tööd selle nimel, et kaubanduspoliitika aitaks edendada kestlikku arengut järgmiste meetmete kaudu: