Tööstus ja ettevõtlus
Ehitus
Madalenergiamajade potentsiaali ärakasutamine majanduskasvu taastamiseks
Euroopa keskkonnasõbralikumaks muutumine peab algama tellistest ja mördist. See näib küll vastuoluline, kuid olemasolevate hoonete põhjaliku taastamiseta ning uute energiatõhusate ehitusmeetodite kasutusele võtmiseta võivad kliimamuutustega seotud Euroopa jõupingutused osutuda edututeks.
Ärihoonete, asutuste ja elamute arvele jääb umbes 40% ELi energiatarbimisest. Hoonete tõhususe parandamine säästab 2020. aastaks hinnanguliselt kuni 12% energiat ja pikemas perspektiivis veelgi rohkem.
Ehitussektor on väga oluline Euroopa linnade uuendamisel ja nende muutmisel arukateks linnadeks. Madala energiatarbimisega hooneid, millel on suur potentsiaal CO2 ja energiakulude kokkuhoidmiseks, ei ole kahjuks turul veel piisavalt omaks võetud, hoolimata nende majanduslikest ja keskkonnaalastest eelistest.
„Ehitussektori tulemused mõjutavad oluliselt kogu majanduse arengut. Ehitusettevõtete konkurentsivõimel on seega oluline roll nii majanduskasvu ja tööhõive seisukohalt üldiselt kui ka kõnealuse sektori jätkusuutlikkuse tagamisel.”
Euroopa Komisjon osaleb energiatõhususe ambitsioonikate eesmärkide saavutamise nimel aktiivselt ehitussektori toetamises. Praegu rakendatakse komisjoni ulatuslikku tegevuskava, mis kehtib kuni 2020. aastani.
Sektori elavdamine on selgelt kasulik nii keskkonnale kui ka Euroopa majandusele. Ehitusfirmade arvele jääb peaaegu 10% ELi SKPst ning 20 miljonit töökohta (peamiselt mikro- ja väikeettevõtjad).
Ehitussektor on olnud üks finants- ja majanduskriisi käigus enam kannatada saanud sektor. ELis toimunud ehitustegevuses ja infrastruktuuri rajamises oli ajavahemikus 2008. aastast kuni 2012. aasta lõpuni langus 16%.
Komisjon on selle ohtliku kogu Euroopa majandust kahjustava suundumuse muutmiseks teinud ettepaneku kahekordistada iga-aastast valitsushoonete renoveerimise mahtu ning jõuda 3% tähiseni. Lisaks soovitab komisjon renoveerida 2% kõigist hoonetest.
Selleks on vaja liikmesriikide asutuste suuri jõupingutusi ning ulatuslikke avaliku ja erasektori investeerimiskavasid. Riikide puhul, kelle eelarvepuudujääk jääb allapoole ELi asjaomast piirmäära, võimaldatakse ajutiselt seada paindlikud eelarveesmärgid. Uued vahendid suunatakse majanduskasvu loovatesse meetmetesse, mis hõlmavad ka ehitussektorit.
Samuti püüab komisjon lihtsustada Euroopa ehitusettevõtjate olukorda, et viimased saaksid tegutseda väljaspool ELi, soodustades vastastikkuse printsiibi alusel nende juurdepääsu meie peamiste kaubandus- ja investeeringupartnerite avalikele hangetele.
Ehitus: Ettevõtjatele lihtsaks muudetud ühtne turg 
