Veebisait on arhiveeritud (18/07/2014)
18/07/2014

Navigatsioonitee

Tööstus ja ettevõtlus

Klastrid

Klastrid

Peaaegu 40% Euroopa töötajatest töötab ettevõtetes, mis tegutsevad osana klastrist. Viimast võib määratleda kui selliste ettevõtete rühma, mis on keskendunud teatavatele konkreetsetele toodetele, asuvad üksteise lähedal ning vajavad erioskusi, -teenuseid, -ressursse ja -tarnijaid. Euroopa klastrite vaatluskeskus on tuvastanud Euroopas umbes 2000 statistiliselt olulist klastrit, mis aitavad pidevalt kaasa innovatsiooni edendamisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomisele Euroopas.

Seega on selge, et klastrid moodustavad keskse osa Euroopa tööstusbaasist ning on töötanud välja mitmeid uuenduslikke tooteid, mis on kujundanud Euroopa majanduse ajalugu. Näitena võib tuua Lorraine’i ja Saarimaa terasetehased, Sheffieldi söögiriistad, Põhja-Itaalia siidipiirkonna (mis on nüüd kujunenud avangardseks tekstiili värvimise kohaks) ning Alpi piirkonna metallitööstuse.

„Klastrid on piirkondliku arengu võti. Nad edendavad piirkonna tugevaid külgi ning optimeerivad ressursse ja ideid. Nad on ja peavad jääma Euroopa tööstusbaasi nurgakiviks. See roll on neil olnud juba sajandeid. Tagamaks selle säilimise ka tulevikus, peame olema sihiteadlikud ning mitmekordistama oma maailmaklassi klastrite hulka, edendades piiriülest koostööd ja tippsaavutusi.”

Selline koondumine on eelkõige turust tulenev nähtus. Paljud klastrid moodustuvad spontaanselt loomulikest konkurentsieelistest, nagu konkreetses piirkonnas leiduvad loodusvarad, lähtuvalt. Kui klaster on sündinud, soosivad turujõud selle läheduses asuva tarneahela arengut. Näiteks on Stuttgarti ümbrusesse kujunenud kõrgtehnoloogiliste autoosade klaster, mis varustab kohalikke autotootjaid, nagu Daimler ja Porsche. 

Klastrid ei teki aga alati iseenesest. Viimastel aastatel on ettenägelik avalik poliitika, ettevõtlusalgatused, tipptasemel ülikoolid ja uurimisinstituudid andnud suure panuse tugevate klastrite loomisse. Euroopa Komisjon on võtnud omale kohustuseks aidata tugevdada olemasolevaid klastreid ning soodustada nende tekkimist uutes äripiirkondades.

Põhieesmärk on laiendada Euroopa klastrite tegevusulatust ning edendada rahvusvahelist koostööd. Klastrid arenevad kõige paremini keskkonnas, mida iseloomustab ettevõtlusvaim ja kohalike ettevõtjate vaheline sünergia. Terava konkurentsiga ja globaliseerunud maailmas on aga osalemine ülemaailmsetes väärtusahelates ning pidev innovatsioon esmatähtis.

Hea näide vastupanuvõimest on väike Kesk-Itaalia linn Sassuolo, mis on juba sajandeid olnud oluline keraamiliste plaatide tootmiskeskus. Klaster tekkis tänu linna ümbruses leiduvale kõrgekvaliteedilisele savile. Sajandite jooksul savivarud aga ammendusid. Sellest hoolimata on Sassuolo ja Faenza (mille nimest tuleneb termin „fajanss”) tänu innovatsioonile ning sajandite jooksul omandatud oskuste pidevale täiustamisele tänaseni asjaomase valdkonna tootjate jaoks olulisteks keskusteks, pakkudes nüüd pigem eriteadmisi kui toorainet.

Lisateave

Viimati muudetud: 16/09/2014 |  Üles