Paola Testori Coggi, Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi peadirektor

Euroopa Komisjon võttis 20. veebruaril 2013 vastu oma sotsiaalsete investeeringute paketi majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks. Nagu on rõhutatud paketti kuuluvas tervisesse investeerimist käsitlevas komisjoni dokumendis, on tervishoid strateegia „Euroopa 2020” lahutamatu osa.

Dokumendis soovitatakse tervishoiusüsteemide reformimist, et tagada juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning kasutada riiklikke vahendeid tõhusamalt. Selle aluseks on 2013. aasta majanduskasvu analüüs , milles tunnustatakse tervisevaldkonna panust töökohti loovasse majanduskasvu ja soovitatakse tervishoiusüsteemide reformimist, et tagada nende kulutõhusus ja jätkusuutlikkus.

Märkides, et tervis on väärtus omaette ning samuti majanduskasvu edendav kululiik, hõlmab tervisesse investeerimist käsitlev komisjoni dokument kolme peamist elementi.

Investeerimine jätkusuutlikesse tervisesüsteemidesse.

Tervishoiusüsteemid Euroopas on kõrgetasemelise sotsiaalkaitse tuumaks ning Euroopa sotsiaalse turumajanduse nurgakiviks. Majanduskriisist tulenevad piirangud koos demograafiliste struktuurimuutuste ning Euroopa elanikkonda mõjutavate erinevate haigustega kinnitavad nende süsteemide reformimise ja kaasajastamise vajadust. Kuid poliitikakujundajad peavad hoiduma lühiajalisest petlikust säästmisest. EL saab liikmesriike aidata, toetades nende reforme, näiteks parandades kulutõhusust keskkonnahoidliku innovatsiooni kaudu ning töötades välja vahendid tervisesüsteemide toimimise paremaks hindamiseks. Tõhususest tulenevat kasu on võimalik saada näiteks haiglaravi ja spetsialiste kasutamise vähendamise, esmatasandi arstiabi tõhustamise, odavamate samaväärsete (geneeriliste) ravimite kasutamise julgustamise abil ning kasutades tervisetehnoloogia hindamist tervisetehnoloogia kulutõhususe hindamiseks otsuste tegemise alusena.

Tervishoid kui investeering inimkapitali

Tervishoid saab edendada majanduskasvu, võimaldades inimestel olla kauem aktiivne ja parema tervise juures. Elanikkonna tervislik seisund mõjutab tööturul osalemist ja tootlikkust. Elanikkonna tervisesse investeerimine aitab samuti piirata tulevasi kulusid, mis on seotud ennetatavate haiguste raviga ja tähendab investeerimist tõhusasse tööjõudu.

Riiklik tervishoiupoliitika peaks keskenduma haiguste ennetamisele ja tervishoiu edendamisele, et vähendada krooniliste haiguste mõjusid nii inimestele kui ka majandusele. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva innovatsioonipartnerluse raames töötatakse välja huvitavaid näiteid meetmetest, mis aitavad inimestel vananedes elada tervislikumat, aktiivsemat ja iseseisvamat elu.

Investeerimine tervisealase ebavõrdsuse kõrvaldamisesse

Tervishoid erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Veelgi suurem tervisealane ebavõrdsus esineb mõnede haavatavate rühmade puhul, nagu rahvusvähmused ja teatavad sisserändajate rühmad. Investeerimine tervisealase ebavõrdsuse kõrvaldamisesse aitab kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse tekitamisele ning vaesusest ja tõrjutusest tuleneva kehva tervise nõiaringi katkestamisele. Tervisealane ebavõrdsus ei ole mitte ainult inimpotentsiaali raiskamine. See võib põhjustada ka suurt majanduslikku kahju. Üldine juurdepääs tervishoiuteenustele saab aidata kaasa vaesuse vähendamisele ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele. Valdkondadevahelised meetmed −„tervishoid kõigis poliitikavaldkondades”− on vajalikud sotsiaalsete tervist mõjutavate teguritega seotud küsimuste lahendamiseks.

Dokumendi peamine sõnum on, et tervisesüsteemide kulutõhusus, struktuurireformid ja keskkonnahoidlik innovatsioon saavad tuua kasu ja tagavad paremad tulemused tervishoiuvaldkonnas.