Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi asepeadirektor Martin Seychell
Krooniliste haiguste tekitatud koormus on ootamatult suur: kõigist surmadest Euroopas on 86 %, s.o 4 miljonit aastas, seotud krooniliste haigustega.
Kroonilised haigused arenevad aeglaselt, on pikaajalised ja sageli ravimatud. Nad põhjustavad suuri inimkannatusi ja koormavad samas tervishoiusüsteeme. Kõigist ELi tervishoiukuludest kulutatakse praegu 70–80% (hinnanguliselt 700 miljardit eurot) kroonilistele haigustele. Peale selle põhjustavad kroonilised haigused paljude inimeste täielikku töövõimetust ning ligi neljandikul tööjõust (23,5%) on mingi krooniline haigusseisund. Selle tulemusena moodustavad haigustega seotud töölt puudumise iga-aastased hinnangulised kulud ELi SKP-st 2,5%.
Isegi kui diagnoos on raske, ei pruugi prognoos seda olla. Mitmeid kroonilisi haigusi, nagu südameveresoonkonna haigusi ja 2. tüübi diabeeti, on võimalik ennetada, järgides tervislikku eluviisi, ning muid haigusi, nagu hulgiskleroos või dementsus, saab kontrolli all hoida, et parandada patsientide enesetunnet ja aidata neil pikemaajaliselt aktiivseks jääda. Kokkuvõttes saab krooniliste haiguste koormust suuresti vähendada, tehes koostööd nende parema ennetamise ja ravi nimel.
Mida saaks selle huvides teha? Millist lähenemisviisi valida? Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike, rahvusvahelisi organisatsioone ja sidusrühmi 21. aprillil Brüsselis toimuvale krooniliste haiguste konverentsile, et esitada oma ideed ja avada teemakohane arutelu.
Sellel üritusel, mille eesmärk on soodustada ulatuslikumat koostööd, on õige aeg käivitada ELi tervishoiupoliitika platvorm. Sellest saaks mitte ainult mõjus teabevahetuse ja koostöövahend Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu ja riiklike tervishoiu sidusrühmade vahel, vaid ka sidusrühmade endi vahel.
Kõigi, sh krooniliste haiguste valdkonnas toimivate sidusrühmade, jaoks on see platvorm parem viis, et edendada oma tööd internetiarutelude ja isiklike arutelude, parimate tavade jagamise, ühisseisukohtade koostamise ja ürituste propageerimise kaudu, ning see avab juurdepääsu asjakohastele materjalidele.
See on raske ülesanne, kuid on ka paljutõotavaid võimalusi. Seega tuleks neist kinni haarata ning üritada koos leida tõhusad lahendused.
