Theo Vermeire, Hollandi riikliku tervishoiu- ja keskkonnainstituudi (RIVM) ainete ja toodete ohutuse keskuse nanotehnoloogia, töötervishoiu ja transpordiohutuse osakonna juhataja
Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee ning tarbijaohutuse komitee arvamused sünteetilise bioloogia kohta
Sünteetiline bioloogia on juba aidanud turule tuua olulisi tooteid, nagu pärmi abil sünteesitud artemisiniin ja suhkrutest toodetav biolagunev plast. Tehnoloogial on ulatuslik potentsiaal mitmes valdkonnas, nagu meditsiin, materjalid, keemia, toiduained, toitumine, energia, säästvus, jäätmekäitlus ja turvalisus. Nii nagu paljud uued ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, on ka sünteetiline bioloogia vastuoluline teema, millega kaasnevad selle potentsiaalset ühiskondlikku kasu või riske käsitlevad ägedad arutelud.
Lõuna-Koreas Pyeongchangis toimus 6.–17. oktoobrini 2014 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 12. konverents. Sünteetilist bioloogiat käsitleval eriistungil kutsuti osalisi üles „järgima ettevaatusprintsiipi... kui nad tegelevad bioloogilise mitmekesisuse olulise vähenemise või kao ohtudega, mida põhjustavad sünteetilise bioloogia abil loodud organismid, osad ja tooted”. Konventsiooni osalisi kutsuti tungivalt üles lubama sünteetilise bioloogia meetodite abil loodud organismide välikatseid üksnes pärast asjakohast riskihindamist. See soovitus oli ELi jaoks oluline eesmärk, tagades asjaomases küsimuses tasakaalu sünteetilise bioloogia potentsiaali ning seonduva ettevaatusvajaduse vahel. Need mõlemad on ELi jaoks olulised ning ta andis määratluste väljatöötamisse olulise teadusliku panuse tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee, tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee ning tarbijaohutuse komitee esialgse ühisarvamuse abil.
See esialgne arvamus, mille teaduskomiteed võtsid vastu 26. septembril 2014, andis vastuseid sünteetilise bioloogia rakendusala ja määratlust käsitlevatele Euroopa Komisjoni küsimustele. 2014. aasta detsembri lõpus esitasid Euroopa Komisjoni teaduskomiteed teise arvamuse eelnõu selle kohta, kas olemasolevad riskihindamise meetodid on sünteetilise bioloogia puhul piisavad. 2015. aasta alguses järgneb sellele kolmas arvamus – teadusuuringute prioriteetide kohta riskihindamises. Need kolm arvamust, mille on koostanud 20 Euroopa ja Ameerika Ühendriikide eksperdist koosnev valdkondadevaheline töörühm, võiksid oluliselt aidata kaasa sünteetilise bioloogia alase poliitika väljakujundamisele Euroopas ning kogu maailmas. Kuigi sünteetilise bioloogiaga seotud julgeolekuküsimused on olulised, hõlmab nende pädevus üksnes ohutust ning seepärast ei ole üheski kolmest arvamusest julgeolekuküsimusi käsitletud.
Esimese arvamusega pannakse alus kahele järgmisele ning antakse ülevaade peamistest teadusalastest arengutest, kontseptsioonidest, vahenditest ja teadusuuringutest sünteetilise bioloogia valdkonnas. Sellele on lisatud ka kokkuvõte asjakohastest regulatiivsetest aspektidest Euroopa Liidus ning mujal – Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Ameerikas ja Hiinas ning samuti ÜROs. Selles rõhutatakse, et praegu kuulub sünteetiline bioloogia geneetilise muundamise alla, nagu on määratletud direktiivides 2001/18/EÜ ja 2009/41/EÜ, ning tõenäoliselt jääb see nii ka lähitulevikus. Määratlus on järgmine: „sünteetiline bioloogia on teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse kasutamine selleks, et hõlbustada ning kiirendada elusorganismides leiduva geneetilise materjali väljatöötamist, tootmist ja/või muutmist.” Arvamuses pakutakse välja ka rakenduslik määratlus, mille aluseks on sünteetilise bioloogiaga seotud praegused teadmised ja arusaamad. Nenditakse, et on keerukas täpselt määratleda geneetilise muundamise ning sünteetilise bioloogia vahelist seost kvantifitseeritavate ja praeguste mõõdetavate kaasamise või mittekaasamise kriteeriumide alusel. Seega kaaluti lisaks määratlusele nimekirja konkreetsetest kriteeriumidest, mis näitavad, et sünteetiline bioloogia hõlmab mis tahes organismi, süsteemi, materjali, toodet või rakendust, mis tuleneb elusorganismis leiduva geneetilise materjali lisamisest, kokkupanekust või muutmisest.
Asjaomase määratluse eeliseks on, et selle puhul ei jäeta välja asjakohaseid ja mahukaid riskihindamise juhiseid, mis on viimase 40 aasta jooksul geneetilise muundamise alal välja töötatud. Lisaks sellele võetakse kehtiva määratluse puhul arvesse kiiresti arenevaid geneetilise muundamise tehnoloogiaid ning olulist nüanssi, mis hõlmab riskihindamismeetodite pidevat ajakohastamist. See on tähelepanu all teises arvamuses. Siiski on praegu määratlusest välja jäetud kaks uurismisvaldkonda, mida sünteetilise bioloogiaga sagedasti seostatakse. Nendeks on bionanoteadus (elusorganismide osadest valmistatavad eluta nanomaterjalid) ja protorakkude alased teadusuuringud (katsed sünteesida elusorganisme eluta materjalidest), sest nende abil ei ole veel elusorganisme loodud. Siiski võidakse bionanoteaduse ja protorakkude alaste teadusuuringute abil kunagi elusorganisme luua ning seepärast on need lisatud teise arvamusse riskihindamismeetodite kohta.
Teises arvamuses keskendutakse riskihindamismeetoditele sellistes suhteliselt uutes teadusuuringute valdkondades nagu geneetilise materjali varamud, kujundatud raku raamistik, DNA süntees, genoomi muutmine ning ksenobioloogia (DNA ja RNA mittekanooniliste alternatiivide kasutamine inseneriteaduses). Küsimused keskenduvad sellele, milline on sünteetilise bioloogia valdkonna tõenäoliste arengute mõju inimeste ning loomade tervisele ja keskkonnale, ning selle kindlaks määramisele, kas ELi olemasolevad tervise- ja keskkonnaohu hindamise meetodid geneetiliselt muundatud organismide puhul on sünteetilise bioloogia jaoks piisavad. Lisaks paluti teaduskomiteedel esitada ettepanekud läbivaadatud riskihindamismeetodite ja riskivähendamismenetluste kohta, sealhulgas nn ohutuslukkude kohta kuni umbes 10 aastaks.
Sooviksin kokkuvõtvalt öelda, et surve innovatsiooni ning majanduskasvu loomiseks on suur, kuid samal ajal on vaja paralleelselt tegutseda tervise- ja keskkonnariskide vähendamise nimel. Eeldatakse, et need kolm teaduskomiteede arvamust aitavad oluliselt kaasa vastutustundlikele teadusuuringutele, arengule ja innovatsioonile sünteetilise bioloogia valdkonnas.
