Muutuv maailm
Tagajärjed
Kliimamuutuse mõju on tunda kogu maailmas kõigil mandritel ning arvatakse, et sellega seotud nähtused muutuvad järgmistel aastakümnetel sagedasemaks ja intensiivsemaks.
Eri riike ja piirkondi ootavad ees erinevad probleemid.
Need muutused võivad muuta kogu meie maailma, mõjutada toidu- ja veevarusid ning inimeste tervist. Mida suuremad on probleemid, seda raskem ja kulukam on nende lahendamine ning seetõttu on parem astuda varakult samme kliimamuutusega toimetulekuks.
Kuidas mõõta kliimamuutust?
Sügavalt Antarktikast võetud jääproovides leidub õhumulle, mis on seal püsinud 650 000 aastat. Nende kaudu saame teada, milline oli tol ajal kasvuhoonegaaside tase. Selgus, et varem oli süsihappegaasi ja metaani kontsentratsioon atmosfääris palju väiksem.
Puude aastarõngad näitavad puu kasvu aasta jooksul. Teadlased uurivad väga vanade puude aastarõngaid, et saada teavet kliima muutumise kohta pika aja jooksul. Näiteks külma või kuiva ilma korral on aastarõngad kitsamad.
Mauna Loa observatoorium Hawaiil (USA) on mõõtnud süsihappegaasi taset atmosfääris 1958. aastast. Selles kõrvalises kohas ei ole atmosfääri häirivaid tegureid ja seal saab hea ülevaate üleilmsest süsihappegaasi tasemest.
Satelliidipiltide abil saab näidata Põhja-Jäämere ja Lõuna-Jäämere jääkatte muutumist pikema aja jooksul.
Halvad uudised
Enamik teadlasi kinnitab, et maakera soojeneb kiiremini kui kunagi varem, sest inimesed „pumpavad“ atmosfääri tohutus koguses kasvuhoonegaase. Seda põhjustab näiteks fossiilkütuste (söe, nafta ja gaasi) põletamine, autodega sõitmine ja metsade langetamine.
Paljud meist on näinud ja ka ise kogenud kliimamuutuse tagajärgi. Asi ei ole üksnes äärmuslikes ilmastikunähtustes, nagu üleujutused, põuaperioodid ja orkaanid. Kliimaga seotud aeglasemad ja vähem märgatavad muutused võivad meie elu tundmatuseni muuta.
Head uudised
Hea uudis on see, et 2015. aasta detsembris sõlmisid 195 riiki (peaaegu kogu maailm) Pariisis esimese õiguslikult siduva ülemaailmse lepingu, et võidelda kliimamuutuse vastu. ELis ja ka mujal maailmas püüavad valitsused, ettevõtjad ja inimesed juba kliimamuutuse põhjustega võidelda ning kohaneda sellega kaasnevate muutustega.
Meil kõigil on selles oma roll, sest kliimamuutus on ülemaailmne probleem, mis võib mõjutada meid kõiki.
Meil on kõigil üks ühine koduplaneet ja ühes kohas tehtav võib mõjutada kaugel teisal elavaid inimesi. Võib öelda, et meie käitumine jätab püsiva jälje (jalajälje). Seega peaksime kõik oma tegevuse ja valikutega püüdma seda vähendada ning aidata kliimamuutusega võidelda.
Kliimamuutuse põhjustatud äärmuslikud ilmastikuolud
Kuidas kasutada?
Klõpsa interaktiivsel kaardil, et lugeda kummaliste ilmastikuolude kohta, mida leidub üle maailma.
Ookeanidel on suur mõju
Merepinna taseme tõus
Aastatel 1901 kuni 2010 tõusis merepind kogu maailmas keskmiselt 19 cm. Sellel oli kaks peamist põhjust: esiteks vesi paisub soojenedes. Teiseks põhjustab globaalne soojenemine liustike ning Gröönimaa ja Antarktika hiiglaslike jääliustike üha kiirema sulamise, mille tagajärjel suureneb vee hulk ookeanides.
Sellest tulenev merepinna tõus toob kaasa üleujutusi madalatel rannikualadel ning mõnel saarel on oht hoopis vee alla jääda.
Kõrgem merepinna tase võib kahjustada ka tähtsaid rannikuäärseid ökosüsteeme (nt mangroovimetsi), mis pakuvad varjupaika väikestele kaladele ja muudele looduslikele liikidele, kaitstes neid tormide eest, mis põhjustavad ka ranniku ärauhtumist. Pealegi rikub maasse imbuv soolane vesi joogivee varusid ja mulda, millel ei saa enam põllukultuure kasvatada.
Kadumisohus saared
Kas oskad kujutleda, mis tunne oleks teada, et ühel päeval võib su kodu jääda vee alla?
Marshalli Saared Vaikse ookeani põhjaosas kuuluvad maailma haavatavaimate saareriikide hulka, sest suur osa nende territooriumist on vaid ligikaudu kolm meetrit merepinnast kõrgemal.
Teadlased väidavad, et kui merepind tõuseb seal vaid 80 cm, võib see tähendada saarte pindalast kahe kolmandiku vee alla kadumist.
Soojemad ookeanid
Kliimamuutus mõjutab tugevalt ka maailma ookeane. Viimase 40 aasta jooksul on ookeanides neeldunud üle 90 % inimtegevuse tagajärjel atmosfääri lastud täiendavast soojusest.
Ehkki seetõttu ei soojene atmosfäär nii palju, kui oleks võinud, soojendab see siiski ookeane. Vee soojenedes rändavad kalad, krevetid, vaalad ja plankton (kogum tillukesi organisme, mida kalad söövad) maakera pooluste suunas, kus vesi on külmem.
Näiteks krill ehk hiilgevähk, kes on kalade ja ka vaalade toiduks, paljuneb kõige paremini külmas vees. Soojemas vees on vähem krille ja seepärast ka vähem kalu. Korallrahud on koduks enam kui 25 %-le kogu mereelustikust ja seal käivad paljunemas ka paljud kalaliigid, kuid liiga soojas vees on ka korallrahudel raske ellu jääda.
Ookeanides neeldub ligi veerand meie õhkupaisatavast süsihappegaasist. Süsihappegaasi koguste suurenemise tõttu neeldub seda ookeanides aina rohkem. See aitab kliimat reguleerida, kuid samal ajal muudab see ookeanide keemilist tasakaalu.
Ookeanivesi hakkab muutuma happelisemaks ja see on mereelustikule kahjulik, eriti koorikloomadele, nagu langustid, austrid ja korallid.
See on eriti muret tekitav seetõttu, et need loomad asuvad mitme liigi toiduahela alguses.
Kliimamuutuse tõttu kannatavad loomad
Polaaralade toidupuudus
Paljud maismaa- ja veeliigid on juba kolinud teistesse asupaikadesse. Mõnel liigil on suur väljasuremisoht, kui kliimamuutuse mõju piiramiseks midagi ei tehta.
Polaaralade suurimad kiskjad (nt merileopard ja jääkaru) vajavad ellujäämiseks tillukesi vetikaid, mis kasvavad jää all. Need vetikad on polaaraladel peaaegu kõigi toiduahelate alus. Plankton toitub nendest vetikatest; väikesed kalad, krillid ja muud loomad toituvad planktonist ja nii edasi mööda toiduahelat kuni kalade, pingviinide ja hüljesteni. Antarktika ja Arktika merejää kahanedes hakkavad need toiduahelad lagunema.
Ja milliseid tagajärgi tunnevad inimesed?
Kliimamuutuse tagajärjeks on Maad püsivalt mõjutavad muutused, mis muudavad inimeste eluviisi üha enam.
Ohtlikud moskiitod
Mõni putukaliik, mis varem elas ühes piirkonnas, hõivab nüüd kliima muutumise tõttu uusi elupaiku.
Mõni moskiitoliik levitab hammustuse teel mitmesuguseid haigusi, nt Dengue'i, Chikungunyat, kollapalavikku ja malaariat. Algselt leidus neid putukaid ainult troopikas, kuid kliima soojenemise tõttu elavad ja paljunevad nüüd mõned neist ka Lõuna-Euroopas.
Vähem toitu, rohkem probleeme
Kõrvetav kuumus ja veepuudus on katastroofiline kombinatsioon põllukultuuridele ja maailma toiduvarudele. Taimed vajavad ellujäämiseks vett ja kui ei ole taimi, mida süüa, jäävad ka kariloomad (nt veised) nälga. Kui haritud põllu pindmine mullakiht kuivab, hakkab see tolmama ja kandub tuulega eemale, võttes kaasa taimedele vajalikud toitained.
Selle tagajärjel saame vähem toitu, mis on suur probleem, sest maailma rahvastik kasvab umbes praeguselt 7 miljardilt 9 miljardini 2050. aastaks, mistõttu vajadus toidu järele kasvab, mitte ei vähene.
Meie toiduvarusid ohustab ka kliimamuutuse negatiivne mõju mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Kõik see tähendab, et peame ennetama kliimamuutust nii palju kui võimalik, kohandades samal ajal põllumajandust, et muutuva kliimaga toime tulla.
Uppuv linn
Puitvaiad, millele Veneetsia on ehitatud, kaovad Aadria mere madalas laguunis mudasse.
Kui laguuni vesi tõuseb igal aastal umbes 2 mm võrra, on koosmõjuks merepinna tõus 4 mm aastas.
Sagedased üleujutused kahjustavad ajaloolisi hooneid, katavad teid ja mõjutavad turismi.
Siiski on käimas projekt 78 hiiglasliku terasvärava paigaldamiseks, et kaitsta linna kuni 3-meetriste üleujutuste eest. Lisaks väravatele saab Veneetsia täiendavat kaitset rannarohumaade taastamisest, mis toimivad merepinna tõusu vastu loodusliku barjäärina.
Nagu näed, pole olukord hea ei Maa ega inimeste jaoks... Niisiis… millised on lahendused?