Kliimameetmed

ELi kliimameetmed

Ohtlike kliimamuutuste vältimine on Euroopa Liidu esmane ülesanne. Euroopa teeb suuri jõupingutusi oma kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks ning julgustab teisi riike ja piirkondi sama tegema.

ELi põhieesmärgid 2020. aastaks

  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aastaga
  • Saavutada energia kogutarbimises taastuvenergia osakaaluks 20%
  • Suurendada energiatõhusust 20%

ELi põhieesmärgid 2030. aastaks

  • Vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40% võrreldes 1990. aastaga
  • Saavutada energia kogutarbimises taastuvenergia osakaaluks vähemalt 27%
  • Suurendada energiatõhusust vähemalt 27%

Pikaajaline eesmärk

2050. aastaks on EL seadnud eesmärgi vähendada oma heitkoguseid 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. See on osa jõupingutustest, mida arenenud riigid üheskoos peavad tegema.

Euroopa muutmine energiatõhusaks ja vähese CO2-heitega majanduseks ergutab ka majandust, aitab luua töökohti ning suurendab ELi konkurentsivõimet.

Globaalne CO2-jalajälg © Hemera

Meetmed kliimaeesmärkide saavutamiseks

EL püüab oma kliimaeesmärke saavutada rahalise toetuse ja reguleerimise abil.

Rahaline toetus

  • Vähemalt 20% aastateks 2014–2020 kindlaks määratud ELi eelarvest ehk 180 miljardit eurot tuleks kulutada kliima kaitsmisele. See lisandub üksikute ELi liikmesriikide eraldatud vahenditele.
  • Kasvuhoonegaaside heitelubade müügist rahastab EL vähese CO2-heitega energia näidisprojekte. Need hõlmavad tehnoloogiaid elektrijaamades ja muudes tööstuskäitistes tekkiva süsinikdioksiidi kogumiseks ning maa-aluseks säilitamiseks.

Reguleerimine

Kliimamuutustega kohanemine

Euroopa Komisjon on võtnud vastu kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia ning soovib, et kõik liikmesriigid võtaksid aastaks 2017 vastu riiklikud strateegiad kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega toimetulekuks. Osa liikmesriikidest on juba oma kohanemisstrateegiad välja töötanud.

Need hõlmavad muu hulgas järgmisi meetmeid:

  • kasutatava vee hulga vähendamine;
  • ehituseeskirjade kohandamine;
  • üleujutustõkete rajamine;
  • põuale vastupidavamate kultuuride aretamine.

Globaalse soojenemise hoidmine alla 2 °C

Selleks et vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi ning võimalik, et katastroofilisi muutusi keskkonnas, tuleb üleilmse keskmise temperatuuri tõus hoida alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega.

Selles leppisid peaaegu kõik maailma riigid kokku 1992. aastal, kui võeti vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon.

Eesmärgi saavutamiseks tuleb peatada kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv aastaks 2020 ning vähendada neid 2050. aastaks 60% võrreldes 2010. aasta tasemega.

Viimased teaduslikud tõendid viitavad sellele, et juhul, kui üleilmsete heitkoguste vähendamiseks ei tehta midagi või tehakse vähe, ületab globaalne soojenemine tõenäoliselt selle sajandi lõpuks 2 °C ning võib ulatuda kuni 5 °C.

Rahvusvahelised meetmed

EL osaleb uues ülemaailmses kliimakokkuleppes, mis sõlmiti aastal 2015 ja jõustub 2020. aastal.

EL on võtnud omale ka Kyoto protokolli teise etapiga (2013–2020) seotud kohustused.

Maailma suurima arenguabi andjana eraldab EL samuti märkimisväärseid summasid kliimamuutustega toimetulekuks.

Links
Otsitav teave on kättesaadav järgmis(t)es keel(t)es:English (en)