Mis põhjustab kliimamuutust?
Põhjused
Maakera kliima on muutunud läbi aegade: see on vähehaaval muutunud soojemaks või ka külmemaks ja olnud siis selline väga pikka aega.
Põhjustajaks oleme meie
Need muutused toimusid looduslikel põhjustel, nt maakera telje kaldenurga, päikese aktiivsuse ja ookeanihoovuste muutumise tulemusel. Aga praegused muutused on teistsugused ning nende põhjustajaks oleme meie! Paiskame õhku rohkem selliseid gaase, mis püüavad soojuse kinni ja hoiavad seda atmosfääris, ning sellega põhjustame temperatuuri väga kiiret tõusu maakeral.
Teaduslik külg
Kui päikesekiirgus jõuab maapinnale, siis osa selle energiast neeldub pinnases, soojendades maapinda ja ookeane. Ülejäänud energia peegeldub tagasi kosmosesse, kuid osa sellest jääb atmosfääri pidama ja hakkab Maad soojendama. Seda nimetatakse „kasvuhooneefektiks”, kuna atmosfäär töötab nagu kasvuhoonet kattev klaas, hoides selle sisemuse soojana.
Kasvuhooneefekti põhjustavad Maa atmosfääris olevad gaasid, nagu veeaur, süsihappegaas, metaan ja lämmastikoksiid (neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks). Kasvuhooneefekt on normaalne nähtus, mis hoiab Maal eluks sobivat temperatuuri.
Kuid inimtegevuse tagajärjel suureneb kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris, mis tugevdab kasvuhooneefekti ja tõstab Maa temperatuuri.
Kliimamuutus on tingitud maakera temperatuuri tõusust (globaalne soojenemine), mida põhjustavad atmosfääri viidud kasvuhoonegaasid, mida lisandub rohkem kui looduslikult leiduvaid gaase.
Need lisakasvuhoonegaasid tekivad peamiselt fossiilkütuste põletamisel, et toota energiat, ning muu inimtegevuse, nagu vihmametsade hävitamise, põllumajanduse, karjakasvatamise ja kemikaalide tootmise tagajärjel.
Ilm ja kliima on erinevad, kuid omavahel seotud nähtused. Ilm tähendab igapäevaseid tingimusi konkreetses kohas, näiteks võib üks päev olla pilvine ja vihmane, kuid järgmisel päeval paistab päike.
„Kliima” tähendab keskmisi ilmastikutingimusi mingis kohas suhteliselt pika aja jooksul (nt 30 aastat). Näiteks on kõrbes kuum ja kuiv kliima, kuid Arktikas ning Antarktikas on külm ja kuiv.
Globaalse soojenemise erinevus kliimamuutusest
Globaalne soojenemine tähendab Maa temperatuuri praegust tõusu. See on vaid kliimamuutuse üks külg. Kliimamuutus tähendab Maa kliima globaalse soojenemise mitut erinevat tagajärge.
Need on muu hulgas merepinna tõus, liustike sulamine, sademete jaotuse muutus, äärmuslike ilmastikuolude (nt tulvaveed ja kuumalained) sageduse tõus, aastaaegade pikkuse ja põllukultuuride saagikuse muutused.
Läheb soojemaks
2019. aastal oli Maa 1,5 °C soojem kui 19. sajandi lõpus – ja eeldatavasti tõuseb maailma keskmine temperatuur järgmise sajandi jooksul veelgi rohkem. 1,5 °C võib tunduda väike muutus, aga mõtle järgmisele.
Suurem osa sellest soojenemisest on siiani aset leidnud viimastel aastakümnetel ja seega on temperatuuri tõus kiirenenud.
Ära unusta, et see on temperatuuri keskmine tõus: mõnes kohas on läinud palju soojemaks, mujal aga seevastu külmemaks. Näiteks Arktika on viimase 60 aastaga muutunud oluliselt soojemaks ja 2040. aasta suveks võib see olla täiesti jäävaba. Euroopa soojeneb kiiremini kui teised maailma piirkonnad.
Mõne uurimuse kohaselt oli viimasel jääajal maakera temperatuur ainult 4 °C külmem kui 19. sajandi lõpus.
Küsi teadlaselt
Süsinikujälg
Meie süsinikujälg aitab mõõta meie mõju maakerale, väljendades seda kasvuhoonegaaside kogusega, mida me igapäevaelus tekitame. See arvestab näiteks kütuse- või energiakogust, mida me kasutame või mida on vaja kulutada meile vajalike asjade valmistamiseks.
Nõuandeid oma süsinikujälje vähendamiseks leiad jaotisest Pall on sinu käes!
Süsinikuringe on lakkamatus liikumises
Süsinikku on kõikjal ja kõigis elusolendites – sealhulgas sinus! Süsinik ei seisa aga paigal.
See liigub pidevalt maakera ühest osast teise ning muudab vormi. Näiteks esineb süsinik õhus peamiselt gaasina (süsihappegaas või CO2), mis neeldub taimedes (sh puudes) ja ookeanides.
Kuival maal tarbivad loomad (sh inimesed) taimi süües süsinikku ning vabastavad seda välja hingates. Kui taimed ja loomad surevad, siis vabaneb lagunemise tulemusel süsinikku, mis neeldub taas pinnases.
Süsinikuringe on hoidnud süsiniku osakaalu atmosfääris enam-vähem püsivana.
Kahjuks on seda tundlikku tasakaalu häirinud inimtegevus, mille tagajärjel vabaneb süsihappegaasi kiiremini, kui seda looduslikult neeldub, või vähenevad süsiniku looduslikud varud (nt troopiliste metsade hävitamisel).
See suurendab CO2 sisaldust atmosfääris ja kuna CO2 on kasvuhoonegaas, põhjustab see Maa temperatuuri tõusu.
Kas osooniaugud põhjustavad kliimamuutust?
Ei!
Osoon on väga kasulik gaas kõrgel Maa atmosfääris, mis neelab päikese kahjulikku ultraviolettkiirgust.
Kui teadlased mõistsid, et külmikutes ja aerosoolides kasutatavad tehisgaasid tekitavad osoonikihti augu, asus rahvusvaheline üldsus neid järk-järgult kõrvaldama. Koostati leping, mida nimetatakse Montreali protokolliks, et vähendada järk-järgult ohtlike ainete, näiteks klorofluorosüsivesinike (CFC) kasutamist.
Jõupingutused on olnud nii edukad, et osoonikiht hakkab 21. sajandi keskpaigaks taastuma. EL on alati olnud osoonikihi kaitsmisel juhtpositsioonil. Kuigi osooniauk ise globaalset soojenemist ei põhjustanud, aitavad osoonikihti kahandavatele ainetele kehtestatud piirangud kliimamuutusi ära hoida, sest need kemikaalid on ühtlasi ka kasvuhoonegaasid.
Kahjuks asendati CFC-d ja nendest tulenevad ained fluoritud gaasidega, mida tuntakse F-gaasidena. Need ei mõjuta osoonikihti, kuid on võimsad kasvuhoonegaasid. Taas on maailm tegutsemas: kõik 198 Montreali protokollile alla kirjutanud riiki on nõustunud piirama nende kahjulike gaaside tootmist ja kasutamist. Ka siin on EL nende kasutamise piiramisel ja neile alternatiivide leidmisel maailmas juhtpositsioonil. ELi eesmärk on vähendada 2030. aastaks F-gaaside heitkoguseid 2014. aasta tasemega võrreldes 2/3 võrra. 2022. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta F-gaaside seadus veelgi mõjukamaks, aidates ELil 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsuse.
Fossiilkütused
Fossiilkütused (nt kivisüsi) on tekkinud kauges minevikus sügaval maapõues ladestunud taimsetest ja loomsetest jäänustest. Miljonite aastate jooksul on need muutunud aineteks, mida saab kasutada kütusena.
Nüüd, kui oled aru saanud, mis põhjustab kliimamuutust, siis mis on selle tagajärjed?