Kliimameetmed

Kliimamuutuste põhjused

Fossiilkütuste põletamise, vihmametsade hävitamise ning loomakasvatusega mõjutavad inimesed üha enam maakera õhutemperatuuri ja kliimat.

Nimetatud tegevuste tulemusena paisatakse atmosfääri tohututes kogustes kasvuhoonegaase (lisaks seal juba looduslikult esinevatele), mis võimendab kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist.

Kasvuhoonegaasid

Mõned Maa atmosfääris leiduvad gaasid toimivad samamoodi nagu kasvuhooneklaas – nad neelavad päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle lahkumist tagasi kosmosesse.

Paljud neist on looduslikud, kuid inimtegevuse tõttu mõne gaasi kontsentratsioon atmosfääris suureneb. Sellisteks on eelkõige

  • süsinikdioksiid (CO2)
  • metaan
  • dilämmastikoksiid
  • fluoritud gaasid

Peamine inimtegevuse tulemusena tekkiv kasvuhoonegaas on CO2, mille arvele võib kirjutada 63% inimkonna põhjustatud globaalsest soojenemisest. Selle kontsentratsioon atmosfääris on praegu 40% suurem kui industrialiseerimise algusaegadel.  

Teisi kasvuhoonegaase paisatakse atmosfääri väiksemates kogustes, kuid need neelavad soojust palju rohkem kui CO2 ning on mõnel juhul tuhandeid kordi tugevamad. Metaani arvele võib kirjutada 19% ja dilämmastikoksiidi arvele 6% inimtegevusest tingitud globaalsest soojenemisest.

Suurenevate heitkoguste põhjused

  • Söe, nafta ja gaasi põletamisel tekivad süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid.
  • Metsade maharaiumine (raadamine). Metsad aitavad kliimat reguleerida, sidudes atmosfäärist CO2. Raadamise tulemusena see kasulik mõju kaob, puudes talletunud CO2 vabaneb atmosfääri ja tugevdab kasvuhooneefekti.
  • Ulatuslikum loomakasvatus. Lehmad ja lambad tekitavad oma toidu seedimisel suurtes kogustes metaani.
  • Lämmastikku sisaldavad väetised põhjustavad dilämmastikoksiidi heidet.
  • Fluoritud gaaside soojendav toime on süsinikdioksiidi omast kuni 23 000 korda võimsam. Õnneks tekitatakse neid väiksemal määral ning EL on võtnud vastu määruse nende heitkoguse vähendamiseks.

Globaalne soojenemine

Elektrijaamad ja muud tööstuskäitised on peamised CO2 tekitajad

Praegune maakera keskmine õhutemperatuur on 0,85 ºC kõrgem kui 19. sajandi lõpus. Kõik kolm viimast kümnendit on olnud soojemad kui ükski varasem kümnend alates mõõtmiste algusest 1850. aastal.

Maailma juhtivad kliimateadlased on arvamusel, et alates 20. sajandi keskpaigast täheldatud soojenemise peapõhjuseks on peaaegu kindlasti inimtegevus.

Temperatuuri tõusu 2 ºC võrra võrreldes tööstuseelse ajastuga peavad teadlased läviks, mille ületamisel tekib palju suurem oht, et maakera keskkonnas leiavad aset ohtlikud ja võimalik, et ka katastroofilised muutused. Seetõttu on rahvusvaheline üldsus tunnistanud vajadust hoida globaalne soojenemine alla 2 ºC.

Links
Otsitav teave on kättesaadav järgmis(t)es keel(t)es:English (en)