Tonio Borg, Euroopa Komisjoni tervisevolinik
2010. aastal olid tervishoiusüsteemide, sotsiaalhoolekandesüsteemide ja majanduse kulutused vaimsete häirete raviks enam kui 450 miljardit eurot. Raske depressioon on üks kolmest kõige enam invaliidsust põhjustavast seisundist kõigis ELi liikmesriikides. Vaimsed häired on ELi liikmesriikides põhjuseks ligikaudu ühe kolmandiku töövõimetus- ja ennetähtaegselt pensionile jäämise juhtumi puhul. Need ei võimalda inimestel elada hea tervise juures ega omada head elukvaliteeti ning avaldavad tööturule survet inimressursside pideva vähenemisega.
Selliste väljakutsetega toimetulekuks ning positiivse vaimse heaolu edendamiseks pani komisjon 2008. aastal aluse vaimse tervise ja heaolu Euroopa paktile. Käesoleva aasta esimeses pooles alustati pakti rakendamise uude etapiga seoses vaimse tervise ja heaolu alase ühismeetme käivitamisega ELi terviseprogrammi raames. Seda juhib Portugal ning selles osalevad 25 liikmesriiki ning Norra ja Island. Selle eesmärk on töötada välja soovitusi, mis aitaksid liikmesriike nende tegevuses, ning leppida kokku vaimse tervise alaste meetmete ühist raamistikku käsitlevas ettepanekus.
Ülemaailmsel vaimse tervise päeval (10. oktoobril) avaldab komisjon terviseprogrammi raames rahastatud uue uurimuse „Vaimse tervise süsteemid Euroopa Liidu liikmesriikides, vaimse tervise staatus elanikkonna hulgas ning eeldatav kasu vaimsesse tervisesse tehtavatest investeeringutest”.
10.−11. oktoobril korraldab ELi eesistuja Leedu konverentsi teemal „Vaimne tervis: väljakutsed ja võimalused”. Olen seal koos eesistujariigi esindajatega selleks, et märkida, kui oluline küsimus on Euroopa Liidu jaoks vaimne tervis.
