Isabel de la Mata, rahvatervise valdkonna erinõunik
Majanduskriisi ning ELi naaberriikides aset leidvate poliitiliste rahutuste tõttu on sisserändajate ja mõnede etniliste vähemuste (nagu romad) tervis muutumas üha aktuaalsemaks teemaks. Avalikes aruteludes keskendutakse eelkõige probleemidele – kardetakse nakkushaiguste levikut ja tervishoiusüsteemide kuritarvitamist ning seda, et kõnealused rahvastikurühmad on tervishoiusüsteemidele koormaks.
Paljude sisserändajate rühmade tervislik seisund on aga tegelikkuses parem kui elanikkonnal üldiselt, vaatamata sellele, et paljudes riikides kasutavad sisserändajad ja mõned etnilised vähemused pakutavaid tervishoiuteenuseid keskmisest vähem. Samas on aga ilmne, et mõned nendest rühmadest võivad olla haiguste vastu vähem kaitstud. See on muu hulgas seotud nende sotsiaal-majandusliku olukorraga, piiratud juurdepääsuga tervishoiuteenustele, nende väheste teadmistega asjaomaste teenuste olemasolust, aga ka häbimärgistamise ja diskrimineerimisega.
2007. aasta detsembris vastu võetud nõukogu järeldustes sisserändajate tervise kohta rõhutati seost sisserändajate ning kõigi ELi kodanike tervise vahel ja kutsuti Euroopa Komisjoni toetama sellealaseid meetmeid ühenduse teise tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2008–2013)
raames. See programm võimaldas toetada mitmeid sisserändajate tervisega seotud koostööalgatusi, nagu heade tavade, indikaatorite ja teabe jagamine.
Komisjoni teatises „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” määratleti ühe prioriteedina sisserändajate tervisega, sh juurdepääsuga tervishoiule ja ennetavale ravile, seotud täiendavad algatused.
Hispaania 2010. aasta eesistumisperioodil arutati rände ja tervisega seotud küsimusi tervisealase ebavõrdsuse teema raames. Selle tulemusena võttis nõukogu vastu järeldused „Võrdsus ja tervis kõikides poliitikates: solidaarsus ja tervishoid”.
2011. aastal algatas komisjon „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku aastani 2020”, et toetada Euroopa riike romade elu parandamisel. Raamistikus määratakse kindlaks neli valdkonda, milles riigid romade integratsiooni parandama peaksid: juurdepääs haridusele, töökohtadele, tervishoiuteenustele ja eluasemele. Kõik liikmesriigid on võtnud kohustuse töötada välja neid nelja valdkonda hõlmav ühtne lähenemisviis ning on esitanud riiklikud strateegiad nende prioriteetidega tegelemiseks.
Liikmesriikide töö toetamiseks romade tervise valdkonnas on komisjon sõlminud teenuslepingu, mille eesmärk on koostada romade tervislikku olukorda ning tervist mõjutavaid elustiili omadusi hindav aruanne, keskendudes eelkõige arvuka roma elanikkonnaga riikidele. Uuring peaks andma teavet liikmesriikide edusammude kohta romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate rakendamisel tervishoiu valdkonnas ning liikmesriikides kasutatavate järelevalvevahendite kohta. Uuringu tegemiseks on ette nähtud 12 kuud ning aruanne avaldatakse eeldatavasti 2014. aasta alguses. Sellele lisaks toetab tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat Rahvusvahelist Migratsiooniorganisatsiooni (IOM), kes järgmise kolme aasta jooksul teeb liikmesriikidega koostööd selle nimel, et parandada sisserändajate ja etniliste vähemuste juurdepääsu neile kohandatud tervishoiuteenustele.
