Uued liikuvusteenused edendavad linnade tervislikkust

Õhusaaste on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suurim keskkonnaoht inimeste tervisele.

Maanteeliiklus on kahe kõige kahjulikuma saasteaine – ülipeened tahked osakesed ja lämmastikdioksiid – peamine allikas. Need põhjustavad Euroopa linnades igal aastal kümneid tuhandeid surmajuhtumeid. ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärk on vähendada transpordist tingitud heidet 2050. aastaks 90 % võrra.

Uued liikuvusteenused, nagu autode ja jalgrataste jagamine ning arukas ühistransport, võivad märgatavalt vähendada isiklike autode kasutamist ja õhusaastet.

Need teenused on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika (2021–2027) ja rohelise kokkuleppe raames kestliku mitmeliigilise linnaliikuvuse ning uue Leipzigi harta alusel võetud keskkonnahoidliku transpordi kohustustega. ELi tegevuskavas:„Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ soovitatakse meetmeid, mis on seotud programmiga „Euroopa horisont“ ja algatusega „Uus Euroopa Bauhaus.  

Õhukvaliteedi parandamiseks ja keskkonnahoidliku liikuvuse jaoks on põhiline koostöö riigiasutuste, erasektori ja kogukondade vahel, nagu näiteks ELi algatused Uuenduslikud linnaarengumeetmed (UIA) ja URBACTi võrgustikud.

ELi linnade tegevuskava partnerluste raames on määratud kindlaks transpordiga seotud meetmeid, mille põhjal linnad, linnaelanikud ja teised sidusrühmad saavad kujundada poliitikat ja luua projekte rahvatervise parandamiseks.

Keskkonnahoidlikumate valikute suunised

Helsingis arendati projekti HOPE käigus rakendus Green Path (Roheline tee), mis juhatab jalgrattureid ja jalakäijaid vähem saastatud radadele. Rakendus kasutab tervislikuma liikuvuse edendamiseks reaalajas õhukvaliteedi andmeid ja massiotsingu kaudu koostatud andmebaasi.

Mujal Euroopas kasutavad URBACTi planeerimisvõrgustikku CityMobilNet kuuluvad riigiasutused puhtama liikuvuse edendamiseks ELi kestliku linnaliikuvuse kavasid (Sustainable Urban Mobility Plans, SUMPs).

Bielefeldi linn Saksamaal on üks selle liige, mis on võtnud vastu strateegia 2030. aastaks sõiduautode kohalike sõitude osakaalu vähendamiseks 25 %-ni. Muude meetmete hulgas investeeritakse taristutesse ning soodustatakse jalgrattasõitu ja kõndimist.

Linnad uurivad ka uusi võimalusi, kuidas nende elanikud saaksid parema juurdepääsu ühistranspordile. Bulgaarias Sofias võetakse projekti INNOAIR raames kasutusele elektribusse, mis liiguvad graafikute ja marsruutide alusel, mis põhinevad reisijate poolt rakenduse kaudu esitatud taotlustel, et pakkuda alternatiivi lühikestele autosõitudele.

Strateegia toetus

Lisaks kestlikele linnaliikuvuse kavadele saavad linnad vähese heitega transpordile üleminekuks abi paljudest ülemaailmsetest ja Euroopa raamistikest ning vahenditest.

Hollandi linna Utrechti jaoks loodud tervisemõju hindamise vahendid on saadaval ka teistele linnadele, et arvutada taristu muudatuste mõju. Need Exceli tabelitel põhinevad vahendid sisaldavad ka üksikasjalikke suuniseid poliitikameetmete arendamiseks parema õhukvaliteedi suunas.

Teine vahend on URBACTi meetmete kavandamise võrgustikku Healthy Cities (Terved linnad) kuuluvaHispaania linna Vic juhtimisel loodud Healthy Cities Generator (Tervete linnade generaator), mis aitab linnadel edendada avaliku ruumi tervislikku kasutamist, muuhulgas liikluses.

Strateegilisel tasandil pakub ELi linnaliikuvuse pakett linnadele säästva liikuvuse strateegiate arendamiseks teabejagamise, rahastamise, teadusuuringute ja rahvusvahelise koostöö võimalusi. Linnapeade üleilmse pakti võrgustikud, programmid ja teadusuuringud täiendavad seda toetust ning aitavad linnadel areneda, toetudes kasvavale üldsuse huvile rohelisema ja puhtama reisimise vastu.