Tipp-projekt
- 01 January 2005
Eesti lõunapiiri lähistel asuv Haanja spordi- ja vabaajakeskus on minu meelest väga hea näide ühest korralikust regionaalarengu projektist, seda nii oma eesmärgi kui elluviimise poolest.
Projekti idee sai alguse 1999. aastal, kui tollane Majandusministeerium kuulutas programmi PHARE ESC1 2000 raames välja ideekonkursi. Võru maakond ja Haanja vald pakkusid üheskoos välja idee ehitada Eesti ja koguni kõigi Baltimaade kõrgeima mäe (318 m!), Suure Munamäe jalamile puhkekeskus.
Haanja kõrgustikul käidi talvel suusatamas ja suvel mägijalgrattaga sõitmas juba ennegi, kuid turismi jaoks polnud sobivat infrastruktuuri. Seega vajas piirkond mitmekülgset spordi- ja vabaajakeskust (kus oleks riietusruumid, kohvik, suusalaenutus, jne). Lisaks oli vaja viia suusarajad vastavusse Rahvusvahelise Suusaliidu normidega, et oleks võimalik korraldada rahvusvahelisi võistlusi. Selleks tuli olemasolevaid radu laiendada ja ümber kujundada ning osta spetsiaalne rajatraktor. Samuti oli väga oluline radade valgustus, kuna talvel on Eestis vaid 6-7 tundi valget aega. Kõige rohkem aga oli keskusel vaja marketingistrateegiat, et reklaamida ennast nii Eestis kui ka naaberriikides.
Raskeim periood oli projekti algus. Eeltööd nagu keskkonnamõju hindamine ja infrastruktuuride projekteerimine nõudsid palju aega ja energiat. Kui tehnilised ja arhitektuurilised lahendused olid valmis, selgus, et projektile eraldatud rahast täielikult ei piisanud. Aga nagu öeldakse, kes tahab, see saab: vald leidis lisavahendeid ja ka riik pani omalt poolt raha juurde. Selles mõttes näitas ettevalmistusperiood hästi, kui oluline ja isegi vältimatult vajalik on, et kohaliku ja keskvõimu koostöö sujuks hästi.
Tulemus: ehitati väga ilus ja mitmekülgne keskus, mis sobitub hästi ümbrusesse. Talvel käivad seal suusatajad, suvel aga jalgratturid, orienteerujad ja jalgsimatkajad kes tulevad imetlema Eesti kõrgeima mäe tipust avanevat vaadet. Keskuses saab korraldada kuni 60 osavõtjaga seminare. Suusatajad saavad valida 1-, 3-, 5- ja 10-kilomeetrise raja vahel. Hästivalgustatud 3,2-kilomeetrisel rajalõigul saab suusatada kuni kella üheksani õhtul. Projekti maksumuseks kujunes 636 000 eurot. Euroopa Liit andis sellest 395 000, Eesti valitsus 117 000 ja Haanja vald 124 000.
Haanja puhke- ja spordikeskuse avamisel 2003. aasta detsembris ütles Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver, mees, kes on viinud mitu eesti suusatajat Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel pjedestaalile, õiged sõnad: “Haanjasse spordi- ja vabaajakeskuse rajamisega likvideeris riik oma võla paljude spordisõprade ees”.
Haanja vald juhtis esimest korda Euroopa Liidu osalusega majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse projekti ning see oli kindlasti raske ülesanne. Kuid tänu selle projekti õnnestumisele kiideti heaks juba järgmine Haanja PHARE ESC projekt, millega tehakse loodetavasti algust 2004. aastal. Seekord on plaanis renoveerida Suure Munamäe 1939. aastal ehitatud vaatetorn, mida viimati renoveeriti aastal 1969.
(1) ESC: Economic and Social Cohesion (majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus).