Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel

Euroopa Liidus on 40 riikidevahelist piiriala, mis kokku moodustavad 40% liidu territooriumist, kus elab ligi 30% ELi rahvastikust. Üldjuhul läheb piirialadel majanduslikult kehvemini kui liikmesriigi teistel piirkondadel. Piirialadel on reeglina raskendatud ligipääs avalikele teenustele, nagu haiglad või kõrgkoolid. Eraisikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused seisavad piirialadel silmitsi spetsiifiliste raskustega, püüdes orienteeruda erinevates haldus- ja õigussüsteemides. Kuna sellistest raskustest ei saa üle vaid rahastamise ja investeeringutega, on vaja meetmeid, mis ületaksid Euroopa rahastuse võimalusi. Nende probleemide lahendamiseks ja uute konkreetsete meetmete väljapakkumiseks avaldas komisjon 20. septembril 2017 teatise „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse tugevdamine ELi piirialadel”.

Teatises on välja toodud võimalused, kuidas EL ja liikmesriigid saaksid vähendada piiriülese suhtlemise keerukust, kestust ja kulukust ning edendada sisepiiridel teenuste ühist pakkumist. Teatises kirjeldatakse valdkondi, mida saaks parandada, et piirialade elanikud saaksid täiel määral ära kasutada kummalgi pool piiri pakutavaid võimalusi. Panus antakse ka arutelusse, mis algatati Euroopa tulevikku käsitlevas valges raamatus, pakkudes välja meetmeid ja jagades soovitusi, kuidas oleks lihtsam liidusisestel piirialadel koostööd teha, vähendada takistusi ning aidata piirialade elanikel ja ettevõtetel kasutada ära kõiki piirkonna võimalusi.

Teatises pakutakse välja rida meetmeid, mis parandavad piirialade konkurentsivõimet ja sidusust, näiteks käsitletakse teatud õiguslikke ja halduspiiranguid, mis tõkestavad praegu tihedamat koostööd ja suhtlust. Nende meetmete rakendamisel on abiks piirialade teabekeskuse loomine komisjoni juurde, kusjuures keskusesse kuuluksid komisjoni piiriüleste küsimuste eksperdid, kes annavad riikide ja piirkondade ametiasutustele nõu õiguslike ja haldustõkete kõrvaldamise kohta piiridel.

Piiriüleste takistuste vähendamine mõjuks positiivselt nii piirialade sotsiaalmajanduslikule arengule kui ka lõimumisele. Komisjonil on selles protsessis kanda tähtis roll: pakkuda välja õigusakte või rahastamismehhanisme ning aidata liikmesriikidel ja piirkondadel paremini mõista nende ees seisvaid raskusi ja töötada välja vajalikud protseduurid, esmajoones teabevahetust edendades ja tutvustades teistele oma piirialadel rakendatud edukaid võtteid.

Teatisega kaasneb talituste töödokument, milles on toodud põhipunktid ja arutelu, mis käivitati 2015. aastal piirialade analüüsi algatusega. See sisaldab ka lisateavet ELi piirialade õiguslike ja haldusalaste raskuste ning nende ühiskondliku mõju kohta, põhjendades seega komisjoni poolt teatises nimetatud meetmeid lisaanalüüside ja konkreetsete näidetega.

Teatise vastuvõtmist tähistav avaüritus toimub 20.–21. septembril Brüsselis. Brüsselist väljaspool organiseeritakse 2017. a oktoobrist 2018. a veebruarini kolm sarnast üritust, mis leiavad aset Hispaanias Meridas, Taanis Kopenhaagenis ja Slovakkias Bratislavas.