Archive:Elanikkonna struktuur ja vananemine

Andmed 2020. aasta augusti seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: november 2021.

This Statistics Explained article has been archived on 20 July 2021.

Highlights

2019. aastal oli enam kui viiendik EL 27 elanikest (20,3 %) 65aastased või vanemad.

Prognooside kohaselt suureneb 80aastaste või vanemate isikute osakaal EL 27 elanikkonnas ajavahemikul 2019–2100 kaks ja pool korda, kasvades 5,8 %-lt 14,6 %-le.

65aastaste ja vanemate isikute osatähtsuse kasv elanikkonnas ajavahemikul 2009–2019

Käesolevas artiklis vaadeldakse rahvastiku vananemise mõju Euroopa Liidus (EL), millel on järgmistel aastakümnetel tõenäoliselt suur tähtsus. Püsivalt madal sündimus ja kõrgem oodatav eluiga muudavad EL 27 vanusepüramiidi kuju. Kõige olulisem muutus on selge liikumine palju vanema rahvastikustruktuuri suunas; see areng on juba ilmne mitmes EL 27 liikmesriigis.

Selle tulemusel kahaneb EL 27s tööealiste inimeste osakaal, samal ajal kui pensioniealiste suhteline arv kasvab. Eakate inimeste osakaal kogurahvastikus kasvab järgmistel aastakümnetel märkimisväärselt. See omakorda suurendab tööealiste koormust, et katta vananeva rahvastiku sotsiaalkulud seoses mitmesuguste seotud teenustega.

Full article

Eakate inimeste osakaal kasvab jätkuvalt

1. jaanuari 2019. aasta seisuga oli EL 27 rahvaarv hinnanguliselt 446,8 miljonit. Noored (0–14aastased) moodustasid 15,2 % EL 27 rahvastikust (vt tabel 1), samal ajal kui tööealised inimesed (15–64aastased) moodustasid 64,6 % rahvastikust. Eakate (65aastased või vanemad) osakaal oli 20,3 % (0,3protsendipunktine kasv võrreldes eelneva aastaga ja 2,9protsendipunktine kasv võrreldes kümne aasta taguse ajaga).

EL 27 liikmesriikide lõikes oli noorte osakaal kogurahvastikus 2019. aastal suurim Iirimaal (20,5 %), Prantsusmaal (18,0 %) ja Rootsis (17,8 %), samal ajal kui väikseim osakaal registreeriti Itaalias (13,2 %), Saksamaal (13,6 %), Maltal ja Portugalis (mõlemas 13,7 %). 65aastaste või vanemate osakaal kogurahvastikus oli suurim Itaalias (22,8 %), Kreekas (22,0 %), Portugalis ja Soomes (mõlemas 21,8 %) ning väikseim Iirimaal (14,1 %) ja Luksemburgis (14,4 %).

Tabel 1. Rahvastiku vanusestruktuur peamiste vanuserühmade kaupa, 2009 ja 2019
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Ühendkuningriigi ning EFTA riikide ja kandidaatriikide rahvastiku struktuur sarnanes EL 27s üldiselt täheldatule. Peamised erandid olid Island ja Türgi (kus rahvastiku struktuur sarnanes Iirimaa omale): neis kahes riigis oli noorima vanuserühma osakaal suur (vastavalt 19,0 % ja 23,4 %) ning 65aastaste või vanemate inimeste osakaal kogurahvastikus oli suhteliselt väike (vastavalt 14,2 % ja 8,8 %). Albaaniat ja Põhja-Makedooniat iseloomustas samuti võrdlemisi väike 65aastaste või vanemate inimeste osakaal (mõlemas 14,1 %). Sellele vaatamata võib ka nendes riikides täheldada rahvastiku vananemise suundumust (vt joonis 1).

Joonis 1. 65aastaste või vanemate elanike osakaalu kasv ajavahemikul 2009–2019
(protsendipunkti)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Mediaanvanus on kõrgeim Itaalias

EL 27 rahvastiku mediaanvanus tõuseb ja oli 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 43,7 aastat (vt joonis 2). See tähendab, et pool EL 27 rahvastikust oli vanem kui 43,7 aastat ja teine pool noorem. EL 27 liikmesriikide lõikes jäi mediaanvanus vahemikku 37,7 aastat Iirimaal ja Küprosel ning 46,7 aastat Itaalias, mis kinnitab neis liikmesriikides täheldatud suhteliselt noort ja suhteliselt vana rahvastiku struktuuri. EFTA riikides ja kandidaatriikides 2019. aastal registreeritud mediaanvanus oli madalam kui EL 27 näitaja, välja arvatud Liechtensteinis (44,2 aastat) ja Serbias (43,7 aastat, võrdne EL 27 omaga).

Joonis 2. Rahvastiku mediaanvanus, 2009–2019
(aastat)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Mediaanvanus EL 27s tõusis 2009.–2019. aastal 2,7 aasta võrra (aastas keskmiselt 0,3 aastat), 41,0 aastalt 43,7 aastale. See tõusis kõikides EL 27 liikmesriikides (Hispaanias, Portugalis, Leedus, Kreekas, Iirimaal ja Slovakkias 4,0 või enama aasta võrra) peale Rootsi, kus see langes (40,7 aastalt 2009. aastal 40,5 aastale 2019. aastal). Albaanias toimus viimase kümne aasta suurim mediaanvanuse tõus: see tõusis 5,6 aasta võrra 31,1 aastalt 2009. aastal 36,7 aastale 2019. aastal (vt joonis 2).

Iga 65aastase või vanema inimese kohta oli veidi enam kui kolm tööealist inimest

Tööealise elanikkonna poolt noortele ja/või eakatele antava toetuse taseme uurimiseks saab kasutada ülalpeetavate määrasid. Neid määrasid väljendatakse noorema ja/või eakama elanikkonna suhtelise suurusena võrreldes tööealise rahvastikuga. Vanemaealiste ülalpeetavate määr EL 27s oli 1. jaanuari 2019. aasta seisuga 31,4 % (vt tabel 2). Seega oli iga 65aastase või vanema inimese kohta veidi üle kolme tööealise inimese. EL 27 liikmesriikide lõikes ulatus vanemaealiste ülalpeetavate määr madalast 20,7 %st Luksemburgis ja 21,6 %st Iirimaal, kus iga 65aastase või vanema inimese kohta oli peaaegu viis tööealist inimest, kõrge 35,7 %ni Itaalias, 35,1 %ni Soomes ja 34,6 %ni Kreekas, kus iga 65aastase või vanema inimese kohta oli vähem kui kolm tööealist inimest.

Tabel 2. Rahvastiku vanusestruktuuri näitajad, 1. jaanuar 2019
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Noorte ja vanemaealiste ülalpeetavate määr moodustavad ülalpeetavate kogumäära (see arvutatakse ülalpeetavate isikute (nii noorte kui ka vanade) määrana võrreldes tööealise elanikkonnaga ehk 15–64aastastega). EL 27s oli see 2019. aastal 54,9 %; see tähendab, et iga ülalpeetava isiku kohta oli ligikaudu kaks tööealist isikut. 2019. aastal oli ülalpeetavate kogumäär EL 27 liikmesriikidest madalaim Luksemburgis (43,8 %) ja kõrgeim Prantsusmaal (61,5 %).

Üldiselt võib EL 27 vanemaealiste ülalpeetavate määra ja ülalpeetavate kogumäära puhul täheldada kasvutrendi. Vanemaealiste ülalpeetavate määr tõusis viimasel aastakümnel 5,4 protsendipunkti (26,0 %-lt 2009. aastal 31,4 %-le 2019. aastal), samal ajal kui ülalpeetavate kogumäär tõusis samal ajavahemikul 5,9 protsendipunkti (49,0 %-lt 2009. aastal 54,9 %-le 2019. aastal).

Rahvastiku vananemise varasemad ja tulevased suundumused EL 27s

Rahvastiku vananemine on pikaajaline suundumus, mis algas Euroopas mitu aastakümmet tagasi. Kõnealune suundumus on nähtav elanikkonna vanusestruktuuri muutustes ning kajastub kogurahvastikus eakate isikute osakaalu kasvus ja tööealiste isikute osakaalu kahanemises.

Rahvastikupüramiidid (vt joonised 3 ja 4) näitavad elanikkonna jagunemist sooliselt ja viieaastaste vanuserühmade kaupa. Iga tulp vastab asjaomase soo ja vanuserühma osakaalule kogurahvastikus (mehed ja naised koos). 1. jaanuari 2019. aasta seisuga on EL 27 rahvastikupüramiid alt kitsas ning meenutab kujult rombi tänu nn beebibuumi põlvkonna kohortidele, mis tulenevad mitme Euroopa riigi teise maailmasõja järgsetest kõrgetest sündimuskordajatest (tuntud nn beebibuumina). See beebibuumi põlvkond suurendab nüüd pensionieas olevat elanikkonda, nagu on näha võrdlusest 2004. aasta rahvastikupüramiidiga. Beebibuumi laiem osa liigub rahvastikupüramiidis ülespoole, jättes tööealist elanikkonda kujutava osa ja põhja kitsamaks, nagu on näha jooniselt 3.

Joonis 3. Rahvastikupüramiidid, EL 27, 2004 ja 2019
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup)

65aastaste ja vanemate elanike osakaal kasvab igas EL 27 liikmesriigis, EFTA riigis ja kandidaatriigis, samuti Ühendkuningriigis. Viimase aastakümne jooksul toimunud kasv jääb vahemikku 5,1 protsendipunkti Soomes, 4,7 protsendipunkti Tšehhis ja 4,5 protsendipunkti Maltal kuni 1,1 protsendipunkti Saksamaal ja 0,4 protsendipunkti Luksemburgis. Viimasel aastakümnel (2009–2019) täheldati EL 27s tervikuna 2,9 protsendipunkti suurust kasvu (vt joonis 1). Teisalt vähenes alla 15aastaste elanike osakaal EL 27 rahvastikus 0,2 protsendipunkti võrra (vt tabel 1).

Eakate suhtelise osakaalu kasvu võib põhjendada pikaealisuse kasvuga, mis on olnud ilmne mitmel aastakümnel, mille jooksul oodatav eluiga on tõusnud (vt suremuse ja oodatava eluea statistika). Seda arengut nimetatakse sageli vananemiseks rahvastikupüramiidi tipus.

Teisalt on jätkuvalt madal sündimuse tase mitme aasta vältel mõjutanud rahvastiku vananemist, sest sündide arvu vähenemine toob kaasa noorte osakaalu kahanemise kogurahvastikus (vt sündimuse statistika). Seda protsessi tuntakse vananemisena rahvastikupüramiidi põhjas ning see on täheldatav EL 27 rahvastikupüramiidide põhjade kitsenemises ajavahemikul 2004–2019.

Rahvastiku vananemise tulevikusuundumusi püütakse vaadelda Eurostati uusimas rahvastikuprognoosis, mis hõlmab ajavahemikku 2019–2100. Prognooside kohaselt saavutab EL 27 rahvaarv umbes 2026. aastaks 449,3 miljoniga kõrgpunkti ning hakkab sealt edasi järk-järgult vähenema, kahanedes 2100. aastaks 416,1 miljonile.

Võrreldes 2019. ja 2100. aasta vanusepüramiide (vt joonis 4) on näha, et prognooside kohaselt EL 27 rahvastiku vananemine jätkub. Järgmistel aastakümnetel suureneb eakate arv märkimisväärselt. 2100. aastaks võtab püramiid pigem ploki kuju, muutudes keskosas (umbes vanuserühmas 45–54 aastat) oluliselt kitsamaks.

Joonis 4. Rahvastikupüramiidid, EL 27, 2019 ja 2100
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup) ja (proj_18np)

Rahvastiku vananemise teine aspekt on vanemaealise elanikkonna enda progressiivne vananemine, sest väga eakate inimeste suhteline tähtsus kasvab suurema kiirusega kui mis tahes muu EL 27 rahvastiku vanusesegmendi suhteline tähtsus. Prognooside kohaselt suureneb 80aastaste või vanemate isikute osakaal EL 27 elanikkonnas ajavahemikul 2019–2100 kaks ja pool korda, kasvades 5,8 %-lt 14,6 %-le (vt joonis 5).

Joonis 5. Rahvastiku struktuur peamiste vanuserühmade kaupa, EL 27, 2019–2100
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind) ja (proj_18ndbi)

Ajavahemikul 2019–2100 tööealise elanikkonna osakaal eeldatavalt kahaneb, samas kui eakate isikute osakaal kogurahvastikus tõenäoliselt kasvab: 65aastased või vanemad isikud moodustavad 2100. aastaks 31,3 % EL 27 elanikkonnast võrreldes 20,2 %-ga 2019. aastal. Elanikkonna vanuserühmade vahelise liikumise tulemusena on oodata EL 27 vanemaealiste ülalpeetavate määra pea kahekordistumist – 31,4 %-lt 2019. aastal 57,1 %-le 2100. aastaks – ning ülalpeetavate kogumäär kasvab prognooside kohaselt 54,9 %-lt 2019. aastal 82,6 %-le 2100. aastaks (vt joonis 6). Mediaanvanus tõuseb eelduste kohaselt 5,1 aasta võrra, kasvades 43,7 aastalt 2019. aastal 48,8 aastale 2100. aastal.

Joonis 6. Prognoositav ülalpeetavate kogumäär ja vanemaealiste ülalpeetavate määr, EL 27, 2019–2100
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind) ja (proj_18ndbi)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Population structure and ageing: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Eurostat kogub andmeid ELi liikmesriikidelt ja teistelt riikidelt, kes osalevad demograafiliste andmete kogumisel elanikkonna kohta iga aasta 1. jaanuari seisuga. Soovitatav määratlus on „alaline elanikkond“ ning see tähistab elanike arvu asjaomases piirkonnas kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (või mõnel juhul eelmise aasta 31. detsembri seisuga). Vastavalt ÜRO rahvusvahelistele soovitustele põhineb „alalise elukoha“ määratlus 12kuulisel vaatlusperioodil ehk teisisõnu, andmetesse tuleb lisada need isikud, kes on enne vaatluskuupäeva elanud oma alalises elukohas vähemalt 12 järjestikust kuud või saabunud oma alalisse elukohta 12 kuu jooksul enne vaatlusperioodi eesmärgiga viibida seal vähemalt üks aasta. Siiski võivad riigid esitada Eurostatile rahvastikunäitajad, mis põhinevad nende viimasel rahvaloendusel ning mida on kohandatud viimase loenduse järgselt koostatud rahvastiku muutuse komponentidega, või teise võimalusena rahvastikunäitajad, mis põhinevad registreeritud/alalisel elanikkonnal.

2011. aastal toimus rahva ja eluruumide loendus kõigis ELi liikmesriikides, EFTA riikides ja ELi kandidaatriikides. Riikide tavapärase praktika kohaselt vaadatakse iga-aastased rahvastikuhinnangud läbi pärast rahva ja eluruumide loenduse andmete kättesaadavaks tegemist. Loenduste tulemustel põhinevad rahvastikuhinnangud võivad rahvaarvus ja rahvastiku koostises kaasa tuua aegrea katkestusi.

Eurostat annab teavet mitmesuguste demograafiliste andmete kohta. Rahvastikuandmed sisaldavad jaotust mitmesuguste tunnuste kaupa, nt vanus, sugu, perekonnaseis ja haridustase.

Eurostat koostab rahvastikuprognoose riikide tasandil iga kolme aasta tagant. Need prognoosid on tulevikustsenaariumid, mille eesmärk on anda teavet tõenäolise rahvaarvu ja vanusestruktuuri kohta tulevikus, tuginedes sündimuse, oodatava eluea ja rände eeldatavatele tulevikusuundumustele.

Kontekst

Euroopa Komisjon kasutab Eurostati population projections (inglise keeles), et analüüsida vananeva rahvastiku tõenäolist mõju avaliku sektori kulutustele. Rahvastiku vananemisega seotud kasvavate sotsiaalkuludega pensionide, tervishoiuteenuste ning institutsiooniliste või era(tervishoiu)teenuste näol kaasneb tõenäoliselt tööealise rahvastiku koormuse suurenemine.

Mitme olulise poliitika puhul, eriti sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, kasutatakse demograafilisi andmeid tegevuse kavandamiseks, programmide jälgimiseks ja hindamiseks – nt rahvastiku vananemine ja selle tõenäoline mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsete hüvede osutamisele või demograafilise muutuse majanduslik ja ühiskondlik mõju.