Ühtekuuluvuspoliitika rahastamine aastatel 2021–2027 peaks toetama 1,3 miljoni töökoha loomist ja suurendama ELi SKPd käesoleva aastakümne lõpuks keskmiselt 0,5% ja mõnes liikmesriigis kuni 4% võrra.
- 02 May 2023
Lisaks aitab see pakkuda paljusid ühiseid avalikke hüvesid ning toob Euroopa kodanikele, piirkondadele ja linnadele käegakatsutavat ja konkreetset kasu. Need on mõned järeldused, mis sisalduvad täna ühtekuuluvuspoliitika 2021.–2027. aasta programmitöö tulemuste kohta avaldatud aruandes.
Eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vabastab ühtekuuluvuspoliitika sel perioodil investeeringuid kogumahus 545 miljardit eurot, millest 378 miljardit eurot rahastab EL. Nende investeeringute eesmärk on edendada püsivat sotsiaal-majanduslikku lähenemist, territoriaalset ühtekuuluvust, sotsiaalset ja kaasavat Euroopat ning sujuvat ja õiglast rohe- ja digipööret.
Arukam ja konkurentsivõimelisem Euroopa
Ühtekuuluvuspoliitika aitab edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tegeleb digitaalse lõhega. Näiteks saavad 83 000 teadlast juurdepääsu parematele teadusrajatistele ja 725 000 ettevõttele antakse toetust innovatsiooni ja aruka majanduskasvu edendamiseks.
Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest on kavas toetada avalike teenuste ajakohastamist ja digitaliseerimist (see puudutab 22 500 haldusasutust) ning ettevõtete digiüleminekut. Lisaks toetatakse sellega digioskuste ja -taristu väljaarendamist, sealhulgas 3,1 miljoni kodumajapidamise varustamist ülikiirete mobiilivõrkude ja digitaalse püsitaristuga.
CO2-neutraalsele majandusele üle minev ja vastupanuvõimelisem Euroopa
Keskkonnahoidlikud investeeringud kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse keskenduvad Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele vähendada ELis 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Selleks toetatakse ühtekuuluvuspoliitikaga energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonna projekte, mis on eriti olulised kava „REPowerEU“ põhimeetmete rakendamisel. Näiteks on kavas suurendada 32 miljoni m² avaliku sektori ehitiste ja 723 000 eluruumi energiatõhusust ning võtta täiendavalt kasutusele 9555 MW taastuvenergia tootmisvõimsust.
Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu juhtimise toetamiseks eraldatakse vahendeid 229 000 hektari uue rohelise taristu loomiseks.
Samuti toetatakse säästvat linnalist liikumist, ehitades1 230 km uusi ja ajakohastatud trammi- ja metrooliine ning 12 200 km jalgrattataristut.
Puhas vesi ja täiustatud reoveetaristu peaksid ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate investeeringute abil jõudma 16,4 miljoni inimeseni.
Liikumine õiglase ülemineku suunas
Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest toetatakse inimesi ja territooriume, keda üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, tagamaks, et kedagi ei jäeta kõrvale.
Sellega seoses toetatakse ligikaudu 39 000 ettevõtte üleminekut. Eelkõige investeerivad rohkem kui 5000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd) uutesse oskustesse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse valdkondades. Tööturuga seotud toetusmeetmetest saab kasu kuni 120 000 töötut ja ligikaudu 200 000 inimest omandavad uue kvalifikatsiooni.
Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa
Ühtekuuluvusfondidest toetatakse inimesi muu hulgas ka nende tööelus, et tagada sotsiaalne ja kaasav majanduskasv ning järgida Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. See hõlmab vähemalt 6,5 miljoni töötu oskuste arendamist ja elukestvat õpet, mis on Euroopa oskuste aasta 2023 olulised prioriteedid. See aitab saavutada ELi 2030. aasta eesmärki, et igal aastal osaleks koolitustel vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest.
Eelkõige edendatakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest rohkem kui kolme miljoni inimese, sealhulgas 600 000 tõrjutud rühmadesse (nt romad) kuuluva inimese lõimimist ja kaasamist. Fondidest toetatakse 1,7 miljonit põhi- ja keskharidust omandavat õpilast ning eelduste kohaselt peaks ligikaudu 3,5 miljonit inimest jätkama kooliteed uutes või ajakohastatud haridusasutustes.
Olulisi investeeringuid tehakse tervishoidu ja pikaajalisse hooldusse, sealhulgas taristusse ja meditsiiniseadmetesse ning eelduste kohaselt peaks 60 miljonit patsienti saama meditsiinilist nõu või ravi uutes või ajakohastatud tervishoiuasutustes.
Paremini ühendatud Euroopa
Ühtekuuluvuspoliitikaga toetatakse kõigil territoriaalsetel tasanditel tõhusaid transpordisüsteeme, näiteks raudteetransporti, mis on üks ohutumaid ja keskkonnasäästlikumaid transpordiliike. Sellega seoses on kavas ehitada või ajakohastada 3900 km üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raudteeliine.
Lisaks investeeritakse Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames ühisprojektidesse, mis hõlmavad rohkem kui kaht miljonit inimest, 40 299 organisatsiooni ja 25 456 VKEd kogu ELis ja selle naaberriikides.
Taustteave
Ühtekuuluvuspoliitika on ELis peamine pikaajaline investeerimisvahend. See aitab tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ELis, vähendab riikide ja piirkondade vahelist tasakaalustamatust ning aitab saavutada liidu poliitilisi prioriteete.
Ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks kasutatakse mitut fondi:
- Euroopa Regionaalarengu Fond võimaldab investeerida kõigi ELi piirkondade ja linnade sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse.
- Ühtekuuluvusfondi vahenditest investeeritakse keskkonda ja transporti vähem jõukates ELi riikides.
- Euroopa Sotsiaalfond+ aitab luua uusi töökohti ning edendada õiglase ja sotsiaalselt kaasava ühiskonna arengut ELis.
- Õiglase ülemineku fondist toetatakse piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab.
Ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid on järgmised:
- konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa;
- keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üle minev ja vastupanuvõimeline Euroopa;
- paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu;
- sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa;
- kodanikele lähemal olev Euroopa, kus on kehtestatud alt ülespoole suunatud ja kohapõhine lähenemisviis, mis võimaldab piirkondlikel territooriumidel ja kohalikel kogukondadel integreeritud ja kaasaval viisil kindlaks määrata oma prioriteedid ja projektid;
- õiglane üleminek, et saavutada 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid ning Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsus.
Ei ole vähimatki kahtlust, et ühtekuuluvuspoliitika aitab meie liitu üha kindlamaks ja tugevamaks muuta. Aruanne näitab nii konkreetseid saavutusi kui ka seda, mida ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavad investeeringud meile järgmistel aastatel suudavad pakkuda. Konkurentsivõimelisema, arukama, keskkonnahoidlikuma, paremini ühendatud ja kaasavama tuleviku-Euroopa eest peame muu hulgas tänama ka ühtekuuluvuspoliitikat.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira - 02/05/2023
Ühtekuuluvuspoliitika võimaldab kõiki Euroopa Liidu piirkondi üksteisele lähemale tuua. Nii saame üles ehitada sotsiaalsema ja kaasavama Euroopa. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on investeerida inimestesse läbi koolide digiseadmete, haavatavate inimeste pikaajalises hoolduse, tõrjutud rühmade ühiskonda integreerimise ja inimeste tööellu aitamise. Me kõik peaksime tundma uhkust selle üle, mida ühtekuuluvusfondid iga päev kogu Euroopas suudavad võimalikuks teha.
Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit - 02/05/2023
Lisateave
- Aruanne ja selle lisad, sealhulgas teabelehed, mis sisaldavad liikmesriikide peamisi prioriteete ja tulemusi
- Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvorm – investeeringute edenemist käsitlev juhend
- Ühtekuuluvuspoliitika avatud andmeplatvorm
- Veebiplatvorm Kohesio
@VDombrovskis @ElisaFerreiraEC @NicolasSchmitEU @EUinmyRegion @EU_Social