Reports
Kuupäev: 16 dec 2016
Teema: Business support, Energy, Environment, EU Strategy for the Baltic Sea Region, EU Strategy for the Danube Region, Tourism, Transport, Research & Development, EU Strategy for the Adriatic and Ionian Region, Social inclusion, Jobs, Education and Training, Structural Funds management and Governance
Keeled: bg | cs | da | de | el | en | es | et | fi | fr | hr | hu | it | lt | lv | mt | nl | pl | pt | ro | sk | sl | sv
Globaliseerumine on suurendanud riikide sõltumatust ja probleemidega on nüüd vaja tegeleda piiriüleselt. See nõuab järelemõtlemist, kuidas on makropiirkondadel uute funktsionaalsete piirkondadena võimalik kaasa aidata ELi poliitikate ja programmide rakendamisele ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele.
Makropiirkondlike strateegiate tekkimisele on kaasa aidanud mitu ELi riiki ja piirkonda, et täiendada riigi traditsioonilisi territoriaalse juhtimise poliitikaid. Nende eesmärk on tegeleda ühiste probleemidega, nt innovatsioonil põhinev majanduskasv, keskkonna- või kliimamuutused, kasutades alt üles lähenemisviisi, millesse on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud osalejad.
Alates ajast, kui Euroopa Ülemkogu kinnitas 2009. aastal ELi Läänemere piirkonna strateegia, on välja töötatud veel kolm makropiirkondlikku strateegiat: ELi Doonau piirkonna strateegia 2011. aastal, ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia 2014. aastal ja ELi Alpi piirkonna strateegia 2016. aastal.
Makropiirkondlikud strateegiad hõlmavad 19 ELi kuuluvat ja 8 ELi mittekuuluvat riiki ning on muutunud ELi poliitikaraamistiku lahutamatuks osaks. Nende eesmärgid on täielikult kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega; need tugevdavad sünergiat ELi erinevate poliitikate ja vahendite vahel ning põhinevad ühtekuuluvuspoliitika raamistikul.
Makropiirkondlikud strateegiad lisavad väärtust ühtekuuluvuspoliitika koostöömõõtmele. Nad pakuvad platvormi valdkondadeülese, riikideülese ja mitmetasandilise juhtimise tarbeks, mis on avatud ka ELi mittekuuluvatele riikidele. Nad võivad olulisel määral kaasa aidata kõnealuste riikide ja ELi vaheliste sidemete tugevdamisele ning leevendada võimalikke negatiivseid mõjusid ELi välispiiridel.