Archive:Jäätmestatistika
Andmed 2019. aasta juuni seisuga.
Artikli kavandatud uuendamine: märts 2021.
Highlights
2016. aastal tekitati ELi elaniku kohta 5,0 tonni jäätmeid.
2016. aastal ladestati ELis 45,7 % jäätmetest prügilatesse ja 37,8 % võeti ringlusse.
Jäätmeteke, 2016
Selles artiklis antakse ülevaade jäätmete tekkimise ja jäätmekäitlusega seotud muutustest Euroopa Liidus (EL) ning mitmes ELi mittekuuluvas riigis. Artiklis tuginetakse ainult andmetele, mis on kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmestatistikat käsitleva määruse (EÜ) nr 2150/2002 kohaselt.
Jäätmete näol, mis direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 lõikes 1 on määratletud kui „mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama“, on potentsiaalselt tegemist tohutu materjali- ja energiaressursside kaoga. Peale selle avaldab jäätmekäitlus ja jäätmete kõrvaldamine suurt mõju keskkonnale. Näiteks prügilad võtavad enda alla palju maad ning võivad põhjustada õhu, vee ja pinnase saastumist ning põletamine võib tekitada ohtlike õhusaasteainete heidet.
ELi jäätmekäitluspoliitikaga püütakse seepärast kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja tervisele ning parandada ressursitõhusust ELis. Nimetatud poliitika pikaajaline eesmärk on vähendada tekitatud jäätmete kogust, kui aga jäätmeteke on vältimatu, siis edendada selle kasutamist ressursina ning saavutada jäätmete ulatuslikum ringlussevõtt ja ohutu kõrvaldamine.
Full article
Jäätmeteke kokku
2016. aastal tekkis EL 28s majandustegevuse tulemusena ja kodumajapidamistes kokku 2 538 miljonit tonni jäätmeid.
Nagu võibki eeldada, on tekitatud jäätmete üldkogus teatud määral seotud rahvaarvu ja riigi majandusliku suurusega. Tabelist 1 nähtub, et väikseimad ELi liikmesriigid teatasid väikseimatest tekitatud jäätmekogustest ning suuremad liikmesriigid suurimatest jäätmekogustest. Sellele vaatamata tekitati küllaltki suuri jäätmekoguseid Bulgaarias ja Rumeenias ning küllaltki väikesi koguseid Itaalias.
Joonisel 1 on esitatud erinevate majandustegevusalade ja kodumajapidamiste osatähtsus kogu jäätmetekkes 2016. aastal. Ehitus tekitas 2016. aastal EL 28s 36,4 % kogujäätmetest ning sellele järgnesid mäetööstus (25,3 %), töötlev tööstus (10,3 %), vee- ja jäätmemajandus (10,0 %) ning kodumajapidamised (8,5 %); ülejäänud 9,5 % moodustasid muude majandustegevusalade, peamiselt teenuste (4,6 %) ja energeetika (3,1 %) jäätmed.
Joonisel 2 on esitatud tekitatud jäätmete koguse analüüs standardiseeritult, väljendatuna elanike arvu suhtes. Selgelt on märgatav mõnes väiksemas ELi liikmesriigis tekitatud suur jäätmete koguhulk. Eriti suur kogus on registreeritud Soomes, kus ühe elaniku kohta tekitati 2016. aastal keskmiselt 22,4 tonni jäätmeid, mida on üle nelja korra rohkem kui EL 28s keskmiselt tekitatud jäätmete kogus inimese kohta (5,0 tonni). Mitu liikmesriiki, kus tekitatud jäätmete hulk elaniku kohta oli väga suur, teatasid väga suurest mäetööstuse jäätmete osakaalust, samas kui mujal oli väga suur ehitus- ja lammutusjäätmete osakaal.
Suur osa mäetööstuse jäätmetest ning ehitus- ja lammutusjäätmetest klassifitseeritakse peamiste mineraaljäätmetena: joonisel 2 esitatud analüüsis eristatakse peamisi mineraaljäätmeid kõikidest teistest jäätmetest. Peamised mineraaljäätmed moodustasid peaaegu kaks kolmandikku (64 % ehk 3,2 tonni elaniku kohta) EL 28s 2016. aastal tekitatud kogujäätmetest. Peamiste mineraaljäätmete osakaal tekitatud jäätmete koguhulgas erines ELis liikmesriigiti oluliselt, mis võib tuleneda vähemalt mingil määral majanduse erinevast struktuurist. Üldiselt oli mineraaljäätmete osatähtsus suurem nendes liikmesriikides, millele on iseloomulik ulatuslik mäetööstus (näiteks Bulgaaria, Rootsi, Rumeenia ja Soome) ja/või ehitus- ja lammutussektor (näiteks Luksemburg). Nendes liikmesriikides moodustasid peamised mineraaljäätmed tekitatud kogujäätmetest 85 % või rohkem, sama oli olukord ka Liechtensteinis (91 %).
Jäätmeteke, v.a peamised mineraaljäätmed
2016. aastal tekitati EL 28s 905 miljonit tonni muid kui peamisi mineraaljäätmeid, mis moodustab 36 % tekitatud kogujäätmetest (tabel 2). Elanike arvu suhtes väljendatuna tekitas EL 28 2016. aastal iga elaniku kohta keskmiselt 1,8 tonni muid kui peamisi mineraaljäätmeid (joonis 3).
ELi liikmesriikides tekitati 2016. aastal muid kui peamisi mineraaljäätmeid keskmiselt alates 0,8 tonnist elaniku kohta Küprosel ja Horvaatias kuni 9,0 tonnini elaniku kohta Eestis. Eestis tekitatud jäätmete suur kogus on seotud energia tootmisega põlevkivist.
Tabelis 2 on esitatud EL 28 muude kui peamiste mineraaljäätmete tekke muutused majandustegevusalade kaupa. 2016. aastal tekitasid kõige rohkem jäätmeid vee- ja jäätmemajandus, kodumajapidamised ning töötlev tööstus (vastavalt 228 miljonit tonni, 209 miljonit tonni ja 191 miljonit tonni). Muutused neis olid ajas erinevad: ajavahemikus 2004–2016 suurenes jäätmeteke vee- ja jäätmemajanduses (v.a peamised mineraaljäätmed) 105,7 %, kodumajapidamistes tekkinud jäätmete hulk püsis küllaltki stabiilsena (+1,8 %) ning töötleva tööstuse tekitatud jäätmete kogus kahanes märkimisväärselt (29,6 % võrra).
Ohtlike jäätmete teke
Kui ohtlikke jäätmeid ohutult ei käidelda ega kõrvaldata, võivad need kujutada endast suuremat ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. 2016. aastal EL 28s tekkinud jäätmetest liigitati ohtlikeks jäätmeteks ligikaudu 100,7 miljonit tonni (4,0 % koguhulgast).
Võrreldes 2010. aastaga tekitati 2016. aastal EL 28s 4,9 % rohkem ohtlikke jäätmeid, mis tähendab, et jäätmete maht kasvas 96,0 miljonilt tonnilt 100,7 miljonile tonnile. 2016. aastal oli ohtlike jäätmete osatähtsus kogu jäätmetekkes alla 10,0 % kõikides ELi liikmesriikides peale Eesti ja Bulgaaria, kus need moodustasid vastavalt 39,9 % ja 11,1 % kogujäätmetest (vt joonis 4). Eesti puhul tingis nende väga suure osatähtsuse peamiselt energia tootmine põlevkivist. Joonisel 4 näidatud kolmandatest riikidest oli suurim ohtlike jäätmete osakaal kogu jäätmetekkes intensiivsest mäetööstusest tingituna Serbias (35,2 %), kellele järgnesid Montenegro (19,4 %) ja Norra (14,6 %).
Jäätmekäitlus
2016. aastal käideldi EL 28s umbes 2 312 miljonit tonni jäätmeid. Siia hulka ei ole arvatud eksporditud jäätmeid, kuid on arvatud ELi imporditud jäätmete käitlemine. Teatatud kogused ei ole seetõttu otseselt võrreldavad jäätmetekke kogustega.
Joonisel 5 on esitatud jäätmekäitluse arengusuundumused EL 28s ajavahemikul 2004–2016 kogu jäätmekoguse ning kahe peamise jäätmekäitluskategooria (taaskasutamine ja kõrvaldamine) lõikes. Taaskasutatud ehk ringlusse võetud, tagasitäitesse (jäätmete kasutamine kaevandatud aladel nõlvade parandamiseks, ohutuse taastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil) läinud või energiakasutusega põletamisele suunatud jäätmete maht suurenes 28,2 %: 960 miljonilt tonnilt 2004. aastal 1 231 miljoni tonnini 2016. aastal. Selle tulemusena kasvas kõnealuse taaskasutuse osakaal kogujäätmekäitluses 45,4 %-lt 2004. aastal 53,2 %-le 2016. aastal. Kõrvaldatud jäätmete kogus vähenes 1 154 miljonilt tonnilt 2004. aastal 1 081 miljoni tonnini 2016. aastal, seega toimus 6,3 %-line kahanemine. Kõrvaldatud jäätmete osakaal kogu jäätmekäitluses vähenes 54,6 %-lt 2004. aastal 46,8 %ni 2016. aastal.
Nagu eespool öeldud, käideldi 2016. aastal EL 28s veidi üle poole (53,2 %) jäätmetest järgmistes taaskasutamistoimingutes: ringlussevõtt (37,8 % kõigist käideldud jäätmetest), tagasitäide (9,9 %) ja energia taaskasutus (5,6 %). Ülejäänud 46,8 % jäätmetest kas ladestati prügilates (38,8 %), põletati energiakasutuseta (1,0 %) või kõrvaldati muul viisil (7,0 %). ELi liikmesriigid erinesid eri käitlusviiside kasutamise poolest oluliselt. Näiteks mõnes liikmesriigis (nagu Itaalia ja Belgia) oli väga kõrge taaskasutuse tase, samal ajal kui teistes (nagu Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Soome ja Rootsi) eelistati jäätmete saatmist prügilatesse (vt tabel 3).
Ohtlike jäätmete käitlemine
Kokku käideldi EL 28s 2016. aastal 76,8 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid, millest enam kui pool käideldi vaid kolmes ELi liikmesriigis – Saksamaal (28,0 %), Bulgaarias (17,2 %) ja Eestis (12,5 %) (joonis 6).
2016. aastal ladestati 33,9 % EL 28s käideldud ohtlikest jäätmetest prügilasse, st ladestati kas maa alla või maa peale, kasutati pinnasetöötluseks või juhiti veekogudesse (51 kg elaniku kohta) (vt joonis 7) 5,9 % kõigist ohtlikest jäätmetest põletati energiakasutuseta (9 kg elaniku kohta). Energia taaskasutamise eesmärgil käideldi 7,7 % ohtlikest jäätmetest (12 kg elaniku kohta). Rohkem kui kolmandik (35,4 %) ohtlikest jäätmetest EL 28s läks 2016. aastal taaskasutusse (ringlussevõtt või tagasitäide), mis moodustab 53 kg elaniku kohta.
Tabelite ja jooniste lähteandmed
- Waste statistics: tables and figures (inglise keeles)
Andmete allikad
Jäätmepoliitika rakendamise ning eeskätt taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise nõuete täitmise jälgimiseks on vaja usaldusväärseid andmeid äritegevusest ja kodumajapidamistest pärit jäätmete tekitamise ja jäätmekäitluse kohta. 2002. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta, millega loodi selles valdkonnas ühenduse ühtlustatud statistikaraamistik.
Määrusega nõutakse, et alates vaatlusaastast 2004 peavad ELi liikmesriigid esitama iga kahe aasta tagant andmed jäätmete tekitamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohta. Andmed jäätmetekke ja -käitluse kohta on praegu kättesaadavad paarisarvuliste vaatlusaastate kohta ajavahemikus 2004–2016.
Kontekst
ELi jäätmekäitluspoliitikaga püütakse kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja tervisele ning parandada Euroopa ressursitõhusust. Pikaajaline eesmärk on muuta Euroopa taaskasutusühiskonnaks, vältida jäätmete teket ning kasutada vältimatuid jäätmeid igal võimalusel ressursina. Eesmärk on oluliselt suurendada ringlussevõttu ja minimeerida uute loodusvarade kasutamist. Nõuetekohane jäätmekäitlus on ressursitõhususe ja Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu võtmeelement. Lisateavet vt strateegiast „Euroopa 2020“ (inglise keeles).
Sellest tulenevalt kehtestati 2008. aasta läbivaadatud raamdirektiiviga viieastmeline jäätmehierarhia, mille kohaselt on parim võimalus jäätmetekke vältimine, sellele järgnevad korduskasutus, ringlussevõtt ja muud jäätmete taaskasutuse vormid ning viimase võimalusena jäätmete kõrvaldamine (nt prügilad). Kooskõlas asjaomase hierarhiaga sätestatakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (inglise keeles) järgmised ELi jäätmepoliitika esmatähtsad eesmärgid:
- vähendada tekkivate jäätmete mahtu;
- suurendada võimalikult palju ringlussevõttu ja korduskasutamist;
- kasutada põletamiseks ainult ringlussevõtuks kõlbmatuid materjale ja
- lõpetada järk-järgult muude kui ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete prügilatesse ladestamine;
- tagada jäätmepoliitika eesmärkide täielik rakendamine kõigis ELi liikmesriikides.
Direct access to
- End-of-life vehicle statistics (inglise keeles)
- Environmental economy — employment and growth (inglise keeles)
- Municipal waste statistics (inglise keeles)
- Packaging waste statistics (inglise keeles)
- Recycling — secondary material price indicator (inglise keeles)
- Waste shipment statistics (inglise keeles)
- Waste statistics — electrical and electronic equipment (inglise keeles)
- Energy, transport and environment indicators — 2018 edition (inglise keeles)
- Environmental statistics and accounts in Europe — 2010 (inglise keeles)
- Waste (t_env_was) (inglise keeles), vt:
- Waste generation and treatment (t_env_wasgt)
- Waste streams (t_env_wasgt)
- Waste (inglise keeles)
- Environmental Data Centre on Waste (inglise keeles)
- Manual on waste statistics (inglise keeles)
- Waste generation and treatment (ESMS metadata file — env_wasgt_esms) (inglise keeles)
- Määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta
- Määrus (EL) nr 849/2010, 27. September 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta
- Being wise with waste: the EU’s approach to waste management (inglise keeles)
- European Commission — DG Environment — Waste in the EU (inglise keeles)
- European Environment Agency — Resource efficiency and waste (inglise keeles)
- Thematic strategy on the prevention and recycling of waste (inglise keeles)