Statistics Explained

Archive:Elanikkonna struktuur ja vananemine

Revision as of 13:46, 5 December 2017 by EXT-A-Redpath (talk | contribs)


Andmed 2017. aasta juuni seisuga. Viimased andmed: täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli planeeritud ajakohastamine: september 2018.'’
Tabel 1. Rahvastiku vanusestruktuur peamiste vanuserühmade kaupa, 2006 ja 2016
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)
Joonis 1. 65aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv ajavahemikul 2006–2016
(protsendipunkti)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)
Joonis 2. Rahvastiku mediaanvanus, 2006–2016
(aastat)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)
Joonis 3. Rahvastiku mediaanvanus, EL 28, 2001–2016
(aastat)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)
Tabel 2. Rahvastiku vanusestruktuuri näitajad, 1. jaanuar 2016
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)
Joonis 4. Rahvastikupüramiidid, EL 28, 2001 ja 2016
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup)
Joonis 5. Rahvastikupüramiidid, EL 28, 2016 ja 2080
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup) ja (proj_13npms)
Joonis 6. Rahvastiku struktuur peamiste vanuserühmade kaupa, EL 28, 2006–2080
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup) ja (proj_13npms)
Joonis 7. Prognoositav vanemaealiste ülalpeetavate määr, EL 28, 2016–2080
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind) ja (proj_13ndbims)

Käesolevas artiklis käsitletakse rahvastiku vananemise mõju Euroopa Liidus (EL), mis on järgmistel aastakümnetel olulise tähtsusega. Püsivalt madal sündimus ja kõrgem oodatav eluiga muudavad EL 28 vanusepüramiidi kuju. Kõige olulisem muutus on täheldatud üleminek palju vanemale rahvastikustruktuurile ning see areng on ilmne juba mitmes ELi liikmesriigis.

Selle tulemusena tööealiste inimeste osakaal EL 28s kahaneb, samas kui pensioniealiste osakaal kasvab. Eakate inimeste osakaal kogurahvastikus kasvab märkimisväärselt järgmistel aastakümnetel, kui suurem osa sõjajärgsest beebibuumipõlvkonnast jõuab pensioniikka. See omakorda suurendab tööealiste koormust vananeva rahvastiku sotsiaalkulude katmisel seoses seotud teenustega.

Peamised statistilised näitajad

Rahvastiku struktuur

EL 28 rahvastiku arv 2016. aasta 1. jaanuari seisuga oli hinnanguliselt 510,3 miljonit. Noored (0–14aastased) moodustasid 15,6 % EL 28 rahvastikust (vt tabel 1), samas kui tööealised inimesed (15–64aastased) moodustasid 65,3 % rahvastikust. Eakate (65aastased või vanemad) osakaal oli 19,2 % (0,3 % kasv võrreldes varasema aastaga ning 2,4 % kasv võrreldes kümne aasta taguse ajaga).

ELi liikmesriikide lõikes oli noorte osakaal kogurahvastikus 2016. aastal suurim Iirimaal (21,9 %), samas kui väikseimat osakaalu täheldati Saksamaal (13,2 %). Mis puutub 65aastaste ja vanemate osakaalu kogurahvastikus, siis oli see suurim Itaalias (22,0 %), Kreekas (21,3 %) ja Saksamaal (21,1 %), samas kui väikseim osakaal oli Iirimaal (13,2 %).

EFTA ja kandidaatriikide rahvastiku struktuur sarnanes ELis üldiselt täheldatule ning peamisteks eranditeks olid Türgi ja Island (kus rahvastiku struktuur sarnanes Iirimaal täheldatule): kõnealuses kahes riigis oli noorima vanuserühma osakaal suur (vastavalt 24,0 % ja 20,0 %) ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kogurahvastikus oli võrdlemisi väike (vastavalt 8,2 % ja 13,9 %). Albaaniat ja endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki iseloomustas samuti võrdlemisi väike 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal (vastavalt 12,9 % ja 13,0 %). Sellele vaatamata võib ka nendes riikides täheldada rahvastiku vananemise suundumust .

EL 28 rahvastiku mediaanvanus oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga 42,6 aastat (vt joonis 2). See tähendab, et pool EL 28 rahvastikust oli vanem kui 42,6 aastat, samas kui teine pool oli noorem. ELi liikmesriikide lõikes jäi mediaanvanus vahemikku 36,6 aastat Iirimaal ja 45,8 aastat Saksamaal, mis kinnitas neis kahes liikmesriigis täheldatud võrdlemisi noort ja võrdlemisi vana rahvastiku struktuuri. 2016. aastal Türgis ja Islandil täheldatud mediaanvanus (vastavalt 31,1 aastat ja 36,1 aastat) oli madalam kui ükskõik millises ELi liikmesriigis. Madal mediaanvanus (36,7 aastat) iseloomustas ka Albaaniat, kus täheldati viimase 10 aasta suurimat mediaanvanuse tõusu: see tõusis 27,9 % (ehk 8 aastat, 28,7 aastalt 2006. aastal 36,7 aastani 2016. aastal).

Keskmine mediaanvanus tõusis ajavahemikul 2001–2016 EL 28s 4,3 aasta võrra (aastas keskmiselt 0,3 aastat) 38,3 aastalt 42,6 aastani (vt joonis 3). Ajavahemikul 2006–2016 tõusis mediaanvanus kõigis ELi liikmesriikides, seda 4,0 või enama aasta võrra Portugalis, Kreekas, Leedus, Rumeenias ja Hispaanias. (vt joonis 2).

Tööealise elanikkonna poolt noortele ja/või eakatele antava toetuse taseme uurimiseks saab kasutada ülalpeetavate määrasid. Neid määrasid väljendatakse noorema ja/või eakama elanikkonna suhtelise suurusena võrreldes tööealise rahvastikuga. Vanemaealiste ülalpeetavate määr oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga EL 28s 29,3 % (vt tabel 2). Seega oli iga 65aastase või vanema inimese kohta ligi neli tööealist inimest. Vanemaealiste ülalpeetavate määr varieerus ELi liikmesriikide lõikes alates 20,4 %st Iirimaal, 20,5 %st Luksemburgis ja 20,6 %st Slovakkias kuni 34,3 %ni Itaalias, 33,1 %ni Kreekas, 32,4 %ni Soomes ja 32,0 %ni Saksamaal, moodustades ligikaudu kolm tööealist inimest iga 65aastase ja vanema inimese kohta.

Alaealiste ülalpeetavate määr ja vanemaealiste ülalpeetavate määr moodustavad Ülalpeetavate kogumäära (arvutatud ülalpeetavate isikute (nii noorte kui ka vanade) määrana võrreldes tööealise elanikkonnaga ehk 15–64aastastega), mis oli 2016. aastal EL 28s 53,2 %, mis tähendab seda, et iga ülalpeetava isiku kohta oli ligi kaks tööealist isikut. Ülalpeetavate kogumäär oli 2016. aastal ELi liikmesriikidest kõige madalam Slovakkias (42,4 %) ja kõrgeim Prantsusmaal (59,4 %).

EL 28 vanemaealiste ülalpeetavate määra ja ülalpeetavate kogumäära puhul võib täheldada üldiselt tõusvat suundumust. Näiteks tõusis vanemaealiste ülalpeetavate määr viimasel aastakümnel (alates 25 %st 2006. aastal kuni 29,3 %ni 2016. aastal) 4,3 protsendipunkti (ehk 17,2 % oma varasemast väärtusest).

Rahvastikupüramiidid (vt joonis 4 ja 5) näitavad elanikkonna jagunemist sooliselt ja viieaastaste vanuserühmade kaupa. Iga tulp vastab asjaomase soo ja vanuserühma osakaalule kogurahvastikus (nii mehed kui naised koos). 2016. aasta 1. jaanuari EL 28 rahvastikupüramiid on alt kitsas ning muutub rombisarnaseks tänu nn beebibuumi põlvkonna kohortidele, mis tuleneb mitme Euroopa riigi kõrgetest sündimuskordajatest 1960. aastate keskpaigas (tuntud nn beebibuumina). See beebibuumi põlvkond moodustab jätkuvalt suurema osa tööealisest rahvastikust. Kõnealuste suurte kohortide (sündinud 20–30aastase perioodi jooksul) esimesed inimesed on nüüd jõudmas pensioniikka, mida iseloomustab võrdlus 2001. aasta rahvastikupüramiidiga. Beebibuumi pais liigub rahvastikupüramiidis ülespoole, jättes tööealist elanikkonda kujutava alumise osa ja põhja kitsamaks, nagu on näha jooniselt 4.

Rahvastiku vananemise varasemad ja tulevased suundumused ELis

Rahvastiku vananemine on pikaajaline suundumus, mis algas ELis mitu aastakümmet tagasi. Kõnealune suundumus on nähtav elanikkonna vanusestruktuuri muutustes ning peegeldub kogurahvastiku eakate isikute kasvavas osakaalus ja tööealiste isikute kahanevas osakaalus.

65aastaste ja vanemate elanike osakaal kasvab igas ELi liikmesriigis, EFTA riigis ja kandidaatriigis. Viimase aastakümne jooksul toimunud kasv jääb vahemikku alates 5,2 protsendipunktist Maltal ja 4,5 protsendipunktist Soomes kuni 1,0 või väiksema protsendipunktini Belgias ja Luksemburgis. Viimasel aastakümnel (2006–2016) täheldati kogu EL 28s tervikuna 2,4 protsendipunkti suurust kasvu (vt joonis 1). Teisalt vähenes alla 15aastaste elanike osakaal EL 28s 0,4 protsendipunkti võrra.

Eakate suhtelise osakaalu kasvu võib põhjendada pikaealisuse kasvuga, mis on olnud ilmne mitmel aastakümnel, mille jooksul oodatav eluiga on tõusnud (vt suremuse ja oodatava eluea statistika ). Seda arengut nimetatakse sageli vananemiseks püramiidi tipus.

Teisalt on jätkuvalt madal sündimuse tase mitme aasta vältel mõjutanud rahvastiku vananemist, sest sündide arvu vähenemine toob kaasa noorte osakaalu kahanemise kogurahvastikus (vt sündimuse statistika). Seda protsessi tuntakse vananemisena rahvastikupüramiidi põhjas ning see on täheldatav EL 28 rahvastikupüramiidide põhjade kitsenemises ajavahemikul 2001–2016.

Rahvastiku vananemise tulevikusuundumusi püütakse vaadelda Eurostati uusimas rahvastikuprognoosis (EUROPOP2015), mis hõlmab ajavahemikku 2015–2080. EUROPOP2015 prognooside kohaselt saavutab EL 28 rahvastiku arv umbes 2050. aastaks 528,6 miljoniga kõrgpunkti ning hakkab sealt edasi järk-järgult vähenema, kuni kahaneb 2080. aastaks 518,8 miljonini.

2015. ja 2080. aasta vanusepüramiidide võrdlus (vt joonis 5) näitab, et prognooside kohaselt EL 28 rahvastiku vananemine jätkub. Järgmistel aastakümnetel paisutab nn beebibuumi põlvkonna inimeste suur arv eakate inimeste arvu. Kuid 2080. aastaks võtab püramiid pigem ploki kuju, muutudes oluliselt kitsamaks püramiidi keskosas (umbes vanuserühmas 45–54 aastat).

Rahvastiku vananemise teine aspekt on vanemaealise elanikkonna enda progressiivne vananemine, sest väga eakate inimeste suhteline tähtsus kasvab suurema kiirusega kui mõni muu ELi rahvastiku vanusesegment. Ajavahemikul 2016–2080 EL 28 elanikkonna 80aastaste ja vanemate isikute arv rohkem kui kahekordistub prognooside kohaselt, seda 5,4 %lt kuni 12,7 %ni (vt joonis 6).

Ajavahemikul 2016–2080 kahaneb tööealise elanikkonna osakaal stabiilselt kuni 2050. aastani, enne kui toimub mõningane stabiliseerumine, samas kui eakate isikute osakaal kogurahvastikus kasvab: 65aastased või vanemad isikud moodustavad 2080. aastaks 29,1 % EL 28 elanikkonnast võrreldes 19,2 %ga 2016. aastal. Elanikkonna vanuserühmade vahelise liikumise tulemusena on oodata EL 28 vanemaealiste ülalpeetavate määra pea kahekordistumist 29,3 %-lt 2016. aastal kuni 52,3 %ni 2080. aastaks (vt joonis 7). Ülalpeetavate kogumäär kasvab prognooside kohaselt 53,2 %-lt 2016. aastal kuni 79,7 %ni 2080. aastaks.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Eurostat kogub andmeid ELi liikmesriikidelt ja teistelt riikidelt, kes osalevad demograafiliste andmete kogumisel elanikkonna kohta iga aasta 1 jaanuari seisuga. Soovitatav määratlus on „alaline elanikkond“ ning see tähistab elanike arvu asjaomases piirkonnas käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga (või mõnel juhul eelmise aasta 31. detsembri seisuga). Vastavalt ÜRO rahvusvahelistele soovitustele põhineb „alalise elukoha“ määratlus 12kuulisel võrdlusperioodil ehk teisisõnu, andmetesse tuleb lisada need isikud, kes on enne võrdluskuupäeva elanud oma alalises elukohas vähemalt 12 järjestikust kuud või saabunud oma alalisse elukohta 12 kuu jooksul enne võrdlusperioodi eesmärgiga viibida seal vähemalt üks aasta. Samas võivad riigid esitada Eurostatile rahvastikunäitajad, mis põhinevad nende viimasel rahvastikuloendusel ning mida on kohandatud viimase loenduse järgselt koostatud rahvastiku muutuse komponentidega või teise võimalusena rahvastikunäitajad, mis põhinevad registreeritud/alalisel elanikkonnal.

2011. aastal toimus rahva ja eluruumide loendus kõigis ELi liikmesriikides, EFTA riikides ja ELi kandidaatriikides. Riikide tavapärase praktika kohaselt vaadatakse iga-aastased rahvastikuhinnangud läbi pärast rahva ja eluruumide loenduse andmete kättesaadavaks tegemist. Loenduste tulemustel põhinevad rahvastikuhinnangud võivad rahvaarvus ja rahvastiku koostises kaasa tuua aegrea katkestusi.

Eurostat annab teavet mitmesuguste demograafiliste andmete kohta. Rahvastikuandmed sisaldavad jaotust mitmesuguste tunnuste kaupa, nt vanus, sugu, perekonnaseis ja haridustase.

Eurostat koostab rahvastikuprognoose riiklikul tasandil iga kolme aasta tagant. Need prognoosid on tulevikustsenaariumid, mille eesmärk on anda teavet tõenäolise rahvaarvu ja vanuselise koostise kohta tulevikus, tuginedes sündimuse, oodatava eluea ja rände eeldatavatele tulevikusuundumustele. Kõige hiljutisem prognoos oli EUROPOP2015.

Kontekst

Euroopa Komisjon kasutab Eurostati rahvastikuprognoose, et analüüsida vananeva rahvastiku mõju avaliku sektori kulutustele. Rahvastiku vananemisega seotud kasvavate sotsiaalkuludega pensionide, tervishoiuteenuste ning institutsiooniliste või era(tervishoiu)teenuste näol kaasneb tõenäoliselt tööealise rahvastiku koormuse suurenemine.

Mitme olulise poliitika puhul, eriti sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, kasutatakse demograafilisi andmeid tegevuse kavandamiseks, programmide jälgimiseks ja hindamiseks – nt rahvastiku vananemine ja selle tõenäoline mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsete hüvede osutamisele või demograafilise muutuse majanduslik ja ühiskondlik mõju.

Vaata lisaks

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Andmebaas

EUROPOP2015 - Population projections at national level (proj_15n) (inglise keeles)

Erirubriik

Metoodika / Metaandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave