Eluaseme statistika

Andmed 2011. aasta oktoobri seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabeled ja Andmebaas.

Selles artiklis antakse ülevaade viimastest statistilistest andmetest Euroopa Liidu (EL) ja EFTA riikides asuvate eluasemete kohta ning keskendutakse eluruumide tüüpidele ja omandiõigusele (omamine vs üürimine) ning eluaseme kvaliteedile ja taskukohasusele.

Taskukohase hinnaga korralik eluase turvalises keskkonnas on üks põhiõigustest ja -vajadustest. Selle vajaduse rahuldamisega, mis tõenäoliselt leevendaks vaesust ja vähendaks sotsiaalset tõrjutust, on paljudes Euroopa riikides endiselt märkimisväärseid probleeme.

Joonis 1. Elanikkonna jagunemine eluaseme tüübi alusel, 2009
(% rahvastikust) – Allikas: Eurostat (ilc_lvho01)

Statistika põhjal tehtud peamised järeldused

Joonis 2. Elanikkonna jagunemine eluruumi omandiõiguse põhjal, 2009 (1)
(% rahvastikust) – Allikas: Eurostat (ilc_lvho02)

Joonis 3. Ülerahvastatuse määr, 2009
(% määratletud rahvastikust) – Allikas: Eurostat (ilc_lvho05a)

Joonis 4. Väga halbades tingimustes elavate inimeste määr, 2009
(% rahvastikust) – Allikas: Eurostat (ilc_mdho06a)

Tabel 1. Liiga suurte eluasemekulude määr omandiõiguse alusel, 2009
(% rahvastikust) – Allikas: Eurostat (ilc_lvho07c) ja (ilc_lvho07a)

Eluruumide tüüp

2009. aastal elas 41,8 % EL-27 rahvastikust korterelamutes, 34,4 % ühepereelamutes ja 23,0 % kahepereelamutes. Kortermajades elavate inimeste osakaal oli suurim Lätis (66,2 %), Eestis (65,1 %) ja Hispaanias (64,6 %). Ühepereelamutes elavate inimeste osakaal oli suurim Sloveenias (68,7 %), Ungaris (67,6 %), Rumeenias (60,7 %) ja Taanis (58,4 %). Ühepereelamutes elavate inimeste osakaal oli suur ka Norras (62,4 %). Kahepereelamutes elavate inimeste osakaal oli suurim Madalmaades (61,4 %), Ühendkuningriigis (60,9 %) ja Iirimaal (57,6 %) (vaata joonis 1).

Eluruumi omandiõigus

2009. aastal elas rohkem kui veerand (27,1 %) EL-27 rahvastikust endale kuuluvas kodus, mille peale oli võetud märkimisväärne laen või hüpoteeklaen, samal ajal kui peaaegu pool (46,5 %) rahvastikust elas endale kuuluvas kodus, millel ei olnud laene ega hüpoteeklaene. Seega elas kokku peaaegu kolm neljandikku (73,6 %) rahvastikust endale kuuluvatel elamispindadel, samal ajal kui 13,0 % elas turuhinnale vastava üüriga eluruumides ja 13,5 % alandatud üüriga või tasuta eluruumides.

2009. aastal elas vähemalt pool iga ELi liikmesriigi elanikkonnast (vt joonis 2 – Saksamaa kohta andmed puuduvad) endale kuuluvatel elamispindadel. Nende osakaal jäi vahemikku alates 57,5 %-st Austrias kuni 96,5 %-ni Rumeenias. Madalmaades (59,2 %), Rootsis (56,8 %) ja Taanis (52,8 %) elasid rohkem kui pooled elanikud endale kuuluvatel elamispindadel, mille peale oli võetud märkimisväärne laen või hüpoteeklaen. Sama seis oli ka Islandil (70,6 %) ja Norras (61,3 %).

2009. aastal oli kaheteistkümnes ELi liikmesriigis ja Islandil turuhinnale vastava rendiga eluruumides elavate inimeste osakaal alla 10 %. Taanis, Madalmaades, Rootsis ja Austrias elas rohkem kui veerand elanikkonnast turuhinnale vastava üüriga eluruumides. Alandatud üüriga või tasuta eluruumides elavate inimeste osakaal oli kõikides liikmesriikides alla 20 %, välja arvatud Poolas, kus seda tüüpi eluruumides elas 29,1 % rahvastikust.

Eluaseme kvaliteet

Üks peamisi näitajaid, mille alusel eluasemetingimusi hinnatakse, on piisava elamispinna olemasolu. Ülerahvastatuse määr näitab ülerahvastatud eluasemes elavate inimeste osakaalu, mis määratakse kindlaks leibkonna kasutuses olevate tubade arvu, leibkonna suuruse ning liikmete vanuse ja perekonnaseisu põhjal.

2009. aastal elas ülerahvastatud eluruumides 17,7 % EL-27 rahvastikust (vt joonis 3); ülerahvastatuse määrad olid kõrgeimad Lätis (57,7 %), Rumeenias (55,3 %), Poolas (49,1 %) ja Leedus (49,0 %). Küprosel (1,0 %) ja Madalmaades seevastu (1,7 %) oli ülerahvastatuse määr madalaim.

2009. aastal oli EL-27s ülerahvastatuse määr vaesusriskis elavate inimeste hulgas (teisisõnu inimeste hulgas, kes elasid leibkondades, kus ekvivalentne kasutada jääv sissetulekuosa inimese kohta oli alla 60 % riigi mediaanist) 30,0 %, mis on 12,3 protsendipunkti kõrgem kogu elanikkonna vastavast määrast. Ülerahvastatuse määrad vaesusriskis elavate inimeste hulgas olid kõrgeimad Ungaris (68,8 %), Poolas (64,9 %) ja Rumeenias (64,8 %), samal ajal kui ülerahvastatuse määr vaesusriskis elavate inimeste hulgas oli alla 6 % (vt joonis 3) Küprosel (2,7 %), Hispaanias (5,1 %), Madalmaades (5,5 %) ja Maltal (5,6 %).

Eluaseme kvaliteedi hindamisel võetakse lisaks ülerahvastatusele arvesse ka muid puudujääke eluasemetingimustes, näiteks vanni või tualeti puudumine, läbilaskev katus või liiga pimedad eluruumid. Väga halbades tingimustes elavate inimeste määr on nende inimeste osakaal, kes elavad ülerahvastatud eluruumides, millel on veel vähemalt üks tõsine puudus.

2009. aastal elas EL-27 rahvastikust kokku 5,9 % väga halbades tingimustes (vt joonis 4). Poolas, Leedus, Sloveenias, Bulgaarias ja Lätis elas 2009. aastal väga halbades tingimustes üle 15 % elanikkonnast, kõrgeim ehk 28,6 % oli see näitaja Rumeenias. Seevastu Soomes, Madalmaades ja Küprosel elas tingimustes, mis kvalifitseeruvad väga halbade tingimustena , alla 1 % elanikkonnast.

Eluaseme taskukohasus

2009. aastal elas 12,1 % EL-27 rahvastikust leibkondades, mis kulutasid eluasemele vähemalt 40% ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast (vt Tabel 1). Elanikkonna osakaal, kelle eluasemekulud ületasid 40 % ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast, oli kõrgeim turuhinnale vastava üüriga eluruumide üürnike hulgas (25,6 %) ja madalaim laenu ja hüpoteeklaenuta elamispinna omanike hulgas (5,8 %).

EL-27 keskmiste näitajate taga on liikmesriikide vahelised märkimisväärsed erinevused: ühes äärmuses olid mitmed liikmesriigid, kus elanikkonna osakaal, kes elasid leibkondades, mille eluasemekulud ületasid 40 % ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast, oli suhteliselt väike, eelkõige Küpros (2,4 %), Prantsusmaa (3,4 %), Malta (3,5 %), Luksemburg (3,7 %), Sloveenia (3,9 %), Iirimaa (4,0 %), Eesti ja Soome (mõlemas 4,4 %). Teises äärmuses olid Taani (24,4 %) ja Kreeka (22,1 %), kus peaaegu neljandik elanikkonnast kulutas eluasemele üle 40 % ekvivalentsest kasutada jäävast sissetulekuosast, edestades oluliselt neile järgnevaid kõrge kõnealuse näitajaga riike, nagu Ühendkuningriik (16,3 %) ja Rumeenia (15,5 %).

Andmete allikad ja kättesaadavus

Käesolevas artiklis kasutatud andmed on saadud peamiselt tulu ja elutingimusi käsitleva ELi statistika (EL-SILC) mikroandmete põhjal. Vaadeldava üldkogumi moodustavad kõik tavaleibkonnad ja nende praegused liikmed, kes elavad andmete kogumise hetkel liikmesriigi territooriumil. Institutsioonleibkondades ja institutsioonides elavad isikud tavaliselt sihtpopulatsiooni ei kuulu. EL-27 koondnäitaja on riikide üksiknäitajate rahvaarvuga kaalutud keskmine.

Kontekst

Sotsiaalmajutuse, kodutuse ja integratsiooni küsimused on ELi sotsiaalpoliitikas tähtsal kohal. Põhiõiguste harta artiklis II-94 on sätestatud, et „sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid”.

ELil ei ole siiski eluasemega seoses mingeid kohustusi. Pigem töötavad riikide valitsused ise välja oma riigi eluasemepoliitika. Paljud riigid seisavad vastamisi sarnaste probleemidega: näiteks kuidas uuendada elamuid, suunata valglinnastumist ja sellega võidelda, edendada säästvat arengut, aidata noori ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi eluasemeturule ning edendada majaomanike hulgas energiatõhusust.

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

51 million young EU adults lived with their parent(s) in 2008 - Statistics in focus 50/2010
Combating poverty and social exclusion
Housing conditions in Europe in 2009 - Statistics in focus 4/2011
Income and living conditions in Europe
Over-indebtedness of European households in 2008 - Statistics in focus 61/2010
The social situation in the European Union 2009

Põhitabelid

Income and living conditions (t_ilc), vt:

Data:

Income and living conditions

Income distribution and monetary poverty

Living conditions

Muu teave

Määrus 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC)
Määrus 1553/2005, 7. september 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC)
Määrus 1791/2006, 20. november 2006 , millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, ..., statistika, ..., ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega

Välislingid

Vaata lisaks