Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed 2017. aasta märtsi seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud ajakohastamine: juuni 2018.

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) rahvusvahelisest kaubavahetusest. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi sisekaubandust (ELi liikmesriikide vahelist kaubandust), ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 28 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi 15 %. Rahvusvahelise kaubavahetuse käive ületab märkimisväärselt rahvusvahelise teenuskaubanduse käivet (umbes kolm korda), sest mõnda teenust on selle olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

Joonis 1. Olulisemad rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad, 2015
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 2. Rahvusvahelise kaubavahetuse kattekordaja, 2005 ja 2015
(%)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 3. Rahvusvahelise kaubavahetuse bilanss, 2005 ja 2015
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 4. Maailma kaubaekspordituru jagunemine, 2015
(osakaal maailma ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 5. Maailma kaubaimpordituru jagunemine, 2015
(osakaal maailma impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 6. Rahvusvahelise kaubavahetuse areng, EL 28, 2006–2016
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 7. EL 28 väliskaubavahetus, 2016
(osakaal EL 28 ekspordist/impordist)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 8. EL 28 sisekaubavahetus, 2016
(osakaal EL 28 saabuvast ja lähetatavast kaubast)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 9. EL 28 sise- ja väliskaubavahetus, 2016
(impordi ja ekspordi summa, osakaal kogu kaubavahetuses)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 10. EL 28 väliskaubavahetus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 28, 2006 ja 2016
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 11. Peamised kaubaekspordi partnerid, EL 28, 2016
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 12. Peamised kaubaimpordi partnerid, EL 28, 2016
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 13. EL 28 väliskaubandus peamiste toodete kaupa, EL 28, 2011 ja 2016
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 14. Peamised ekspordiartiklid, EL 28, 2011 ja 2016
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 15. Peamised impordiartiklid, EL 28, 2011 ja 2016
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 16. Peamised ekspordi- ja impordiartiklid, EL 28, 2016
(osakaal EL 28 välisekspordis/välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Peamised statistilised näitajad

Olulisemad ülemaailmsed rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad

Rahvusvahelises kaubanduses on suurimad ülemaailmsed osalised (vt joonis 1) olnud EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriigid ning seda juba alates 2004. aastast, kui Hiina edestas selles suhtes Jaapanit. 2015. aastal oli EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetuse kogukäive (import ja eksport kokku) peaaegu samal tasemel. Kõige suurem oli kaubavahetuse kogukäive Ameerika Ühendriikidel, moodustades 3 633&nbspmiljardit eurot ehk 61 miljardit eurot rohkem kui Hiinal ja 115 miljardit eurot rohkem kui EL 28-l (EL 28 näitaja ei kajasta ELi sisekaubandust). Kaubavahetuse käibe poolest neljandal kohal oli Jaapan, kus käive moodustas 1 127 miljardit eurot.

2015. aastal ületas eksport importi (kattekordaja) iseäranis suurel määral Venemaal, Norras ja Hiinas (vt joonis 2), samal ajal kui absoluutväärtuses on alates 2005. aastast suurim aastane kaubanduse ülejääk olnud Hiinal ja Venemaal. 2015. aastal oli suurim kaubanduse puudujääk Ameerika Ühendriikidel (vt joonis 3) – sama suundumust on täheldatud kogu viimase kümne aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad.

Ekspordi- ja impordivoogusid vaadeldes selgub, et 2015. aastal oli EL 28 ülemaailmses kaupade ekspordis ja impordis osakaalult teisel kohal (vt joonised 4 ja 5) – EL 28 eksport moodustas 15,5 % maailma koguekspordist ning jäi 2014. aastal esimest korda alates ELi asutamisest alla Hiina vastavale näitajale (2014. aastal 16,1 % ja 2015. aastal 17,8 %), ent oli siiski suurem kui Ameerika Ühendriikide näitaja (13,4 %); Ameerika Ühendriikide osakaal ülemaailmses impordis (17,4 %) oli suurem kui EL 28-l (14,5 %) ja Hiinal (12,7 %).

ELi väliskaubavahetus

EL 28 rahvusvaheline kaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi välisekspordi ja välisimpordi summa) oli 2016. aastal hinnanguliselt 3 453 miljardit eurot (vt joonis 6). Võrreldes 2015. aastaga vähenesid mõnevõrra nii import kui ka eksport, kusjuures eksport vähenes umbes kaks korda rohkem (44 miljardi euro võrra) kui import (21 miljardi euro võrra). Selle tulemusena EL 28 kaubanduse ülejääk säilis, kuid langes 60 miljardilt eurolt 2015. aastal 38 miljardile eurole 2016. aastal.

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL 28 eksport nelja aasta jooksul 58,7 %, jõudes 2013. aastal rekordtasemele 1 736 miljardit eurot. 2014. aastal vähenes eksport 1,9 %, kuid kasvas 2015. aastal 5,1 %, saavutades uue rekordtaseme 1 789 miljardit eurot. 2016. aastal eksport taas vähenes (2,4 %). Seevastu import kasvas pärast 2009. aastat kolme aasta jooksul 45,6 % ja saavutas 2012. aastal rekordtaseme 1 799 miljardit eurot. 2013. aastal vähenes import 6,2 %, püsis 2014. aastal enam-vähem samal tasemel (kasv 0,3 %), 2015. aastal kasvas 2,2 % ning 2016. aastal kahanes 1,2 %, jäädes siiski allapoole 2012. aasta taset.

EL 28 väliskaubanduse valdkonnas oli 2016. aastal ELi liikmesriikide seas ülekaalukalt suurim panustaja Saksamaa, kelle kaubavahetus moodustas 28,7 % EL 28 ekspordist ELi mittekuuluvatesse riikidesse ja peaaegu viiendiku (18,8 %) EL 28 impordist (vt joonis 7). Järgmised kolm suurimat eksportijat olid samad mis 2015. aastal – Ühendkuningriik (11,1 %), Itaalia (10,5 %) ja Prantsusmaa (10,5 %), kusjuures Itaalia läks Prantsusmaast EL 28 välisekspordi vallas mööda. Need olid Saksamaa kõrval ainukesed ELi liikmesriigid, kellel oli EL 28 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv. Suurimad ELi mittekuuluvatest riikidest importijad olid 2016. aastal Saksamaa kõrval Ühendkuningriik (16,6 %), Madalmaad (14,2 %), Prantsusmaa (9,4 %) ja Itaalia (8,4 %). Madalmaade suhteliselt suur osakaal tuleneb vähemalt osaliselt märkimisväärses mahus kauba arvelt, mis liigub ELi Euroopa Liidu suurima meresadama Rotterdami kaudu. EL 28 väliskaubavahetuses registreeritud suurim ülejääk 2016. aastal oli Saksamaal (180,9 miljardit eurot), millele järgnesid Itaalia (39,9 miljardit eurot) ja Iirimaa (34,5 miljardit eurot). Suurim puudujääk ELi väliskaubavahetuses registreeriti Madalmaadel (115,9 miljardit eurot) ja Ühendkuningriigil (89,7 miljardit eurot).

ELi sisekaubavahetus

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubandus) suuruseks hinnati kaubasaadetistes arvestatuna 2016. aastal 3 110 miljardit eurot. See oli 78 % suurem kui EL 28 eksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse (ELi väliskaubandus), mis moodustas 1 745 miljardit eurot.

EL 28 sisekaubandus (samuti kaubasaadetistes mõõdetuna) kasvas ajavahemikus 2015–2016 1,3 %; see tähendab, et alates 2009. aastast on EL 28 sisekaubandus kasvanud seitsmel järjestikusel aastal. Vaadeldes saabuvat ja lähetatavat kaupa üheskoos, oli ELi sisekaubanduse kasv 2016. aastal suurim Küprosel (11,2 %), Rumeenias (7,0 %) ja Horvaatias (5,7 %), samal ajal kui Malta (–7,7 %), Luksemburg (–4,8 %), Ühendkuningriik (–4,3 %), Soome (–1,4 %), Belgia (–0,5 %) ja Leedu (–0,1 %) olid ainsad ELi liikmesriigid, kus registreeriti 2016. aastal ELi sisekaubanduse vähenemine.

Nagu EL 28 väliskaubanduse puhul, oli 2016. aastal ka EL 28 sisekaubanduses ELi liikmesriikidest juhtpositsioonil Saksamaa, kelle arvele langes 22,8 % EL 28 kaubasaadetistest teistesse liikmesriikidesse ja veidi enam kui üks viiendik (20,9 %) teistest liikmesriikidest saabunud kaupadest EL 28-s (vt joonis 8). Madalmaad (12,5 %) oli ainus teine liikmesriik, kes lähetas enam kui kümnendiku ELi-sisestest kaubasaadetistest, jällegi tänu Rotterdamile, samal ajal kui Prantsusmaa (11,8 %) ja Ühendkuningriigi (9,6 %) arvele langes ligi kümnendik EL 28-sse saabunud kaupadest.

Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutab asjaolu, et ELi sisekaubandus (kaupade saabumine ja lähetamine koos) ületas ELi väliskaubandust (eksport ja import koos) kõikide liikmesriikide puhul, v.a Malta ja Ühendkuningriik, kus need olid peaaegu tasakaalus (vt joonis 9). Siiski esines suuri erinevusi liikmesriikide liidusisese ja liiduvälise kogukaubavahetuse vahekorras, milles kajastuvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. Suurim oli ELi sisekaubanduse osakaal (ligikaudu 80 % kogukaubandusest) Eestis, Luksemburgis, Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, olles seevastu Ühendkuningriigis vaid 49,3 %.

Peamiste kaubavahetuspartnerite analüüs

Ajavahemikus 2006–2016 varieerus EL 28 kaupade eksport kõikidesse peamistesse partnerriikidesse oluliselt. Peamiste kaubanduspartnerite lõikes registreeriti kõige suurem tõus Hiinasse suunduvas ekspordis, mis kasvas peaaegu kolm korda, samal ajal kui eksport Lõuna-Koreasse kasvas peaaegu kaks korda (vt joonis 10). Eksport Norrasse ja Jaapanisse kasvas aeglasemas tempos ja oli 2016. aastal võrreldes 2006. aasta tasemega vastavalt 26 % ja 30 % suurem, samal ajal kui EL 28 eksport Venemaale vaatlusalusel perioodil ei muutunud.

Ajavahemikul 2006–2016 vähenes EL 28 import Jaapanist (impordi väärtus vähenes 15 %), Venemaalt (17 %) ja Norrast (23 %); viimase kahe riigi puhul on need suundumused vähemalt teatavas osas seotud nafta- ja gaasihindade muutustega. Kõige rohkem kasvas import Hiinast (76 %), Indiast (74 %) ja Šveitsist (70 %).

Ameerika Ühendriigid jäid 2016. aastal EL 28-st eksporditud kaupade kõige olulisemaks sihtkohaks (vt joonis 11), kuigi EL 28 Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi osakaal vähenes 28,0 %-lt 2002. aastal 16,7 %-le 2013. aastal ning kasvas 2016. aastal 20,8 %-le. Tähtsuselt järgmine EL 28 ekspordi sihtkoht 2016. aastal oli Hiina (9,7 % EL 28 koguekspordist), millele järgnes Šveits (8,2 %). 2015. aastal edestas Türgi Venemaad EL 28 kaubaekspordi suuruselt neljanda sihtkohana ning see suundumus jätkus ka 2016. aastal, mil Türgisse suundus 4,5 % EL 28 ekspordist. EL 28 kaubaekspordi seitsmele suurimale turule – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Šveits, Türgi, Venemaa, Jaapan ja Norra – läks enam kui pool (53,4 %) EL 28 koguekspordist.

Seitse suurimat EL 28-sse kauba importijat olid samad mis seitse suurimat EL 28-st eksporditud kaupade sihtturgu, ehkki nende järjestus oli veidi teistsugune (vrdl jooniseid 11 ja 12). Nende seitsme riigi osakaal EL 28 impordis oli suurem kui nende osakaal EL 28 ekspordis: veidi enam kui kolm viiendikku (60,2 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist oli pärit kõnealusest seitsmest riigist. Hiinast pärines 2016. aastal enam kui üks viiendik (20,2 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist ning see tegi Hiinast suurima EL 28-sse imporditud kaupade tarnija. Ameerika Ühendriikide osakaal EL 28 impordis (14,5 %) oli umbes 6 protsendipunkti madalam kui Hiinal, kusjuures EL 28-sse imporditud kaupade suuruselt kolmanda ja neljanda tarnija, Šveitsi (7,1 %) ja Venemaa (7,0 %) osakaalud olid veel 7 protsendipunkti madalamad. EL 28-sse imporditud kaupade suuruselt viies tarnija oli Türgi, kellele järgnesid tihedalt Jaapan ja Norra.

Peamiste tooterühmade analüüs

Ajavahemikul 2011–2016 kasvas EL 28 välisekspordi väärtus kõikide joonisel 13 kujutatud tooterühmade puhul, välja arvatud tooraine eksport (vähenes kokku 5,1 %) ning mineraalkütuste ja määrdeainete eksport (vähenes 26,0 %). Kõige kõrgem ekspordi kasvumäär registreeriti toiduainete, jookide ja tubaka puhul, mille eksport kasvas 31,0 %. Suhteliselt kiires tempos kasvas ka kemikaalide ja seotud toodete eksport väljapoole ELi (kasv 23,1 %), samal ajal kui kahekohaline kasvumäär registreeriti ka masinate ja transpordiseadmete ning muude valmistoodete puhul.

Impordi valdkonnas täheldati sarnast suundumust – ajavahemikul 2011–2016 vähenes tooraine (–20,2 %) ning mineraalkütuste ja määrdeainete (–46,6 %) ELi välisimport koguarvestuses suhteliselt suurel määral. Osaliselt võib sellist vähenemist seostada hinnamuutuste ja/või vahetuskursside kõikumisega, arvestades, et paljude toorainekaupade ja naftaga kaubeldakse maailmaturgudel USA dollarites. Seevastu masinate ja transpordiseadmete ELi välisimport kasvas ajavahemikul 2011–2016 kokku 24,9 % ning võrdlemisi kõrge kasvumäär registreeriti ka toiduainete, jookide ja tubaka (19,1 %) ning kemikaalide ja seotud toodete puhul (18,9 %).

EL 28 riikide 37,7 miljardi euro suurune ELi väliskaubavahetuse ülejääk 2016. aastal tekkis peamiselt masinate ja transpordiseadmete positiivsest kaubandusbilansist, mis ulatus 193,1 miljardi euroni, ning kemikaalide ja seotud toodete positiivsest kaubandusbilansist (129,1 miljardit eurot). Ajavahemikul 2011–2016 suurenes EL 28 kaubanduse ülejääk kemikaalide ja seotud toodete rühmas, samal ajal kui masinate ja transpordiseadmete rühmas see veidi vähenes. Toiduainete, jookide ja tubaka puhul muutus 2011. aasta väike puudujääk 2016. aastal mõnevõrra suuremaks ülejäägiks. Kõige suurem kaubanduse puudujääk registreeriti 2016. aastal mineraalkütuste ja määrdeainete puhul, mille import ületas eksporti 190,0 miljardi euro võrra. EL 28 kaubanduse puudujääk mineraalkütuste ja määrdeainete ning tooraine tooterühmades vähenes ajavahemikul 2011–2016 oluliselt, kusjuures mineraalkütuste ja määrdeainete puhul vähenes puudujääk sel viieaastasel perioodil enam kui poole võrra. Muude valmistoodete puhul EL 28 kaubanduse puudujääk aga suurenes, jõudes 2016. aastal tasemele 53,5 miljardit eurot (3,5 % suurem kui 2011. aastal).

EL 28 kaupade ekspordi struktuur muutus ajavahemikul 2011–2016 eeskätt väiksemate tooterühmade lõikes (vt joonis 14). Toiduainete, jookide ja tubakatoodete osakaal kasvas nendel aastatel 5,7 %-lt 6,6 %-le ning mineraalkütuste ja määrdeainete osakaal langes 6,4 %-lt 4,2 %-le.

EL 28 impordi struktuur muutus ajavahemikul 2011–2016 kõige enam mineraalkütuste ja määrdeainete puhul, mille osakaal kahanes 28,6 %-lt 15,5 %-le (vt joonis 15). Seevastu muude valmistoodete osakaal kasvas samal ajavahemikul 23,3 %-lt 26,3 %-le, samal ajal kui masinate ja transpordiseadmete osakaal kasvas 25,6 %-lt 32,3 %-le.

Joonisel 16 kujutatakse võrdlevalt EL 28 impordi ja ekspordi struktuuri 2016. aastal; seejuures tuleb meeles pidada, et ekspordi kogumaht oli umbes 2,2 % suurem kui impordi kogumaht. Kõige märkimisväärsem erinevus on seotud mineraalkütuste ja määrdeainete osakaaluga, mille import oli ekspordist 3,6 korda suurem. Seda tasakaalustas masinate ja transpordiseadmete ning kemikaalide ja seotud toodete väiksem osakaal impordis.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika abil mõõdetakse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (ELi sisekaubandus) ning kaubavahetust, mis toimub liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel (ELi väliskaubandus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistika avaldatakse kõikide andmeid esitavate riikide ja iga nende partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Toodete klassifitseerimiseks kasutatakse enamasti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) standardset väliskaubanduse klassifikaatorit (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi väliskaubanduse statistikas EL 28 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi 28 riigist maailma kõikidesse teistesse riikidesse, samal ajal kui ELi välisimport tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (ELi mittekuuluvatest riikidest) EL 28-sse. Kui esitatakse aga andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubanduse vood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii liidusisesed kui ka -välised kaubanduspartnerid). Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubanduse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud saabuvat ja lähetatavat kaupa.

ELi sise- ja väliskaubanduse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi / lähetatavate kaupade puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal) ning impordi / saabuvate kaupade puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi / lähetatava kauba puhul teekonnaga selle ELi liikmesriigi territooriumil, kes kaupa ekspordib/lähetab, ning impordi / saabuva kauba puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse/siseneb.

ELi andmed pärinevad Eurostati andmebaasist COMEXT, mis sisaldab võrdlusandmeid rahvusvahelise kaubavahetuse kohta. See võimaldab tutvuda nii hiljutiste kui ka varasemate ELi liikmesriikidelt kogutud andmetega ning ühtlasi hõlmab statistikat märkimisväärse arvu ELi mittekuuluvate riikide kohta. Igal kuul koostatakse COMEXTi andmete põhjal rahvusvahelise kaubavahetuse koond- ja üksikasjalik statistika, mis avaldatakse Eurostati veebisaidil. Kuna COMEXTi ajakohastatakse iga päev, võivad veebisaidil avaldatud andmed erineda COMEXTis sisalduvatest andmetest (kui neid on hiljuti muudetud).

Kontekst

Otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 28 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib ELi liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse – seega võib üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Seda ainupädevust laiendati hiljuti, et see ei hõlmaks üksnes kaubavahetust, vaid ka teenuskaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Maailma mastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusküsimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. WTOsse kuulub 164 riiki (2017. aasta märtsi seisuga) ning sellel on mitu kandidaatliiget, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mille tulemusi tuntakse Doha arengukavana. Pärast seda, kui läbirääkimiste lõpetamiseks ettenähtud tähtaegadest ei suudetud 2005. ega ka 2006. aastal kinni pidada, luhtusid Doha vooru läbirääkimised taas WTO kohtumisel 2008. aasta juulis. 2013. aasta detsembris tehti mõnes valdkonnas edusamme ja võeti Balil (Indoneesia) vastu lepingupakett, mis hõlmas kaubanduse hõlbustamise meetmeid, kohustust vähendada põllumajanduse eksporditoetusi ning muid arengualaseid küsimusi, nagu toiduga kindlustatus arenguriikides. 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud kümnendal WTO ministrite konverentsil lepiti kokku mitmes kaubandusalgatuses, mille eesmärk on aidata eeskätt WTO vaesemaid liikmeid. Sealhulgas võeti kohustus kaotada põllumajandustoodete ekspordisubsiidiumid.

EL peab praegu läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega kaubandus- ja investeerimisleppe sõlmimiseks – Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP); loodetakse, et võimalik tulevane leping soodustab majanduskasvu mõlemas piirkonnas. 2017. aasta veebruaris hääletas Euroopa Parlament ELi ja Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) poolt (täies ulatuses jõustub see leping siis, kui ELi liikmesriikide parlamendid on selle ratifitseerinud).

Vaata lisaks

Intra-EU trade of the most traded goods (inglise keeles)
Intra-EU trade in goods - recent trends (inglise keeles)
Extra-EU trade in goods
The EU in the world - international trade (inglise keeles)

Täiendav Eurostati teave

Andmekuva

Top 5 partners for trade in goods (inglise keeles)
My country in a bubble (inglise keeles)

Põhitabelid

International trade in goods (t_ext_go) (inglise keeles), vt:

International trade in goods - long-term indicators (t_ext_go_lti)

International trade in goods - short-term indicators (t_ext_go_sti)

Andmebaas

International trade in goods (ext_go) (inglise keeles), vt:

International trade in goods - aggregated data (ext_go_agg)

International trade in goods - long-term indicators (ext_go_lti)

International trade in goods - short-term indicators (ext_go_sti)

International trade in goods - detailed data (detail)

Muu teave — õiguslik taust

Määrus (EÜ) nr 471/2009, 6. mai 2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95
Määrus (EL) nr 92/2010, 2. veebruar 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) tolliasutuste ja riikide statistikaasutuste vahelise teabevahetuse, statistika koostamise ja kvaliteedihindamise osas
Määrus (EL) nr 113/2010, 9. veebruar 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega
Määrus (EÜ) nr 638/2004, 31. märts 2004, liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1982/2004, 18. november 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 1901/2000 ja (EMÜ) nr 3590/92

Välislingid

Euroopa Komisjon — Trade (inglise keeles)
Euroopa Komisjon — Globalisation (inglise keeles)
Euroopa Komisjon — Single market for goods (inglise keeles)