Archive:Elanikkonna struktuur ja vananemine

Andmed 2018. aasta mai seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: jaanuar 2020.

Highlights

2017. aastal oli peaaegu iga viies ELi elanik (19 %) 65aastane või vanem.

80aastaste või vanemate inimeste osakaal peaks 2080. aastaks enam kui kahekordistuma ja jõudma 13 %ni kogu elanikkonnast.

Increase in the share of the population aged 65 years or over between 2007 and 2017

Käesolevas artiklis vaadeldakse rahvastiku vananemise mõju Euroopa Liidus (EL), millel on järgmistel aastakümnetel tõenäoliselt oluline tähtsus. Püsivalt madal sündimus ja kõrgem oodatav eluiga muudavad EL 28 vanusepüramiidi kuju. Kõige olulisem muutus on selge liikumine palju vanema rahvastikustruktuuri suunas; see areng on juba ilmne mitmes ELi liikmesriigis.

Selle tulemusel kahaneb EL 28s tööealiste inimeste osakaal, samal ajal kui pensioniealiste suhteline arv kasvab. Eakate inimeste osakaal kogurahvastikus kasvab märkimisväärselt järgmistel aastakümnetel, kui pensioniikka jõuab suurem osa sõjajärgsest beebibuumipõlvkonnast. See omakorda suurendab tööealiste koormust, et katta vananeva rahvastiku sotsiaalkulud seoses mitmesuguste seotud teenustega.

Full article

Eakate inimeste osakaal kasvab jätkuvalt

1. jaanuari 2017. aasta seisuga oli EL 28 rahvaarv hinnanguliselt 511,5 miljonit. Noored (0–14aastased) moodustasid 15,6 % EL 28 rahvastikust (vt tabel 1), samal ajal kui tööealised inimesed (15–64aastased) moodustasid 64,9 % rahvastikust. Eakate (65aastased ja vanemad) osakaal oli 19,4 % (0,2protsendipunktine kasv võrreldes eelneva aastaga ja 2,4protsendipunktine kasv võrreldes kümne aasta taguse ajaga).

ELi liikmesriikide lõikes oli noorte osakaal kogurahvastikus 2017. aastal suurim Iirimaal (21,1 %), samal ajal kui väikseimat osakaalu täheldati Saksamaal (13,4 %). 65aastaste ja vanemate osakaal kogurahvastikus oli suurim Itaalias (22,3 %), Kreekas (21,5 %) ja Saksamaal (21,2 %) ning väikseim Iirimaal (13,5 %).

Tabel 1. Rahvastiku vanusestruktuur peamiste vanuserühmade kaupa, 2007 ja 2017
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

EFTA ja kandidaatriikide rahvastiku struktuur sarnanes ELis üldiselt täheldatule ning peamised erandid olid Türgi ja Island (kus rahvastiku struktuur sarnanes Iirimaa omaga): kõnealuses kahes riigis oli noorima vanuserühma osakaal suur (vastavalt 23,7 % ja 19,7 %) ning 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal kogurahvastikus oli suhteliselt väike (vastavalt 8,3 % ja 14,0 %). Albaaniat ja endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki iseloomustas samuti võrdlemisi väike 65aastaste ja vanemate inimeste osakaal (vastavalt 13,1 % ja 13,3 %). Sellele vaatamata võib ka nendes riikides täheldada rahvastiku vananemise suundumust.

Joonis 1. 65aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv ajavahemikul 2007–2017
(protsendipunkti)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Mediaanvanus on kõrgeim Saksamaal ja Itaalias

EL 28 rahvastiku mediaanvanus oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga 42,8 aastat (vt joonis 2). See tähendab, et pool EL 28 rahvastikust oli vanem kui 42,8 aastat ja teine pool noorem. ELi liikmesriikide lõikes jäi mediaanvanus vahemikku 36,9 aastat Iirimaal ja 45,9 aastat nii Saksamaal kui ka Itaalias, mis kinnitas nendes kahes liikmesriigis täheldatud suhteliselt noort ja suhteliselt vana rahvastiku struktuuri. 2017. aastal nii Islandil (36,3 aastat) kui ka Albaanias (35,6 aastat) ja Türgis (31,4 aastat) täheldatud mediaanvanus oli madalam kui mis tahes ELi liikmesriigis. Peale selle toimus Albaanias viimase kümne aasta suurim mediaanvanuse tõus: see tõusis 23,2 % (ehk 6,7 aastat, s.o 28,9 aastalt 2007. aastal 35,6 aastani 2017. aastal).

Joonis 2. Rahvastiku mediaanvanus, 2007–2017
(aastat)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Keskmine mediaanvanus EL 28s tõusis ajavahemikul 2002–2017 4,2 aasta võrra (aastas keskmiselt 0,3 aastat), 38,6 aastalt 42,8 aastani (vt joonis 3). Ajavahemikul 2007–2017 tõusis mediaanvanus kõikides ELi liikmesriikides, seda 4,0 või enama aasta võrra Rumeenias, Portugalis, Kreekas, Hispaanias ja Leedus (vt joonis 2).

Joonis 3. Rahvastiku mediaanvanus, EL 28, 2002–2017
(aastat)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Iga 65aastase või vanema inimese kohta oli veidi enam kui kolm tööealist inimest

Tööealise elanikkonna poolt noortele ja/või eakatele antava toetuse taseme uurimiseks saab kasutada ülalpeetavate määrasid. Neid määrasid väljendatakse noorema ja/või eakama elanikkonna suhtelise suurusena võrreldes tööealise rahvastikuga. Vanemaealiste ülalpeetavate määr EL 28s oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga 29,9 % (vt tabel 2). Seega oli iga 65aastase või vanema inimese kohta veidi üle kolme tööealise inimese. ELi liikmesriikide lõikes ulatus vanemaealiste ülalpeetavate määr madalast 20,5 %st Luksemburgis ja 20,7 %st Iirimaal kõrge 34,8 %ni Itaalias, 33,6 %ni Kreekas ja 33,2 %ni Soomes, kus oli seega ligikaudu kolm tööealist inimest iga 65aastase või vanema inimese kohta.

Tabel 2. Rahvastiku vanusestruktuuri näitajad, 1. jaanuar 2017
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Noorte ja vanemaealiste ülalpeetavate määr moodustavad ülalpeetavate kogumäära (see arvutatakse ülalpeetavate isikute (nii noorte kui ka vanade) määrana võrreldes tööealise elanikkonnaga ehk 15–64aastastega), mis oli EL 28s 2017. aastal 53,9 %; see tähendab, et iga ülalpeetava isiku kohta oli ligikaudu kaks tööealist isikut. 2016. aastal oli ülalpeetavate kogumäär ELi liikmesriikidest madalaim Slovakkias (43,8 %) ja kõrgeim Prantsusmaal (60,0 %).

Üldiselt võib EL 28 vanemaealiste ülalpeetavate määra ja ülalpeetavate kogumäära puhul täheldada kasvutrendi. Vanemaealiste ülalpeetavate määr tõusis viimasel aastakümnel 4,7 protsendipunkti ehk 18,7 % oma varasemast väärtusest (25,2 %-lt 2007. aastal 29,9 %ni 2017. aastal), samal ajal kui ülalpeetavate kogumäär tõusis 5 protsendipunkti ehk 10,2 % oma varasemast väärtusest (48,9 %-lt 2007. aastal 53,9 %ni 2017. aastal).

Rahvastiku vananemise varasemad ja tulevased suundumused ELis

Rahvastiku vananemine on pikaajaline suundumus, mis algas Euroopas mitu aastakümmet tagasi. Kõnealune suundumus on nähtav elanikkonna vanusestruktuuri muutustes ning kajastub kogurahvastikus eakate isikute osakaalu kasvus ja tööealiste isikute osakaalu kahanemises.

Rahvastikupüramiidid (vt joonised 4 ja 5) näitavad elanikkonna jagunemist sooliselt ja viieaastaste vanuserühmade kaupa. Iga tulp vastab asjaomase soo ja vanuserühma osakaalule kogurahvastikus (mehed ja naised koos). 1. jaanuari 2017. aasta seisuga on EL 28 rahvastikupüramiid alt kitsas ning muutub rombisarnaseks tänu nn beebibuumi põlvkonna kohortidele, mis tuleneb mitme Euroopa riigi kõrgetest sündimuskordajatest 1960. aastate keskpaigas (tuntud nn beebibuumina). See beebibuumi põlvkond moodustab jätkuvalt suurema osa tööealisest rahvastikust. Esimesed kõnealused suured kohordid (20–30aastase perioodi jooksul sündinud inimesed) on nüüd jõudmas pensioniikka, mida illustreerib võrdlus 2002. aasta rahvastikupüramiidiga. Beebibuumi laiem osa liigub rahvastikupüramiidis ülespoole, jättes tööealist elanikkonda kujutava alumise osa ja põhja kitsamaks, nagu on näha jooniselt 4.

Joonis 4. Rahvastikupüramiidid, EL 28, 2002 ja 2017
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup)

65aastaste ja vanemate elanike osakaal kasvab igas ELi liikmesriigis, EFTA riigis ja kandidaatriigis. Viimase aastakümne jooksul toimunud kasv jääb vahemikku 4,9 protsendipunkti Maltal ja 4,4 protsendipunkti Soomes kuni 1,4 protsendipunkti nii Belgias kui ka Saksamaal ja 0,1 protsendipunkti Luksemburgis. Viimasel aastakümnel (2007–2017) täheldati kogu EL 28s tervikuna 2,4 protsendipunkti suurust kasvu (vt joonis 1). Teisalt vähenes alla 15aastaste elanike osakaal EL 28s 0,3 protsendipunkti võrra.

Eakate suhtelise osakaalu kasvu võib põhjendada pikaealisuse kasvuga, mis on olnud ilmne mitmel aastakümnel, mille jooksul oodatav eluiga on tõusnud (vt suremuse ja oodatava eluea statistika). Seda arengut nimetatakse sageli vananemiseks rahvastikupüramiidi tipus.

Teisalt on jätkuvalt madal sündimuse tase mitme aasta vältel mõjutanud rahvastiku vananemist, sest sündide arvu vähenemine toob kaasa noorte osakaalu kahanemise kogurahvastikus (vt sündimuse statistika). Seda protsessi tuntakse vananemisena rahvastikupüramiidi põhjas ning see on täheldatav EL 28 rahvastikupüramiidide põhjade kitsenemises ajavahemikul 2002–2017.

Rahvastiku vananemise tulevikusuundumusi püütakse vaadelda Eurostati uusimas rahvastiku prognoosis (EUROPOP2015), mis hõlmab ajavahemikku 2015–2080. EUROPOP2015 prognooside kohaselt saavutab EL 28 rahvaarv umbes 2050. aastaks 528,6 miljoniga kõrgpunkti ning hakkab sealt edasi järk-järgult vähenema, kuni kahaneb 2080. aastaks 518,8 miljonini.

2017. ja 2080. aasta vanusepüramiidide võrdlus (vt joonis 5) näitab, et prognooside kohaselt EL 28 rahvastiku vananemine jätkub. Järgmistel aastakümnetel paisutab nn beebibuumi põlvkonna inimeste suur arv eakate inimeste arvu. Kuid 2080. aastaks võtab püramiid pigem ploki kuju, muutudes oluliselt kitsamaks püramiidi keskosas (umbes vanuserühmas 45–54 aastat).

Joonis 5. Rahvastikupüramiidid, EL 28, 2017 ja 2080
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup) ja (proj_15npms)

Rahvastiku vananemise teine aspekt on vanemaealise elanikkonna enda progressiivne vananemine, sest väga eakate inimeste suhteline tähtsus kasvab suurema kiirusega kui mõnel muul ELi rahvastiku vanusesegmendil. Prognooside kohaselt EL 28 elanikkonna 80aastaste ja vanemate isikute arv ajavahemikul 2017–2080 enam kui kahekordistub, 5,5 %-lt 12,7 %ni (vt joonis 6).

Joonis 6. Rahvastiku struktuur peamiste vanuserühmade kaupa, EL 28, 2017–2080
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup) ja (proj_15ndbims)

Ajavahemikul 2017–2080 eeldatavalt kahaneb tööealise elanikkonna osakaal stabiilselt kuni 2050. aastani, enne kui toimub mõningane stabiliseerumine, samas kui eakate isikute osakaal kogurahvastikus tõenäoliselt kasvab: 65aastased või vanemad isikud moodustavad 2080. aastaks 29,1 % EL 28 elanikkonnast võrreldes 19,4 %ga 2017. aastal. Elanikkonna vanuserühmade vahelise liikumise tulemusena on oodata EL 28 vanemaealiste ülalpeetavate määra pea kahekordistumist, 29,9 %-lt 2017. aastal 52,3 %ni 2080. aastaks (vt joonis 7). Ülalpeetavate kogumäär kasvab prognooside kohaselt 53,9 %-lt 2017. aastal 79,7 %ni 2080. aastaks.

Joonis 7. Prognoositav vanemaealiste ülalpeetavate määr, EL 28, 2017–2080
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind) ja (proj_15ndbims)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Population structure and ageing: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Eurostat kogub andmeid ELi liikmesriikidelt ja teistelt riikidelt, kes osalevad demograafiliste andmete kogumisel elanikkonna kohta iga aasta 1. jaanuari seisuga. Soovitatav määratlus on „alaline elanikkond“ ning see tähistab elanike arvu asjaomases piirkonnas kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (või mõnel juhul eelmise aasta 31. detsembri seisuga). Vastavalt ÜRO rahvusvahelistele soovitustele põhineb „alalise elukoha“ määratlus 12kuulisel võrdlusperioodil ehk teisisõnu, andmetesse tuleb lisada need isikud, kes on enne võrdluskuupäeva elanud oma alalises elukohas vähemalt 12 järjestikust kuud või saabunud oma alalisse elukohta 12 kuu jooksul enne võrdlusperioodi eesmärgiga viibida seal vähemalt üks aasta. Siiski võivad riigid esitada Eurostatile rahvastikunäitajad, mis põhinevad nende viimasel rahvaloendusel ning mida on kohandatud viimase loenduse järgselt koostatud rahvastiku muutuse komponentidega, või teise võimalusena rahvastikunäitajad, mis põhinevad registreeritud/alalisel elanikkonnal.

2011. aastal toimus rahva ja eluruumide loendus kõigis ELi liikmesriikides, EFTA riikides ja ELi kandidaatriikides. Riikide tavapärase praktika kohaselt vaadatakse iga-aastased rahvastikuhinnangud läbi pärast rahva ja eluruumide loenduse andmete kättesaadavaks tegemist. Loenduste tulemustel põhinevad rahvastikuhinnangud võivad rahvaarvus ja rahvastiku koostises kaasa tuua aegrea katkestusi.

Eurostat annab teavet mitmesuguste demograafiliste andmete kohta. Rahvastikuandmed sisaldavad jaotust mitmesuguste tunnuste kaupa, nt vanus, sugu, perekonnaseis ja haridustase.

Eurostat koostab rahvastikuprognoose riikide tasandil iga kolme aasta tagant. Need prognoosid on tulevikustsenaariumid, mille eesmärk on anda teavet tõenäolise rahvaarvu ja vanuselise koostise kohta tulevikus, tuginedes sündimuse, oodatava eluea ja rände eeldatavatele tulevikusuundumustele. Kõige hiljutisem prognoos oli EUROPOP2015.

Kontekst

Euroopa Komisjon kasutab Eurostati rahvastikuprognoose, et analüüsida vananeva rahvastiku mõju avaliku sektori kulutustele. Rahvastiku vananemisega seotud kasvavate sotsiaalkuludega pensionide, tervishoiuteenuste ning institutsiooniliste või era(tervishoiu)teenuste näol kaasneb tõenäoliselt tööealise rahvastiku koormuse suurenemine.

Mitme olulise poliitika puhul, eriti sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, kasutatakse demograafilisi andmeid tegevuse kavandamiseks, programmide jälgimiseks ja hindamiseks – nt rahvastiku vananemine ja selle tõenäoline mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsete hüvede osutamisele või demograafilise muutuse majanduslik ja ühiskondlik mõju.