Statistics Explained

Archive:Jäätmestatistika

Revision as of 18:02, 4 December 2017 by EXT-A-Redpath (talk | contribs) (Update YB2017)
Andmed 2017. aasta mai seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: august 2018.
Tabel 1. Jäätmeteke majandustegevusest ja kodumajapidamistes, 2014
Allikas: Eurostat (env_wasgen)
Joonis 1. Jäätmeteke majandustegevusest ja kodumajapidamistes, EL 28, 2014
(%)
Allikas: Eurostat (env_wasgen)
Joonis 2. Jäätmeteke, 2014
(kg elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (env_wasgen)
Joonis 3. Muude kui peamiste mineraaljäätmete teke, 2004 ja 2014
(kg elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (env_wasgen)
Tabel 2. Muude kui peamiste mineraaljäätmete teke, EL 28, 2004–2014
Allikas: Eurostat (env_wasgen)
Joonis 4. Ohtlike jäätmete teke, 2010 ja 2014
(% kogujäätmetest)
Allikas: Eurostat (env_wasgen)
Tabel 3. Jäätmekäitlus, 2014
Allikas: Eurostat (env_wastrt)
Joonis 5. Jäätmekäitluse areng EL 28s, 2004–2014
(2004 = 100)
Allikas: Eurostat (env_wastrt)
Joonis 6. Ohtlike jäätmete käitlemine, 2014
(tuhat tonni)
Allikas: Eurostat (env_wastrt)
Joonis 7. Ohtlike jäätmete käitlemine, 2014
(kg elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (env_wastrt)

Selles artiklis antakse ülevaade jäätmete tekkimise ja jäätmekäitlusega seotud muutustest Euroopa Liidus (EL) ning mitmes ELi mittekuuluvas riigis. Artiklis tuginetakse eranditult andmetele, mis on kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmestatistikat käsitleva määruse (EÜ) nr 2150/2002 raames.

Jäätmete näol, mis direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 lõikes 1 on määratletud kui „mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama”, on potentsiaalselt tegemist tohutu materjali- ja energiaressursside kaoga. Peale selle avaldab jäätmekäitlus ja jäätmete kõrvaldamine suurt mõju keskkonnale. Näiteks prügilad võtavad enda alla palju maad ning võivad põhjustada õhu, vee ja pinnase saastumist ningpõletamine võib tekitada ohtlike õhusaasteainete heidet.

ELi jäätmekäitluspoliitikaga püütakse kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja tervisele ning parandada ELi ressursitõhusust. Nimetatud poliitika pikaajaline eesmärk on vähendada tekitatud jäätmete kogust, kui aga jäätmeteke on vältimatu, siis edendada selle kasutamist ressursina ning saavutada jäätmete ulatuslikum ringlussevõtt ja ohutu kõrvaldamine.

Peamised statistilised näitajad

Jäätmeteke kokku

2014. aastal tekkis EL 28s majandustegevuse tulemusena ja kodumajapidamistes kokku 2 503 miljonit tonni jäätmeid, mis oli suurim kogus, mida EL 28 kohta oli kajastatud ajavahemikus 2004–2014 (aegread on olemas ainult paarisaastate puhul).

Nagu võib eeldada, on tekitatud jäätmete üldkogus teatud määral seotud rahvaarvu ja riigi majandusliku suurusega. Tabelist 1 nähtub, et väikseimad ELi liikmesriigid teatasid väikseimatest tekitatud jäätmekogustest ning suuremad liikmesriigid suurimatest jäätmekogustest. Sellele vaatamata tekitati küllaltki suuri jäätmekoguseid Bulgaarias ja Rumeenias ning küllaltki väikeseid koguseid Itaalias.

Joonisel 1 on esitatud erinevate majandustegevusalade ja kodumajapidamiste osatähtsus kogu jäätmetekkes 2014. aastal. Ehitus tekitas 2014. aastal EL 28s 34,7 % kogujäätmetest ning sellele järgnesid mäetööstus (28,2 %), töötlev tööstus (10,2 %), vee- ja jäätmemajandus (9,1 %) ning kodumajapidamised (8,3 %); ülejäänud 9,5 % moodustasid muude majandustegevusalade jäätmed, peamiselt teenused (3,9 %) ja energeetika (3,7 %).

Joonisel 2 on esitatud tekitatud jäätmete koguse analüüs standardiseeritult, väljendatuna elanike arvu suhtes. Mõnes väiksemas ELi liikmesriigis tekitatud suured jäätmekogused on selgelt märgatavad. Eriti suur kogus on esitatud Bulgaaria kohta, kus ühe elaniku kohta tekitati 2014. aastal keskmiselt 24,9 tonni jäätmeid, mis on viis korda rohkem kui EL 28s keskmiselt tekitatud jäätmete kogus inimese kohta ehk 4,9 tonni. Mitu liikmesriiki, kus tekitatud jäätmete hulk elaniku kohta oli väga kõrge, teatasid väga suurest mäetööstuse jäätmete osakaalust, samas kui mujal oli väga suur ehitus- ja lammutusjäätmete osakaal. Suurt osa mäetööstuse jäätmetest ning ehitus- ja lammutusjäätmetest klassifitseeritakse peamiste mineraaljäätmetena: joonisel 2 esitatud analüüsis eristatakse peamisi mineraaljäätmeid kõikidest teistest jäätmetest. Peaaegu kaks kolmandikku (64 % või 3,2 tonni elaniku kohta) EL 28s 2014. aastal tekitatud kogujäätmetest moodustasid peamised mineraaljäätmed. Peamiste mineraaljäätmete osakaal tekitatud jäätmete koguhulgas erines ELis liikmesriigiti oluliselt, mis võib tuleneda vähemalt mingil määral majanduse erinevast struktuurist. Üldiselt oli mineraaljäätmete osatähtsus suurem nendes liikmesriikides, millele on iseloomulik ulatuslik mäetööstus (nagu Bulgaaria, Rootsi, Rumeenia ja Soome) ja/või ehitus- ja lammutussektor (nagu Luksemburg). Nendes liikmesriikides moodustasid peamised mineraaljäätmed 85 % või rohkem tekitatud kogujäätmetest, nagu oli see ka Liechtensteini ja Serbia puhul. Peamised mineraaljäätmed moodustasid alla viiendiku tekitatud kogujäätmetest Horvaatias, Portugalis ja Belgias, samuti ka Norras, Türgis ning Bosnia ja Hertsegoviinas (2012. aasta andmed), endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja Islandil (2012. aasta andmed).

Muude kui peamiste mineraaljäätmete teke

2014. aastal tekitati EL 28s 891 miljonit tonni muid kui peamisi mineraaljäätmeid, mis moodustab 36 % tekitatud kogujäätmetest (tabel 2). Elanike arvu suhtes väljendatuna tekitas iga EL 28 elanik 2014. aastal keskmiselt 1,8 tonni muid kui peamisi mineraaljäätmeid (joonis 3). Kui ajavahemikul 2004–2014 kahanes muude kui peamiste mineraaljäätmete koguhulk 5,3 %, siis nende kogus elaniku kohta vähenes 8,0 % (sest ELi elanikkond suurenes sellel ajavahemikul).

ELi liikmesriikides tekitati 2014. aastal muid kui peamisi mineraaljäätmeid keskmiselt alates 723 kg-st elaniku kohta Horvaatias kuni 9,5 tonnini elaniku kohta Eestis. Eestis tekitatud jäätmete suur kogus on seotud energia tootmisega põlevkivist.

Tabelis 2 on esitatud EL 28 muude kui peamiste mineraaljäätmete tekke areng vastavalt majandustegevusele. 2014. aastal tekitasid kõige rohkem jäätmeid vee- ja jäätmemajandus, kodumajapidamised ning töötlev tööstus (208 miljonit tonni, 204 miljonit tonni ja 184 miljonit tonni). Ajalised muutused neis olid erinevad: ajavahemikus 2004–2014 kasvas vee- ja jäätmemajanduse tekitatud jäätmete kogus (v.a peamised mineraaljäätmed) 87,7 %. Ehituse tekitatud jäätmete kogus (v.a peamised mineraaljäätmed) kasvas samuti kiires tempos (vaatlusalusel perioodil üldiselt 57,2 %). Samal ajal püsis kodumajapidamiste ja energiaalase tegevuse tekitatud jäätmete (v.a peamised mineraaljäätmed) kogus küllaltki stabiilsena. Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tekitatud jäätmete (v.a peamised mineraaljäätmed) kogus vähenes 68,7 % ning töötleva tööstuse puhul 32,2 %. Samuti vähenes mäetööstuse ning teiste sektorite tekitatud jäätmete (v.a peamised mineraaljäätmed) kogus küllaltki märkimisväärselt ehk ligi veerandi võrra (vastavalt 24,1 % ja 22,7 %).

Ohtlike jäätmete teke

Kui ohtlikke jäätmeid ohutult ei käidelda ega kõrvaldata, võivad need kujutada kõrgendatud riski inimeste tervisele ja keskkonnale. 2014. aastal EL 28s tekkinud jäätmetest liigitati ohtlikeks jäätmeteks ligikaudu 95,0 miljonit tonni (3,8 % koguhulgast).

2010. aastaga võrreldes tekitati EL 28s 2014. aastal 2,2 % rohkem tavajäätmeid ja 2,8 % vähem ohtlikke jäätmeid, viimaste kogus kahanes 97,8 miljonilt tonnilt 95,0 miljonile tonnile. 2014. aastal oli ohtlike jäätmete osatähtsus kogu jäätmetekkes alla 9,0 % kõikides ELi liikmesriikides peale Eesti, kus need moodustasid 47,7 % kogujäätmetest (vt joonis 7). Eesti puhul tingis nende väga suure osatähtsuse peamiselt energia tootmine põlevkivist. Joonisel 4 näidatud mitteliikmesriikidest oli suurim ohtlike jäätmete osakaal kogu jäätmetekkes intensiivsest mäetööstusest tingituna Serbias (27,4 %), kellele järgnesid Montenegro (24,4 %), Bosnia ja Hertsegoviina (21,2 %, 2012. aasta andmed) ja Norra (11,7 %).

Jäätmekäitlus

2014. aastal käideldi EL 28s umbes 2 320 miljonit tonni jäätmeid (vt tabel 3). See hõlmab ka ELi imporditud jäätmete käitlemist ning teatatud kogused ei ole seetõttu otseselt võrreldavad jäätmetekke kogustega.

Peaaegu pool (47,4 %) EL 28s 2014. aastal käideldud jäätmetest kõrvaldati muul viisil kui jäätmete põletamise teel (prügilatesse ladustamine). Veel 36,2 % 2014. aastal EL 28s käideldud jäätmetest läks taaskasutamistoimingutesse (lihtsustatult taaskasutusse), välja arvatud energiakasutusse ja tagasitäitesse. Vaid veidi enam kui kümnendik (10,2 %) EL 28s käideldud jäätmetest läks tagasitäitesse, samas kui ülejäänud suunati põletamisele energiakasutusega (4,7 %) või ilma (1,5 %). ELi liikmesriigid erinesid oluliselt erinevate käitlusviiside kasutamise poolest. Näiteks mõnes liikmesriigis (nagu Itaalia ja Belgia) oli väga kõrge taaskasutuse tase, samal ajal kui teistes (nagu Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Rootsi ja Soome) eelistati jäätmete saatmist prügilatesse.

Joonisel 5 on esitatud jäätmekäitluse arengusuundumused EL 28s ajavahemikul 2004–2014 peamiste jäätmekäitluskategooriate lõikes. Kõrvaldatud jäätmete kogus oli 2014. aastal 1,7 % väiksem, kui see oli olnud 2004. aastal. Nende osakaal kogu jäätmekäitluses vähenes 54,6 %lt 48,9 %ni. Taaskasutatud jäätmete kogus ehk teisisõnu energiakasutusega põletatud, ringlussevõetud või tagasitäiteks kasutatud (tagasitäide on jäätmete kasutamine kaevealadel nõlvade taastamiseks või ohutuse tagamiseks või maastikukujunduse eesmärgil) jäätmete kogus kasvas 23,4 % 960 miljonilt tonnilt 2004. aastal 1 185 miljonile tonnile 2014. aastal. Selle tulemusena kasvas kõnealuse taaskasutuse osakaal kogujäätmekäitluses 45,4 %lt 2004. aastal 51,1 %ni 2014. aastal.

Kokku käideldi EL 28s 2014. aastal 75,6 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid, millest enam kui pool käideldi vaid kolmes ELi liikmesriigis – Saksamaal (27,2 %), Bulgaarias (16,1 %) ja Eestis (13,6 %)(joonis 6).

Peaaegu pool (49,0 %) EL 28s käideldud jäätmetest kõrvaldati ladustamisega prügilatesse ehk teisisõnu maa-aluse või maapealse ladustamise või pinnastöötlusega ja jäätmete juhtimisega veekogudesse, mis vastas 73 kg-le elaniku kohta (joonis 7). Umbes 6,0 % kõigist ohtlikest jäätmetest põletati ilma energiakasutuseta (9 kg elaniku kohta) ning 7,4 % energiakasutusega (11 kg elaniku kohta). Rohkem kui kolmandik (37,5 %) ohtlikest jäätmetest EL 28s läks 2014. aastal taaskasutusse (ringlussevõtt või tagasitäide), mis vastab 56 kg elaniku kohta.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Jäätmepoliitika rakendamise ning eeskätt taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise nõuete täitmise jälgimiseks on vaja usaldusväärseid andmeid äritegevusest ja majapidamistest pärit jäätmete tekitamise ja jäätmekäitluse kohta. 2002. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta, millega loodi ühenduse ühtlustatud jäätmestatistika raamistik.

Määrusega nõutakse, et alates vaatlusaastast 2004 peavad ELi liikmesriigid esitama iga kahe aasta tagant andmed jäätmete tekitamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohta. Jäätmete tekitamist ja käitlemist käsitlevad andmed on praegu kättesaadavad paarisarvuliste vaatlusaastate 2004–2014 kohta.

Kontekst

ELi jäätmekäitluspoliitikaga püütakse kahandada jäätmete mõju keskkonnale ja tervisele ning parandada Euroopa ressursitõhusust. Pikaajaline eesmärk on muuta Euroopa ringlussevõtu ühiskonnaks, vältida jäätmete teket ning kasutada vältimatuid jäätmeid igal võimalusel ressursina. Eesmärk on saavutada palju suurem ringlussevõtu määr ning minimeerida täiendavate loodusressursside kasutamist. Nõuetekohane jäätmekäitlus on ressursside tõhususe ja Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu võtmeelement. Lisateavet vt strateegiast „Euroopa 2020“ (inglise keeles).

Sellest tulenevalt kehtestati 2008. aasta läbivaadatud raamdirektiiviga viieastmeline jäätmehierarhia, mille kohaselt jäätmetekke vältimine on parim võimalus, sellele järgnevad korduskasutus, ringlussevõtt ja muud jäätmete taaskasutuse vormid ning viimase võimalusena jäätmete kõrvaldamine (nt prügilad). Kooskõlas asjaomase hierarhiaga sätestatakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (inglise keeles) järgmised ELi jäätmepoliitika esmatähtsad eesmärgid:

  • vähendada tekkivate jäätmete mahtu;
  • suurendada võimalikult palju ringlussevõttu ja korduskasutamist;
  • piirata ringlussevõtmiseks kõlbmatute materjalide põletamist ja
  • lõpetada järk-järgult ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete prügilatesse ladestamine;
  • tagada jäätmepoliitika eesmärkide täielik rakendamine kõigis ELi liikmesriikides.

Lisaks on jäätmekäitluse valdkond teine kõige olulisem tööhõive kasvu toetaja keskkonnaalases majanduses, mida näitab keskkonnaalaste kaupade ja teenuste aastaaruanne. Lisateave on artiklis Environmental economy - employment and growth (inglise keeles).

Vaata lisaks

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

  • Waste (t_env_was) (inglise keeles), vt:
Waste generation and treatment (t_env_wasgt) (inglise keeles)

Andmebaas

  • Waste (env_was) (inglise keeles), vt:
Waste generation and treatment (env_wasgt) (inglise keeles)

Erirubriik

Metoodika / Metaandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave

Välislingid