Navigatsioonitee

Euroopa tööhõivestrateegia

Peakokk ametis

Euroopa tööhõivestrateegiale pandi alus 1992. aastal Euroopa Liidu lepinguga ja sellest ajast alates on see olnud ELi tööhõivepoliitika nurgakiviks. Selle peamine eesmärk on luua rohkem ja paremaid töökohti kogu ELis.

Nüüd on see osa strateegiast „Euroopa 2020” ning seda rakendatakse Euroopa poolaasta raames. Viimane on iga-aastane protsess ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide poliitika tiheda koordineerimise edendamiseks.

Eelkõige hõlmab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamine – mida toetab tööhõivekomitee töö – järgmist nelja Euroopa poolaasta etappi:

  1. tööhõivesuunised, milles määratletakse liikmesriikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid. Need on komisjoni koostatud, liikmesriikide valitsuste poolt heaks kiidetud ning Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud;
  2. ühine tööhõivearuanne põhineb: 1) Euroopa tööhõiveolukorra hindamisel, 2) tööhõivesuuniste rakendamisel ning 3) peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli hindamisel. Selle avaldab komisjon ja võtab vastu Euroopa Liidu Nõukogu;
  3. liikmesriikide valitsused esitavad riiklikud reformikavad ning komisjon analüüsib neid, et tagada nende vastavus strateegiale „Euroopa 2020” (andmebaas – riiklikud reformikavad enne 2011. aastat);
  4. tuginedes riiklike reformikavade analüüsile, avaldab komisjon riikide kohta aruanded, milles analüüsitakse liikmesriikide majanduspoliitikat, ning koostab riigipõhised soovitused.

    Jaga

  • Jaga Twitter´is Jaga Facebook´is Jagage Google+ vahendusel