Kuidas toimub ELi institutsioonide juhtide valik ja ametissenimetamine?
ELi demokraatlikus protsessis kesksel kohal ELi kodanikud. Euroopa Parlamendi ja riiklikel valimistel hääletades saavad nad kaasa rääkida nelja peamise ELi haldusaparaati juhtiva ja otsuseid tegeva institutsiooni juhtkonna ametisse nimetamisel.
Euroopa Parlament
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Komisjon
Euroopa Parlament
Euroopa Parlament on ELi otsevalitud seadusandlik organ.
Euroopa Parlamendi liikmed esindavad neid valinud kodanike huve.
Parlament kujundab koos Euroopa Liidu Nõukoguga ELi õigust,
- arutades ja parandades Euroopa Komisjoni ettepanekuid uute õigusaktide vastuvõtmiseks ning uusi õigusakte vastu võttes
- otsustades ELi eelarve üle ja jälgides selle täitmist.
Parlamendil on järelevalve- ja kontrollivolitused, mis võimaldavad tal teostada järelevalvet teiste institutsioonide üle.
Euroopa Parlamendi liikmed
2024.–2029. aasta seadusandlikul perioodil on Euroopa Parlamendis 720 liiget.
Igale ELi liikmesriigile parlamendis eraldatud kohtade arv sõltub tema rahvaarvust. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem kohti parlamendis liikmesriik saab. Näiteks Saksamaal, mis on kõige suurema rahvaarvuga liikmesriik, on 96 kohta, samas kui väikseima rahvaarvuga Maltal on 6 kohta.
Konkreetses riigis konkreetsest erakonnast valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv on proportsionaalne erakonna häälte arvuga.
Fraktsioonid
Pärast valimisi moodustavad parlamendiliikmed fraktsioonid ja valivad oma juhid. Fraktsioon peab koosnema vähemalt 23 parlamendiliikmest, kes on valitud vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest.
Euroopa Parlamendi presidendi valimine
Parlamendi uue koosseisu ametiaja alguses valivad parlamendiliikmed parlamendi presidendi kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib pikendada. Kuna parlamendi ametiaeg on viis aastat, on võimalik, et sellel ajavahemikul on ametis kaks presidenti.
Euroopa Parlamendi liikmed
2024.–2029. aasta seadusandlikul perioodil on Euroopa Parlamendis 720 liiget.
Igale ELi liikmesriigile parlamendis eraldatud kohtade arv sõltub tema rahvaarvust. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem kohti parlamendis liikmesriik saab. Näiteks Saksamaal, mis on kõige suurema rahvaarvuga liikmesriik, on 96 kohta, samas kui väikseima rahvaarvuga Maltal on 6 kohta.
Konkreetses riigis konkreetsest erakonnast valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv on proportsionaalne erakonna häälte arvuga.
Fraktsioonid
Pärast valimisi moodustavad parlamendiliikmed fraktsioonid ja valivad oma juhid. Fraktsioon peab koosnema vähemalt 23 parlamendiliikmest, kes on valitud vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest.
Euroopa Parlamendi presidendi valimine
Parlamendi uue koosseisu ametiaja alguses valivad parlamendiliikmed parlamendi presidendi kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib pikendada. Kuna parlamendi ametiaeg on viis aastat, on võimalik, et sellel ajavahemikul on ametis kaks presidenti.
Euroopa Parlamendi presidendi roll
President vastutab täiskogu istungjärkude ja arutelude juhatamise eest ning jälgib kogu parlamendi ja selle organite tegevust.
Euroopa Ülemkogu ja ELi nõukogu
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi üldise poliitilise suuna ja ELi prioriteedid. Ülemkogusse kuuluvad:
- liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid
- Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.
Kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga nimetab Euroopa Ülemkogu ametisse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi komisjoni asepresident.
ELi nõukogu juhivad liikmesriigid rotatsiooni korras ning nõukogu vastutab koos parlamendiga ELi õigusaktide ja ELi eelarve vastuvõtmise eest.
Nõukogus väljendavad ministrid liikmesriikide valitsuste seisukohti. Nad käivad koos, et pidada läbirääkimisi ja võtta vastu ELi õigusakte ning koordineerida ELi poliitikat. Nõukogu koguneb eri koosseisudes.
Euroopa Ülemkogu eesistuja valimine
Euroopa Ülemkogu valib Euroopa Ülemkogu eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada.
Euroopa Ülemkogu eesistuja roll
Euroopa Ülemkogu eesistuja juhatab ja suunab Euroopa Ülemkogu tööd ning toetab selle sidusust ja konsensuslikkust. Euroopa Ülemkogu eesistuja ametist sai pärast Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal alaline ja täiskohaga ametikoht.
Euroopa Ülemkogu eesistuja valimine
Euroopa Ülemkogu valib Euroopa Ülemkogu eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada.
Euroopa Ülemkogu eesistuja roll
Euroopa Ülemkogu eesistuja juhatab ja suunab Euroopa Ülemkogu tööd ning toetab selle sidusust ja konsensuslikkust. Euroopa Ülemkogu eesistuja ametist sai pärast Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal alaline ja täiskohaga ametikoht.
Euroopa Ülemkogu istungisaal
Euroopa Ülemkogu istungisaal
Euroopa Komisjon
Komisjon on ELi täidesaatev haru. Komisjon teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide kohta ja tagab ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise kõigis liikmesriikides
- kujundab poliitikat, haldab ELi eelarvekulutusi
- võtab ELi nimel sõna ülemaailmsel tasandil, näiteks kaubanduspoliitika, majandusküsimuste või kliimapoliitika valdkonnas, ning peab läbirääkimisi ELi rahvusvaheliste lepingute üle
- on aluslepingute täitmise järelevalvaja, kes tagab, et liikmesriigid järgivad ELi aluslepinguid ja õigusakte.
Komisjoni presidendi ja kolleegiumi roll
Komisjoni juhib president ja 26 liikmest koosnev rühm, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks.
- President: määrab kindlaks komisjoni poliitilise tegevuskava, otsustab komisjoni sisemise korralduse üle ja kontrollib komisjoni tööd ning esindab teda rahvusvahelisel tasandil.
- Volinikud: iga liikmesriik nimetab ühe voliniku, kes vastutab konkreetse poliitikavaldkonna (nt kaubandus, keskkond või rahandus) eest vastavalt presidendi määratud vastutusalade jaotusele. Mõned volinikud on asepresidendid, kes juhivad prioriteetseid projekte või koordineerivad valdkonnaülest tööd.
- Kolleegium: president ja volinikud koos moodustavad volinike kolleegiumi.
Otsused teeb volinike kolleegium ühiselt.
Komisjoni presidendi ja kolleegiumi roll
Komisjoni juhib president ja 26 liikmest koosnev rühm, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks.
- President: määrab kindlaks komisjoni poliitilise tegevuskava, otsustab komisjoni sisemise korralduse üle ja kontrollib komisjoni tööd ning esindab teda rahvusvahelisel tasandil.
- Volinikud: iga liikmesriik nimetab ühe voliniku, kes vastutab konkreetse poliitikavaldkonna (nt kaubandus, keskkond või rahandus) eest vastavalt presidendi määratud vastutusalade jaotusele. Mõned volinikud on asepresidendid, kes juhivad prioriteetseid projekte või koordineerivad valdkonnaülest tööd.
- Kolleegium: President ja volinikud koos moodustavad volinike kolleegiumi. Otsused teeb volinike kolleegium ühiselt.
Otsused teeb volinike kolleegium ühiselt.
Euroopa Komisjoni president helistab kella, et anda märku volinike kolleegiumi iganädalase koosoleku algusest
Euroopa Komisjoni president helistab kella, et anda märku volinike kolleegiumi iganädalase koosoleku algusest
Komisjoni presidendi valimine ja volinike kolleegiumi ametissenimetamine
1
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Ülemkogu esitab valimistulemustele tuginedes kvalifitseeritud häälteenamusega
parlamendile kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.
2
Euroopa Parlament
Seejärel valib Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega
Euroopa Ülemkogu ettepaneku põhjal komisjoni presidendi.
3
Euroopa Komisjon
Komisjoni ametisseastuv president kinnitab liikmesriikide ettepanekute põhjal ja kokkuleppel nõukoguga volinike kandidaatide nimekirja ja määrab kindlaks nende vastutusalad.
4
Euroopa Parlament
Volinikukandidaadid osalevad parlamendis toimuvatel kuulamistel.
5
Euroopa Parlament
Seejärel kiidab parlament komisjoni tervikuna ühe hääletusvooruga heaks.
6
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Ülemkogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse komisjoni uue juhtkonna.
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Ülemkogu esitab valimistulemustele tuginedes kvalifitseeritud häälteenamusega parlamendile kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale.
Euroopa Parlament
Seejärel valib parlament oma liikmete häälteenamusega Euroopa Ülemkogu ettepaneku põhjal komisjoni presidendi.
Euroopa Komisjon
Komisjoni ametisseastuv president kinnitab liikmesriikide ettepanekute põhjal ja kokkuleppel nõukoguga volinike kandidaatide nimekirja ja määrab kindlaks nende vastutusalad.
Euroopa Parlament
Volinikukandidaadid osalevad parlamendis toimuvatel kuulamistel.
Seejärel kiidab parlament komisjoni tervikuna ühe hääletusvooruga heaks.
Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Ülemkogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse komisjoni uue juhtkonna.
Pärast juhtkonna ametissenimetamist alustavad Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjon ELi üldise poliitilise strateegia rakendamist.
Uue ametiaja alguses määrab komisjoni president kindlaks komisjoni poliitilised prioriteedid ja esitab need parlamendile. Need prioriteedid põhinevad Euroopa Ülemkogu strateegilisel tegevuskaval ning Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonidega peetud kõnelustel.
Oma ametiajal peab Euroopa Komisjoni president septembris Euroopa Parlamendi ees kõne olukorrast Euroopa Liidus. Kõnes antakse ülevaade möödunud aasta jooksul tehtust ning tutvustatakse eeloleva aasta prioriteete.
Built with Shorthand