João Manuel Valente Nabais, Rahvusvahelise Diabeediliidu Euroopa regiooni (IDF Europe) president
Pole kahtlust, et diabeet on saavutanud Euroopa Liidus ja sellest väljaspool epideemia mõõtmed. 2012. aastal oli ELis peaaegu 32 miljonit diabeetikut. Keskmiselt 10% ELi liikmesriikide tervishoiukuludest läheb diabeedi ja sellega seotud tüsistuste raviks. Mõnes riigis ulatuvad need kulutused koguni 20%ni.
Viimasel kümnendil on diabeediepideemia peamisteks põhjustajateks olnud üha enam leviv rasvumine, istuv eluviis ja rahvastiku vananemine. Diabeediravi kättesaadavust on piiranud ka majandus- ja finantskriis, kuna enamik liikmesriike on osana kokkuhoiumeetmetest vähendanud oma tervishoiueelarvet.
Sellel kuul avaldatavas uurimuses toob IDF Europe välja suured erinevused Euroopa riikide vahel diabeetikutele mõeldud ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuses. Selle eluaegse haigusega toimetulekuks vajavad diabeeti põdevad inimesed pidevat juurdepääsu ravivõimalustele. Ebapiisava ravi tagajärjeks on nende elukvaliteedi vähenemine ja üha suurenevad kulud tervishoiusüsteemile.
Paljusid diabeedi tüsistusi, nagu südamehaigused, neeru- ja jalakahjustused, on õigeaegse diagnoosi, patsientide ja tervishoiutöötajate koolitamise ning kõikehõlmava pikaajalise ravi abil võimalik vältida.
Diabeedi riskitegurite, nagu halb toitumine ja füüsiline passiivsus, vastu suunatud algatused on üliolulised ning komisjon on võtnud kohustuse toetada liikmesriike ja sidusrühmi nende püüdlustes edendada tervislikku toitumist ning võidelda rasvumisprobleemiga paljudes eri valdkondades (tervishoiu- ja sotsiaalteenused, haridus, põllumajandus, meedia, linnaliiklus ja füüsiline aktiivsus). Tervislike eluviiside edendamine ei saa aga toetuda üksnes avalikule poliitikale ja tervishoiusektorile. Asjaomaseid algatusi tuleb täiendada meetmetega, mis tegelevad diabeediepideemia aluseks olevate struktuursete probleemidega ning muu hulgas tagavad tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse ja kvaliteetse diabeediravi kättesaadavuse.
Loodetavasti aitavad ELi tasandi algatused, nagu ühismeede krooniliste haiguste valdkonnas, mis hõlmab ka diabeedile pühendatud tööpaketti, ning laste rasvumist käsitlev tegevuskava, edendada ELi liikmesriikide ja kõigi sidusrühmade koostööd, et töötada välja kõikehõlmav valdkonnaülene poliitika diabeediepideemia vastu võitlemiseks.
Investeeringuid diabeediravisse, -uuringutesse ja -ennetusse tuleb näha tervema ja tootlikuma ühiskonna eeldusena ning pikaajalise majanduskasvu olulise edendajana.
