Kuritegevuse statistika
- Andmed 2014. aasta jaanuari seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: november 2015.
_(millions)_YB14.png)
_(2007_%3D_100)_YB14.png)
(2007 = 100) – Allikas: Eurostat (crim_gen)
_YB14.png)
(100 000 elaniku kohta) - Allikas: Eurostat (crim_gen), (demo_pjan) ja (demo_r_d2jan)
_YB14.png)
(100 000 elaniku kohta) – Allikas: Eurostat (crim_plce), (demo_pjan) ja (demo_r_d2jan)
_YB14.png)
(100 000 elaniku kohta) - Allikas: Eurostat (crim_pris), (demo_pjan) ja (demo_r_d2jan)
Artiklis on esitatud värske statistika kuritegevuse ja õigusemõistmise kohta Euroopa Liidus (EL). Praegu kättesaadav statistika kajastab politseitöö ja õigussüsteemide mitmekesisust ELis. Liikmesriikide kuritegevuse statistika võrdlemisel tuleks keskenduda aja jooksul aset leidvatele suundumustele, mitte võrrelda otseselt kuritegevuse taset eri riikides konkreetsel aastal, eriti kui arvestada, et neid andmeid võib mõjutada palju tegureid, sealhulgas erinev kriminaliseerimise tase, kriminaalkohtusüsteemide tõhusus ja kuritegude politseis registreerimise tavad. Lisaks ei registreerita kõiki kuritegusid politseis.
Peamised statistilised näitajad
Politseis registreeritud kuriteod
Artiklis esitatud kuritegude statistika hõlmab politseis registreeritud rikkumisi ELi liikmesriikides ja mõnes teises Euroopa riigis. Need andmed ei püüdle kogu Euroopa kuritegevuse kirjeldamise poole — osa kuritegusid jääb registreerimata ja muutusi teatud õigusrikkumiste määrades võib mõjutada näiteks uus politseitöö strateegia või metoodikamuudatused.
Kuritegevuse liigi ja taseme osas ei saa riikide vahel tavaliselt otseseost luua, sest õigus- ja kriminaalkohtusüsteemid erinevad järgmistes valdkondades: kuritegude määratlused [1] aruandlusmeetodid, kuritegude registreerimine ja nende loendamine, registreeritud ja registreerimata kuritegevuse määrad – vt osa andmete allikad ja kättesaadavus.
Riiklikke andmeid on kogutud selleks, et esitada hinnanguid ELi kui terviku kohta üldiste suundumuste kindlaksmääramise eesmärgil. Kõik järeldused ELi liikmesriikide kohta peaksid põhinema ajapikku välja kujunenud suundumustel.
Registreeritud kuritegevuse koguarv
Andmed kogu registreeritud kuritegevuse kohta näitavad ainult õigusrikkumisi karistusseadustiku ja kriminaalkoodeksi järgi, kergemad kuriteod (väärteod) on välja jäetud. Registreeritud kuritegude arv on EL 28s pidevalt kahanenud alates 2003. aastast (vt joonis 1), 2012. aastal registreeriti EL 28s 12 % vähem kuritegusid kui üheksa aastat varem. Tuleb märkida, et registreeritud kuritegude koguarvu näitavad joonised hõlmavad rohkem õigusrikkumiste liike (nt teatud vägivallakuriteod, tapmine, röövimine, varavastased kuriteod ja narkokuriteod) kui järgnevas analüüsis välja toodud joonised ja et nende teatud õigusrikkumiste koguarv ei kuulu registreeritud kuritegude koguarvu hulka.
Viimastel aastatel on valitsenud registreeritud kuritegevuse määra vähenemise suundumus — ajavahemikus 2007–2012 vähenes EL 28s enamiku politseis registreeritud kuriteoliikide arv, nagu näha ka joonisel 2. Ajavahemikus 2007–2012 vähenesid ebaseadusliku uimastikaubanduse, röövimise ja vägivallaga seotud kuriteod 4 % – 10 %, mootorsõiduki varguste arv kahanes sama ajavahemiku jooksul märgatavalt kiiremini (37 %), mis kinnitas pikaajalist suundumust. Kuid sissemurdmised on kuriteoliik, mis näitab EL 28s tõusvat trendi — 2012. aastal registreeriti 2007. aastaga võrreldes 14 % rohkem sissemurdmisjuhtumeid.
Tabelist 1 nähtub kümne ELi liikmesriigi kuritegevusnäitajate suurenemine ajavahemikus 2007–2012 (aegrida ei ole saadaval Iirimaa ega Prantsusmaa kohta). Seevastu vähenes kogu registreeritud kuritegevus ülejäänud 16 ELi liikmesriigis, kõige märgatavamad muutused olid Kreekas (-54 %), mõnedes Ühendkuningriigi osades (-25 % Inglismaal ja Walesis ning -29 % Šotimaal), Eestis (-19 %) ja Slovakkias (-18 %); tuleb tähele panna, et Kreeka aegreas on katkestus, mis võib eriti suurt vähenemist osaliselt selgitada.
EL 28s mõjutasid asjaomase ajavahemiku langustrendi kõige rohkem Inglismaa ja Wales, kus registreeritud kuriteojuhtumite arvu langus oli suurim — 2012. aastal oli arv üle 1,2 miljoni võrra väiksem kui 2007. aastal. Tabelis 1 toodud mitteliikmesriikide hulgas on Türgis ajavahemikus 2007–2012 politseis registreeritud kuritegude koguarv suurenenud 96 %.
Vägivallakuriteod
Vägivallakuritegude andmed hõlmavad isikuvastast vägivalda (füüsiline kallaletung), röövimist (vargus jõudu kasutades või jõu kasutamisega ähvardades) ja seksuaalkuritegusid (k.a vägistamine ja seksuaalne väärkohtlemine). Neid kuritegusid on raske täpselt analüüsida, kuna kõik ELi liikmesriigid ei kasuta standardmääratlust. Kuna Prantsusmaa 2012. aasta andmed vägivallakuritegude kohta ei sisalda eripolitseis registreeritud kuritegusid (aegrea katkestuse tõttu), oleks võrdlused vaatlusaastal 2011 registreeritud vägivallakuritegude koguarvuga eksitavad. EL 28 üldine suundumus näitab siiski umbes 10 %-ist kahanemist ajavahemikus 2007–2012 registreeritud vägivallakuritegude arvus. Üldist kahanemist mõjutavad tugevalt Inglismaa ja Walesi andmed, kus ajavahemikus 2007–2012 langes vägivallakuritegude arv 166 000 võrra (tabel 2). Teisi ELi liikmesriike vaadates näib pilt olevat heterogeenne — ajavahemikus 2007–2012 toimus märgatav suurenemine Luksemburgis (38 %), Ungaris (26 %) ja Taanis (23 %) ning oluline vähenemine Leedus (-42 %), Horvaatias (-33 %), Šotimaal (-32 %), Lätis ja Slovakkias (mõlemas -30 %) ning Maltas (-27 %).
Tapmine
Tapmise all on mõistetud tahtlikku tapmist, kaasa arvatud mõrv, tapmine kergendavatel asjaoludel, õigusvastane eutanaasia ja lapse tapmine. Termin ei hõlma surma põhjustamist ohtliku sõidustiili tõttu, raseduse katkestamist ja enesetapule kaasaaitamist. Tapmistest teatatakse küllaltki järjepidevalt ja riikide definitsioonides on vähem erinevusi kui muude kuriteoliikide puhul. Esitatud tulemused on lõpuleviidud tapmiste kohta, v.a Läti, kus andmed sisaldavad ka tapmiskatseid. Mõnes riigis registreerib politsei iga surma, mida ei saa kohe muude põhjustega seostada, tapmisena; seetõttu võib selles kategoorias esineda topeltaruandlust.
Registreeritud tapmiste arv riigiti on ära toodud tabelis 3. Tapmiste määr 100 000 elaniku kohta (vt joonis 3) näitab langustrendi, kui võrrelda ajavahemiku 2007–2009 keskmisi näitajaid ajavahemiku 2010–2012 keskmiste näitajatega — vähenemist on näha igas riigis, v.a Kreeka, Malta ja Austria. Vaatamata tapmiste arvu vähenemisele kolmes Balti riigis, jäi tapmiste arv 100 000 elaniku kohta nendes riikides suuremaks kui ülejäänud liikmesriikides.
Röövimised
Röövimine on vägivallakuriteo eriliik, mida defineeritakse kui varastamist jõudu kasutades või jõu kasutamisega ähvardades. Sinna hulka kuuluvad röövkallaletung (kotivargus) ja vägivallaga toime pandud vargus. Kuna Prantsusmaa 2012. aasta andmed röövimiste kohta ei sisalda eripolitseis registreeritud kuritegusid (aegrea katkestuse tõttu), oleks võrdlused vaatlusaastal 2011 registreeritud röövimiste koguarvuga eksitavad. EL 28s tervikuna jäi röövimiste arv küllaltki stabiilseks, ajavahemikus 2007–2012 vähenes see 4 %. Vaatamata teatatud röövimiste arvu märkimisväärsele vähenemisele Balti riikides (keskmiselt -46 % ajavahemikus 2007–2012) ja Šotimaal (-40 %), suurenes see arv mõnes riigis oluliselt. Ajavahemikus 2007–2012 kasvas röövimiste arv enam kui kahekordseks Küproses, Taanis ja Kreekas (vt tabel 4).
Varavastased kuriteod
Varavastaste kuritegude all mõistetakse omandi vargust või hävitamist. Andmed sissemurdmiste ja mootorsõiduki varguste kohta on esitatud tabelites 5 ja 6 ning nendest ilmneb erinev suundumus. Kuna Prantsusmaa 2012. aasta andmed sissemurdmiste ja mootorsõiduki varguste kohta ei sisalda eripolitseis registreeritud kuritegusid (aegrea katkestuse tõttu), oleks võrdlused vaatlusaastal 2011 registreeritud sissemurdmiste ja mootorsõiduki varguste koguarvuga eksitavad. Sissemurdmist defineeritakse kui jõudu kasutades elamusse tungimist asjade varastamise eesmärgil. EL 28s suurenes ajavahemikus 2007–2012 sissemurdmiste arv 14 % (joonis 2). ELi liikmesriikide hulgas, kus asjaomases ajavahemikus olid järjepidevad andmeread, oli suurim registreeritud sissemurdmiste arvu kasv Kreekas (76 %), Hispaanias (74 %), Itaalias (42 %), Rumeenias (41 %) ja Horvaatias (40 %). Suur langus viieaastase perioodi jooksul oli seevastu Leedus (-36 %) ja Slovakkias (-29 %), mis on kaetud tabelis 5 näidatud indeksiga; tuleb tähele panna, et Hispaania aegreas on katkestus, mis võib eriti suurt langust osaliselt selgitada.
Mootorsõiduki vargus hõlmab autode, mootorrataste, busside ja veoautode, samuti ehitus- ja põllumajandusmasinate vargust. Mootorsõiduki varguste arv ELis kahanes viimastel aastatel pidevalt, osaliselt tänu tehnilistele parandustele mootorsõiduki varguste ennetusmeetmetes. Selles kuriteokategoorias vähenes ajavahemikus 2007–2012 EL 28s registreeritud rikkumiste arv 37 %, mootorsõiduki varguste arv kahanes enam kui poole võrra Inglismaal ja Walesis ning samuti Šotimaal (mõlemas -53 %). Ajavahemikus 2007–2012 suurenes mootorsõiduki varguste arv Kreekas 38 %. (Tabel 6).
Uimastikuriteod
Uimastikaubandus on uimastikuritegude suurema rühma allrühm. See hõlmab uimastite ebaseaduslikku omamist, levitamist, tootmist, uimastitega varustamist, uimastivedu, sissevedu, väljavedu ja uimastioperatsioonide rahastamist. Kuna Prantsusmaa 2012. aasta andmed uimastikaubanduse kohta ei sisalda eripolitseis registreeritud kuritegusid (aegrea katkestuse tõttu), oleks võrdlused vaatlusaastal 2011 registreeritud uimastikaubanduse koguarvuga eksitavad. Võrreldes mitme teise kuriteoliigi suundumustega langes EL 28s ajavahemikus 2007–2012 ebaseadusliku uimastiäriga seotud õigusrikkumiste arv suhteliselt vähe (-5 %) (vt joonis Figure 2). Oluliselt vähenes ebaseaduslik uimastikaubandus Šotimaal (-48 %) ja Eestis (-48 %) (vt tabel 7), väiksem langus oli ühes suurimas ELi liikmesriigis, nimelt Saksamaal (-26 %); eriti suur langus registreeriti Ungaris, mis on peamiselt seotud aegrea katkestusega. Siiski suurenes ajavahemikus 2007–2012 enamikus liikmesriikides (18 liikmesriiki, samuti Põhja-Iirimaa ning Inglismaa ja Wales) üldine ebaseadusliku uimastiäriga seotud õigusrikkumiste üldarv, kusjuures Leedus ja Rootsis suurenes ajavahemikus 2007–2012 ebaseadusliku uimastiäriga seotud õigusrikkumiste arv üle kahe korra. Tabelis 7 toodud mitteliikmesriikide hulgas kasvas uimastikaubandusega seotud kuritegude arv ajavahemikus 2007–2012 Türgis enam kui kolmekordseks.
Politseiametnike arv püsis stabiilsena
Termin „politseiametnik” hõlmab kriminaalpolitseid, liikluspolitseid, piiripolitseid, eripolitseid, vormis politseid, linnavalvureid ja munitsipaalpolitseid, jättes samas kõrvale tsiviilpersonali, tolliametnikud, maksupolitsei, sõjaväepolitsei, politsei salateenistuse, eriteenistuse reservametnikud, kadetid ja kohtupolitsei. Siiski tuleb silmas pidada, et eri õigussüsteemides võib definitsioon olla erinev.
Politseiametnike koguarv on EL 28s viimastel aastatel jäänud stabiilseks. Kui Põhja-Iirimaa ja Bulgaaria välja arvata, kasvas politseiametnike arv ajavahemikus 2007–2012 ELis 2,3 % (vt tabel 8). 2012. aastal oli liikmesriikide hulgas suurim politseiametnike arv Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal, kolme peale kokku moodustas see arv 45 % ELi koguarvust.
Kui arvestada elanikkonna suurust, siis oli ajavahemikus 2010–2012 kõige suurem politseiametnike arv Küproses (631 politseiametnikku 100 000 elaniku kohta) ning kõige väiksem Soomes (151 politseiametnikku 100 000 elaniku kohta) (vt joonis 4). Ajavahemikes 2007–2009 ja 2010–2012 kasvas politseiametnike arv rahvaarvu kohta oluliselt Ungaris ja Eestis (kuigi aegreas esines nendes ajavahemikes katkestusi mõlemas liikmesriigis), samuti Belgias, Hispaanias ja Kreekas. Vastukaaluks registreeriti Prantsusmaal ja Küproses suurim vähenemine politseiametnike arvus rahvaarvu kohta.
Pidevalt suurenev kinnipeetavate arv
Andmed kinnipeetavate kohta hõlmavad täiskasvanud ja alaealisi süüdimõistetud vange ning kohtueelselt vahistatuid igat tüüpi vanglates. Välja on arvatud isikud, keda hoitakse kinnipidamisasutuses halduseesmärkidel (nt nende sisserändaja staatuse uurimise ajal).
2012. aastal oli EL 28s umbes 643 000 vangi (v.a Šotimaa) ja ajavahemikus 2007–2012 suurenes vangide koguarv EL 28s (v.a Šotimaa) 7 % (vt tabel 9). Selles ajavahemikus suurenes Malta kinnipeetavate arv natuke üle poole (53 %) ning Itaalia ja Slovakkia sama näitaja natuke üle kolmandiku (vastavalt 35 % ja 34 %). Tabelis 9 toodud mitteliikmesriikide hulgas oli (suhteliselt) suur tõus Liechtensteinis (97 %), Montenegros (51 %) ja Türgis (41 % ajavahemikus 2007–2011); tuleb tähele panna, et Montenegro aegreas on katkestus, mis võib eriti olulist suurenemist osaliselt selgitada.
Joonisel 5 toodud rahvaarvu kohta esitatud kinnipeetavate arvu analüüs esindab keskmist näitajat ajavahemikes 2007–2009 ja 2010–2012. Mõlemas nimetatud ajavahemikus oli kolmes Balti riigis kõrgeim vangide määr ühe elaniku kohta — Läti määr püsis neis kahes ajavahemikus stabiilsena, Leedu määr kasvas ning Eesti määr langes. Kui Šotimaa välja arvata, püsis ajavahemikus 2010–2012 EL 28 keskmine näitaja 128 vangi juures 100 000 elaniku kohta, seevastu ajavahemikus 2007–2009 oli sama näitaja 125. Madalaimad määrad ajavahemikus 2010–2012 olid Põhjamaa liikmesriikides ja Sloveenias (60–72 vangi 100 000 elaniku kohta).
Andmete allikad ja kättesaadavus
Eurostat avaldab registreeritud kuritegude koguarvu kajastavat statistikat kuritegevuse ja kriminaalkohtusüsteemide kohta alates 1950. aastast ning konkreetseid õigusrikkumisi kajastavat statistikat alates 1993. aastast. Peale selle sisaldab andmebaas alates 1987. aastast ka statistikat kinnipeetavate arvu ja alates 1993. aastast politseiametnike arvu kohta.
Ühendkuningriiki käsitlevad andmed esitatakse eraldi jurisdiktsioonide kaupa Inglismaa ja Walesi, Šotimaa ning Põhja-Iirimaa kohta.
Reeglina tuleks võrrelda registreeritud kuritegude koguarvu kajastava statistika suundumusi, mitte konkreetseid tasemeid, tuginedes eeldusele, et riigis kasutatava registreerimissüsteemi parameetrid püsivad aja jooksul enam-vähem muutumatutena. Siiski esineb palju katkestusi aegridades ja muid muudatusi metoodikas ja mõistete määratlustes.
Liikmesriikide kuritegevuse statistika võrdlemist võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas järgmised asjaolud:
- erinevad õigus- ja kriminaalkohtusüsteemid;
- kuritegudest politseile teatamise ja nende politseis registreerimise määr;
- erinevused kuritegude registreerimise ajastuses (nt politsei teavitamise ajal või kahtlusaluse kindlakstegemise ajal jne);
- erinevused reeglites, kuidas mitmekordseid õigusrikkumisi loendatakse;
- erinevused nende õigusrikkumiste loetelus, mis kajastuvad üldistes kuritegevuse näitajates.
Sellepärast tuleks esitatud teabe analüüsimisel olla ettevaatlik.
Ka kinnipeetavate arvu kohta esitatud andmeid võivad mõjutada mitmesugused aspektid, sealhulgas järgmised tegurid:
- kohtus menetletud juhtumite arv;
- tingimisi karistatute osakaal süüdimõistetud kurjategijate hulgas;
- määratud karistuste pikkused;
- eelvangistuses viibivate isikute arv;
- loenduse kuupäev (eriti juhul, kui võidakse kohaldada amnestiat või muid enneaegse vabastamise meetmeid).
Kinnipeetavate arv peaks kajastama kõikide täiskasvanud ja alaealiste vangide (sealhulgas eelvangistuses viibijad) koguarvu iga aasta 1. septembri seisuga. Need andmed hõlmavad vanglahoonetes, alaealiste kurjategijate kinnipidamisasutustes, narkosõltlastele ettenähtud asutustes ning psühhiaatria- ja muudes haiglates hoitavate õigusrikkujate arvu.
Tehakse tööd kuritegevuse statistika võrreldavuse parandamiseks ELi liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjoni teatises „Kuritegevuse näitajate hindamine Euroopa Liidus: statistikat käsitlev tegevuskava aastateks 2011–2015” (COM(2011) 713 (lõplik)) esitati ettepanekud sellise süsteemi väljatöötamiseks, mis võimaldab paremini võrrelda statistikat kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise kohta.
Kontekst
Piirikontrollide järkjärguline kaotamine ELis on oluliselelt hõlbustanud Euroopa kodanike vaba liikumist, kuid see võib olla lihtsustanud ka kurjategijate tegevust, eelkõige seetõttu, et õiguskaitseasutuste ja kriminaalõigussüsteemide pädevus ei ulatu üldjuhul kaugemale asjaomase riigi piiridest.
Amsterdami lepingu vastuvõtmisest alates on EL seadnud endale eesmärgiks luua ühine vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhinev ala. Seda eesmärki arendati edasi 2004. aastal vastu võetud Haagi programmis, milles sätestati kümme järgmist esmatähtsat valdkonda: põhiõiguste ja kodakondsuse tugevdamine; terrorismivastased meetmed; rände suhtes võetava tasakaalustatud lähenemisviisi kindlaksmääramine; ELi välispiiride integreeritud haldamise väljatöötamine; ühise varjupaigamenetluse kehtestamine; sisserände positiivse mõju suurendamine; teabe vahetamise käigus õige tasakaalu säilitamine eraelu puutumatuse ja turvalisuse vahel; strateegilise põhimõtte arendamine seoses organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega; tõelise õiglusel põhineva ala tagamine Euroopas ning vastutuse jagamine ja solidaarsus.
Lepiti kokku, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks saab riikide kohtunike tehtud otsuste vastastikune tunnustamine koos mitme praktilist piiriülest koostööd soodustava abivahendi väljatöötamisega.
Kuritegevust ja kriminaalasjades õigusemõistmist käsitleva statistika ühtlustamiseks ja arendamiseks tehtava töö osana leppisid ELi liikmesriigid kokku, et ühtlustavad kuritegude määratlusi ja teatavat tüüpi kuritegude eest mõistetavate karistuste määrasid.
Vaata lisaks
- Crime trends in detail (inglise keeles)
- Government expenditure on public order and safety (inglise keeles)
- Social protection statistics (inglise keeles)
Täiendav Eurostati teave
Väljaanded
- Trends in crime and criminal justice, 2010 Statistics in focus 18/2013 (inglise keeles)
- Trafficking in human beings 2013 edition Working Paper (inglise keeles)
- Money Laundering in Europe 2013 edition Working Paper (inglise keeles)
Andmebaas
- Crime and criminal justice (crim), vt (inglise keeles):
- Crimes recorded by the police (crim_gen)
- Crimes recorded by the police - NUTS 3 regions (crim_gen_reg)
- Crimes recorded by the police: homicide in cities (crim_hom_city)
- Crimes recorded by the police: historical data (total crime) 1950-2000 (crim_hist)
- Police officers (crim_plce)
- Prison population (crim_pris)
- Prison population: historical data 1987-2000 (crim_pris_hist)
Erirubriik
- Crime and criminal justice (inglise keeles)
Metoodika / Metaandmed
- Crime and criminal justice (ESMS metadata file crim_esms) (inglise keeles)
Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)
Kuritegevuse statistika: tabelite ja jooniste (inglise keeles)
Muu teave
- Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus (ELT C 53, 3.3.2005, lk 11)
- Komisjoni teatis KOM/2006/437 (lõplik): Igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006–2010
- Stockholmi programm: avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (ELT C 115, 4.5.2010, lk 1)
Välislingid
- Council of Europe (inglise keeles)
- European Institute for Gender Equality (inglise keeles)
- European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (inglise keeles)
- European Sourcebook of Crime and Criminal Justice Statistics 4th edition (inglise keeles)
- European Union Agency for Fundamental Rights (inglise keeles)
- United Nations Office on Drugs and Crime Data and analysis (inglise keeles)
Märkmed
- ↑ Näiteks Kreeka, Küpros, Luksemburg, Island ja Liechtenstein ei erista mõistet „sissemurdmine” ja loevad kõike varguseks (vargused poodidest, garaažidest jne). Nende riikide andmeid ei saa seetõttu võrrelda otse teiste riikide samalaadse statistikaga, mis hõlmab ainult vargusi elamutest.