Archive:Elanikkonna struktuur ja vananemine

<updatedata> Andmed 2019. aasta juuli seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: oktoober 2020. <updatedata>

Highlights

2018. aastal oli peaaegu iga viies ELi elanik (19 %) 65aastane või vanem.

80aastaste või vanemate inimeste osakaal peaks 2100. aastaks enam kui kahekordistuma ja jõudma 14,6 %ni kogu elanikkonnast.

65aastaste ja vanemate isikute osatähtsuse kasv elanikkonnas ajavahemikul 2008–2018

Käesolevas artiklis vaadeldakse rahvastiku vananemise mõju Euroopa Liidus (EL), millel on järgmistel aastakümnetel tõenäoliselt suur tähtsus. Püsivalt madal sündimus ja kõrgem oodatav eluiga muudavad EL 28 vanusepüramiidi kuju. Kõige olulisem muutus on selge liikumine palju vanema rahvastikustruktuuri suunas; see areng on juba ilmne mitmes ELi liikmesriigis.

Selle tulemusel kahaneb EL 28s tööealiste inimeste osakaal, samal ajal kui pensioniealiste suhteline arv kasvab. Eakate inimeste osakaal kogurahvastikus kasvab märkimisväärselt järgmistel aastakümnetel, kui pensioniikka jõuab suurem osa sõjajärgsest beebibuumipõlvkonnast. See omakorda suurendab tööealiste koormust, et katta vananeva rahvastiku sotsiaalkulud seoses mitmesuguste seotud teenustega.

Full article

Eakate inimeste osakaal kasvab jätkuvalt

1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli EL 28 rahvaarv hinnanguliselt 512,4 miljonit. Noored (0–14aastased) moodustasid 15,6 % EL 28 rahvastikust (vt tabel 1), samal ajal kui tööealised inimesed (15–64aastased) moodustasid 64,7 % rahvastikust. Eakate (65aastased või vanemad) osakaal oli 19,7 % (0,3protsendipunktine kasv võrreldes eelneva aastaga ja 2,6protsendipunktine kasv võrreldes kümne aasta taguse ajaga).

ELi liikmesriikide lõikes oli noorte osakaal kogurahvastikus 2018. aastal suurim Iirimaal (20,8 %), samal ajal kui väikseim osakaal registreeriti Itaalias (13,4 %) ja Saksamaal (13,5 %). 65aastaste või vanemate osakaal kogurahvastikus oli suurim Itaalias (22,6 %) ja Kreekas (21,8 %) ning väikseim Iirimaal (13,8 %).

Tabel 1. Rahvastiku vanusestruktuur peamiste vanuserühmade kaupa, 2008 ja 2018
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

EFTA ja kandidaatriikide rahvastiku struktuur sarnanes ELis üldiselt täheldatule ning peamised erandid olid Island ja Türgi (kus rahvastiku struktuur sarnanes Iirimaa omale): kõnealuses kahes riigis oli noorima vanuserühma osakaal suur (vastavalt 19,3 % ja 23,6 %) ning 65aastaste või vanemate inimeste osakaal kogurahvastikus oli suhteliselt väike (vastavalt 14,1 % ja 8,5 %). Albaaniat ja Põhja-Makedooniat iseloomustas samuti võrdlemisi väike 65aastaste või vanemate inimeste osakaal (vastavalt 13,6 % ja 13,7 %). Sellele vaatamata võib ka nendes riikides täheldada rahvastiku vananemise suundumust (vt joonis 1).

Joonis 1. 65aastaste või vanemate elanike osakaalu kasv ajavahemikul 2008–2018
(protsendipunkti)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Mediaanvanus on kõrgeim Itaalias

EL 28 rahvastiku mediaanvanus tõuseb ja oli 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 43,1 aastat (vt joonis 2). See tähendab, et pool EL 28 rahvastikust oli vanem kui 43,1 aastat ja teine pool noorem. ELi liikmesriikide lõikes jäi mediaanvanus vahemikku 37,3 aastat Iirimaal ja 46,3 aastat Itaalias, mis kinnitas nendes kahes liikmesriigis täheldatud suhteliselt noort ja suhteliselt vana rahvastiku struktuuri. EFTA riikides ja kandidaatriikides 2018. aastal registreeritud mediaanvanus oli madalam kui EL 28 näitaja, välja arvatud Liechtensteinis (44,0 aastat) ja Serbias (43,5 aastat).

Joonis 2. Rahvastiku mediaanvanus, 2008–2018
(aastat)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Mediaanvanus EL 28s tõusis ajavahemikul 2008–2018 2,7 aasta võrra (aastas keskmiselt 0,3 aastat), 40,4 aastalt 43,1 aastani. See tõusis kõikides ELi liikmesriikides (seda 4,0 või enama aasta võrra Portugalis, Hispaanias, Kreekas ja Leedus) välja arvatud Rootsis, kus see püsis stabiilsel tasemel (40,6 aastat). Albaanias toimus viimase kümne aasta suurim mediaanvanuse tõus: see tõusis 18,8 % (ehk 5,7 aastat, s.o 30,4 aastalt 2008. aastal 36,1 aastani 2018. aastal) (vt joonis 2).

Iga 65aastase või vanema inimese kohta oli veidi enam kui kolm tööealist inimest

Tööealise elanikkonna poolt noortele ja/või eakatele antava toetuse taseme uurimiseks saab kasutada ülalpeetavate määrasid. Neid määrasid väljendatakse noorema ja/või eakama elanikkonna suhtelise suurusena võrreldes tööealise rahvastikuga. Vanemaealiste ülalpeetavate määr EL 28s oli 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 30,5 % (vt tabel 2). Seega oli iga 65aastase või vanema inimese kohta veidi üle kolme tööealise inimese. ELi liikmesriikide lõikes ulatus vanemaealiste ülalpeetavate määr madalast 20,6 %st Luksemburgis ja 21,2 %st Iirimaal, kus iga 65aastase või vanema inimese kohta oli peaaegu viis tööealist inimest, kõrge 35,2 %ni Itaalias, 34,2 %ni Soomes ja 34,1 %ni Kreekas, kus iga 65aastase või vanema inimese kohta oli seega vähem kui kolm tööealist inimest.

Tabel 2. Rahvastiku vanusestruktuuri näitajad, 1. jaanuar 2018
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind)

Noorte ja vanemaealiste ülalpeetavate määr moodustavad ülalpeetavate kogumäära (see arvutatakse ülalpeetavate isikute (nii noorte kui ka vanade) määrana võrreldes tööealise elanikkonnaga ehk 15–64aastastega). EL 28s oli see 2018. aastal 54,6 %; see tähendab, et iga ülalpeetava isiku kohta oli ligikaudu kaks tööealist isikut. 2018. aastal oli ülalpeetavate kogumäär ELi liikmesriikidest madalaim Luksemburgis (43,8 %) ja kõrgeim Prantsusmaal (60,7 %).

Üldiselt võib EL 28 vanemaealiste ülalpeetavate määra ja ülalpeetavate kogumäära puhul täheldada kasvutrendi. Vanemaealiste ülalpeetavate määr tõusis viimasel aastakümnel 5,0 protsendipunkti ehk 19,6 % oma varasemast väärtusest (25,5 %-lt 2008. aastal 30,5 %ni 2018. aastal), samal ajal kui ülalpeetavate kogumäär tõusis samal ajavahemikul 5,6 protsendipunkti ehk 11,4 % oma varasemast väärtusest (49,0 %-lt 2008. aastal 54,6 %ni 2018. aastal).

Rahvastiku vananemise varasemad ja tulevased suundumused ELis

Rahvastiku vananemine on pikaajaline suundumus, mis algas Euroopas mitu aastakümmet tagasi. Kõnealune suundumus on nähtav elanikkonna vanusestruktuuri muutustes ning kajastub kogurahvastikus eakate isikute osakaalu kasvus ja tööealiste isikute osakaalu kahanemises.

Rahvastikupüramiidid (vt joonised 3 ja 4) näitavad elanikkonna jagunemist sooliselt ja viieaastaste vanuserühmade kaupa. Iga tulp vastab asjaomase soo ja vanuserühma osakaalule kogurahvastikus (mehed ja naised koos). 1. jaanuari 2018. aasta seisuga on EL 28 rahvastikupüramiid alt kitsas ning muutub rombisarnaseks tänu nn beebibuumi põlvkonna kohortidele, mis tuleneb mitme Euroopa riigi kõrgetest sündimuskordajatest 1960. aastate keskpaigas (tuntud nn beebibuumina). See beebibuumi põlvkond moodustab jätkuvalt suurema osa tööealisest rahvastikust. Esimesed kõnealused suured kohordid (20–30aastase perioodi jooksul sündinud inimesed) on nüüd jõudmas pensioniikka, mida illustreerib võrdlus 2003. aasta rahvastikupüramiidiga. Beebibuumi laiem osa liigub rahvastikupüramiidis ülespoole, jättes tööealist elanikkonda kujutava alumise osa ja põhja kitsamaks, nagu on näha jooniselt 3.

Joonis 3. Rahvastikupüramiidid, EL 28, 2003 ja 2018
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup)

65aastaste ja vanemate elanike osakaal kasvab igas ELi liikmesriigis, EFTA riigis ja kandidaatriigis. Viimase aastakümne jooksul toimunud kasv jääb vahemikku 4,9 protsendipunkti nii Maltal kui ka Soomes ja 4,6 protsendipunkti Tšehhis kuni 1,3 protsendipunkti Saksamaal ja 0,3 protsendipunkti Luksemburgis. Viimasel aastakümnel (2008–2018) täheldati EL 28s tervikuna 2,6 protsendipunkti suurust kasvu (vt joonis 1). Teisalt vähenes alla 15aastaste elanike osakaal EL 28 rahvastikus 0,2 protsendipunkti võrra (vt tabel 1).

Eakate suhtelise osakaalu kasvu võib põhjendada pikaealisuse kasvuga, mis on olnud ilmne mitmel aastakümnel, mille jooksul oodatav eluiga on tõusnud (vt suremuse ja oodatava eluea statistika). Seda arengut nimetatakse sageli vananemiseks rahvastikupüramiidi tipus.

Teisalt on jätkuvalt madal sündimuse tase mitme aasta vältel mõjutanud rahvastiku vananemist, sest sündide arvu vähenemine toob kaasa noorte osakaalu kahanemise kogurahvastikus (vt sündimuse statistika). Seda protsessi tuntakse vananemisena rahvastikupüramiidi põhjas ning see on täheldatav EL 28 rahvastikupüramiidide põhjade kitsenemises ajavahemikul 2003–2018.

Rahvastiku vananemise tulevikusuundumusi püütakse vaadelda Eurostati uusimas rahvastikuprognoosis, mis hõlmab ajavahemikku 2018–2100. Prognooside kohaselt saavutab EL 28 rahvaarv umbes 2040. aastaks 525,0 miljoniga kõrgpunkti ning hakkab sealt edasi järk-järgult vähenema, kuni kahaneb 2100. aastaks 492,9 miljonini.

2018. ja 2100. aasta vanusepüramiidide võrdlus (vt joonis 4) näitab, et prognooside kohaselt EL 28 rahvastiku vananemine jätkub. Järgmistel aastakümnetel paisutab nn beebibuumi põlvkonna inimeste suur arv eakate inimeste arvu. Kuid 2100. aastaks võtab püramiid pigem ploki kuju, muutudes oluliselt kitsamaks püramiidi keskosas (umbes vanuserühmas 45–54 aastat).

Joonis 4. Rahvastikupüramiidid, EL 28, 2018 ja 2100
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjangroup) ja (proj_18np)

Rahvastiku vananemise teine aspekt on vanemaealise elanikkonna enda progressiivne vananemine, sest väga eakate inimeste suhteline tähtsus kasvab suurema kiirusega kui mõnel muul ELi rahvastiku vanusesegmendil. Prognooside kohaselt kasvab 80aastaste või vanemate isikute osakaal EL 28 elanikkonnas ajavahemikul 2018–2100 kaks ja pool korda, 5,6 %-lt 14,6 %ni (vt joonis 5).

Joonis 5. Rahvastiku struktuur peamiste vanuserühmade kaupa, EL 28, 2018–2100
(% kogurahvastikust)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind) ja (proj_18ndbi)

Ajavahemikul 2018–2100 eeldatavalt kahaneb tööealise elanikkonna osakaal kuni 2100. aastani, samas kui eakate isikute osakaal kogurahvastikus tõenäoliselt kasvab: 65aastased või vanemad isikud moodustavad 2100. aastaks 31,3 % EL 28 elanikkonnast võrreldes 19,8 %ga 2018. aastal. Elanikkonna vanuserühmade vahelise liikumise tulemusena on oodata EL 28 vanemaealiste ülalpeetavate määra pea kahekordistumist, 30,5 %-lt 2018. aastal 57,3 %ni 2100. aastaks, ning ülalpeetavate kogumäär kasvab prognooside kohaselt 54,6 %-lt 2018. aastal 82,9 %ni 2100. aastaks (vt joonis 6). Mediaanvanus tõuseb eelduste kohaselt 5,4 aastat, kasvades 43,3 aastalt 2018. aastal 48,7 aastani 2100. aastal.

Joonis 6. Prognoositav ülalpeetavate kogumäär ja vanemaealiste ülalpeetavate määr, EL 28, 2018–2100
(%)
Allikas: Eurostat (demo_pjanind) ja (proj_18ndbi)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Population structure and ageing: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Eurostat kogub andmeid ELi liikmesriikidelt ja teistelt riikidelt, kes osalevad demograafiliste andmete kogumisel elanikkonna kohta iga aasta 1. jaanuari seisuga. Soovitatav määratlus on „alaline elanikkond“ ning see tähistab elanike arvu asjaomases piirkonnas kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (või mõnel juhul eelmise aasta 31. detsembri seisuga). Vastavalt ÜRO rahvusvahelistele soovitustele põhineb „alalise elukoha“ määratlus 12kuulisel vaatlusperioodil ehk teisisõnu, andmetesse tuleb lisada need isikud, kes on enne vaatluskuupäeva elanud oma alalises elukohas vähemalt 12 järjestikust kuud või saabunud oma alalisse elukohta 12 kuu jooksul enne vaatlusperioodi eesmärgiga viibida seal vähemalt üks aasta. Siiski võivad riigid esitada Eurostatile rahvastikunäitajad, mis põhinevad nende viimasel rahvaloendusel ning mida on kohandatud viimase loenduse järgselt koostatud rahvastiku muutuse komponentidega, või teise võimalusena rahvastikunäitajad, mis põhinevad registreeritud/alalisel elanikkonnal.

2011. aastal toimus rahva ja eluruumide loendus kõigis ELi liikmesriikides, EFTA riikides ja ELi kandidaatriikides. Riikide tavapärase praktika kohaselt vaadatakse iga-aastased rahvastikuhinnangud läbi pärast rahva ja eluruumide loenduse andmete kättesaadavaks tegemist. Loenduste tulemustel põhinevad rahvastikuhinnangud võivad rahvaarvus ja rahvastiku koostises kaasa tuua aegrea katkestusi.

Eurostat annab teavet mitmesuguste demograafiliste andmete kohta. Rahvastikuandmed sisaldavad jaotust mitmesuguste tunnuste kaupa, nt vanus, sugu, perekonnaseis ja haridustase.

Eurostat koostab rahvastikuprognoose riikide tasandil iga kolme aasta tagant. Need prognoosid on tulevikustsenaariumid, mille eesmärk on anda teavet tõenäolise rahvaarvu ja vanusestruktuuri kohta tulevikus, tuginedes sündimuse, oodatava eluea ja rände eeldatavatele tulevikusuundumustele.

Kontekst

Euroopa Komisjon kasutab Eurostati rahvastikuprognoose, et analüüsida vananeva rahvastiku tõenäolist mõju avaliku sektori kulutustele. Rahvastiku vananemisega seotud kasvavate sotsiaalkuludega pensionide, tervishoiuteenuste ning institutsiooniliste või era(tervishoiu)teenuste näol kaasneb tõenäoliselt tööealise rahvastiku koormuse suurenemine.

Mitme olulise poliitika puhul, eriti sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, kasutatakse demograafilisi andmeid tegevuse kavandamiseks, programmide jälgimiseks ja hindamiseks – nt rahvastiku vananemine ja selle tõenäoline mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsete hüvede osutamisele või demograafilise muutuse majanduslik ja ühiskondlik mõju.