Kõik inimesed võivad mingil hetkel oma elus vaesust kogeda. Siiski on mõned inimrühmad suuremas vaesuse ohus, nt lastega pered – eriti suurpered ja üksikvanemaga perekonnad – vanad inimesed, puudega inimesed ja sisserändajad. Kõigis kategooriates on naised rohkem ohustatud kui mehed.
Vaesus mõjutab inimesi mitmel moel ning see käib käsikäes sotsiaalse tõrjutusega. Lisaks hästi teadaolevatele probleemidele nagu kehvad elamistingimused või kodutus, kannatavad vaesed tõenäoliselt ka järgmiste probleemide käes:
Nende ja teiste seotud teemadega tegelemiseks on EL koostanud raamistiku, mille kaudu liikmesriigid saavad arendada oma prioriteete ja strateegiaid. See raamistik võtab arvesse vaesuse mitmemõõtmelisust, keskendudes eriti just järgnevale:
Faktid ja andmed vaesuse kohta ELis en
Põhinäitajad riikide lõikes en
Euroopa Liidus elab vaesuses ligikaudu 19 miljonit last. Lapsed, kes vaestes oludes üles kasvavad, jäävad suurema tõenäosusega vaesusesse ka oma ülejäänud eluks, sama mustrit jätkavad tõenäoliselt nende lapsed.
Vaesuses elavad lapsed seisavad silmitsi mitmete omavahel seotud raskustega, muuhulgas viletsad eluasemetingimused ja kehv ligipääs tervishoiule, piiratud haridusvõimalused ning korraliku toidu ja riietuse puudumine.
2006. aastal seadis Euroopa Ülemkogu laste vaesuse kõrvaldamise ELi poliitilise agenda üheks prioriteediks. Sellest lähtuvalt on liikmesriikide valitsused võtnud endale ülesande arendada laste vaesuse ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks pikaajalisi strateegilisi lähenemisi, mis hõlmavad hulgaliselt erinevaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke poliitikaid.
Õigus eluasemele on üks põhiõigustest, kõigil peab olema kindel ja turvaline katus pea kohal. Siiski puudub tuhandetel eurooplastel koht, kus elada.
Inimesed võivad jääda kodutuks erinevatel põhjustel, alates töökoha kaotamisest kuni koduvägivalla eest põgenemiseni. Lisaks on paljudel tänaval elavatel inimestel oht haigestuda vaimuhaigustesse või sattuda narkootikumi- või alkoholisõltuvusse. Kodutud on ühed kõige tõrjutumad ja haavatavamad inimesed ühiskonnas.
Peale kodutuse võib eluaseme kaotus või selle kulude ülemäärane osakaal majapidamise eelarves viia süveneva sotsiaalse tõrjutuseni.
Jõupingutused kodutuse ja eluaseme kaotamise vastu võitlemisel koonduvad ümber ELi sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegia, mille ülesandeks on koordineerida liikmesriikide tegevusi ja julgustada jagama oma parimaid tavasid.
Käimas on töö ühtse definitsiooni leidmiseks kodutusele ning vastavate indikaatorite väljaarendamiseks. Saades rohkem teavet selle teema ja konteksti kohta, on võimalik luua paremad vahendid kodutuse ja elukoha kaotamise vastu võitlemiseks. Need vahendid peaksid aitama ELil ja liikmesriikidel luua tõhusamaid poliitikaid kodutute aitamiseks.
Mõned elanikerühmad on suuremas ohus langeda vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse, nt lastega pered - eriti suurpered ja üksikvanemaga perekonnad – vanemad inimesed, puudega inimesed ja sisserändajad.
Nende haavatavate rühmade seas on tööhõive sageli madalam ja koolist väljalangemine suurem, suurema tõenäosusega saab neile osaks majanduslik tõrjutus.
EL tahab paremini mõista, miks need rühmad on sageli vaesuse poolt mõjutatud ning kuidas neid kõige paremini ühiskonda kaasata. Selle probleemi täielikuks mõistmiseks on vajalikud ühtsed eesmärgid ja indikaatorid. ELi poolt tarvitusele võetud meetmed on sama erinevad kui need probleemid, millega need rühmad kokku puutuvad.
Eesmärk on parandada nende rühmade olukorda järgnevalt:
Tänasel päeval ei ole paljudel eurooplastel – eriti neil, kes elavad vaesuses – ligipääsu finantsteenustele, neil ei ole võimalik avada hoiuarvet ega pangakontot. Neil on raske hoiustada, saada laenu või kindlustust, kasutada makseteenuseid.
Juurdepääs finantsteenustele on kodanikele ülioluline, et nad oleksid majanduslikult ja sotsiaalselt tänapäeva ühiskonda kaasatud. See on eelduseks ka tööhõivele, majanduskasvule, vaesuse vähendamisele ja sotsiaalsele kaasatusele.
Mõnedel juhtudel ei lasta vaesuspiiril elavatel inimestel pangaarvet avada, mis viib süveneva majandusliku tõrjutuseni. Nende probleemide lahendamiseks koordineerib EL poliitikat ja teisi tegevusi sidusgruppide ja liikmesriikide valitsuste vahel.
2009. aastal käivitas Euroopa Komisjon kaks avalikku konsulteerimist eesmärgiga juurutada reeglid, mis tagaksid, et enamikel inimestel oleks ligipääs tavapärasele pangaarvele:
Rakendatud meetmed keskenduvad võlanõustamise teenuste toetamisele, aga ka teabe- ja haridusprogrammidele.
Korralik tööhõive on kõige tähtsam tegur, mis inimesi vaesusest päästab ning sotsiaalset kaasatust edendab.
Probleem seisneb selles, et ühiskonna kõige haavatavam osa – nt üksikvanemad, sisserändajad, vanurid, noored inimesed, madala kvalifikatsiooniga ja puudega inimesed – leiab endale tavaliselt kõige väiksema tõenäosusega kindla ja püsiva töökoha. Samuti mõjutavad just neid kõige enam majanduslangused, nagu see kriis, mis praegu Euroopat on tabanud.
ELi kasutuses on hulgaliselt poliitika- ja rahastamisvahendeid, et parandada sotsiaalselt tõrjutud inimrühmade tööväljavaateid. Näiteks keskendub Euroopa tööhõivestrateegia sellele, et luua eurooplastele rohkem ja paremaid töökohti. Samas rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja teised ELi programmid hariduse, koolituse ja toe korraldamist töökohas just selleks, et aidata haavatavatel elanikerühmadel leida või säilitada töökohti.
Ühise jõupingutusega vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest jagu saamiseks julgustab EL liikmesriike arendama aktiivse kaasatuse poliitikaid. Aktiivne kaasatus keskendub võimalikult paljude inimeste töölesaamisele, tagades samas selle, et neile, kes tööturule siseneda ei saa , võimaldataks praktilist tuge, et nad saaksid inimväärset elu elada.
Aktiivne kaasatus keskendub kolmele põhiprintsiibile:
EL innustab aktiivse kaasatuse arendamist, koordineerides tegevusi üle Euroopa ja aidates liikmesriikidel üksteiselt õppida.