Area 21 eesmärk on suurendada kuue partnerriigi hoonete energiatõhusust energiatõhusate linnaasumite (ingl k Energy Improvement District – EID) kasutamisega. Kaasates kodanikke ja teisi asjassepuutuvaid osapooli ning viies energiaplaneerimise linnaosa tasandile, kaldus projekt kõrvale peamiselt ELi ja riiklikul tasandil teostatavast energiaplaneerimisest. Projekti raames välja töötatud koostööpõhist alt-üles mudelit saab korrata kogu Läänemere piirkonnas.
- 16 December 2021
AREA 21 on tõestanud, et kohapealne ja sektoritevaheline koostöö võib avada kasutamata energiatõhususe potentsiaali, mis on sageli peidetud teadmiste puudumise ja arvukate tehniliste tõkete taha.
Seitse energiatõhusa linnaasumi pilootprojekti Eestis, Soomes, Saksamaal, Poolas, Rootsis ja Venemaal selgitasid välja 134 energiasäästumeedet. Kokku oli kaasatud 176 eraisikut ja üksust, sh majaomanikud, avaliku kinnisvara omanikud, energiaettevõtted, üliõpilased, õppejõud ja haiglapersonal.
Pärast projekti lõppu 2020. aasta septembris algas osaliselt ELi jätkurahastuse toel nelja kõige lootustandvama energiatõhusa linnaasumi rakendamine. Need on Peterburi Polütehnilise Ülikooli energiatõhusad linnaasumid Venemaal; Härmälä elamurajoon Soomes Tamperes; Helsingborgi haiglapiirkond Rootsis ja Järve linnaosa Eestis Kohtla-Järvel.
Poliitiline toetus
Ehitussektori arvele langeb 40 % ELi energiatarbimisest ja 75 % selle hoonetest peetakse energiatõhusaks. Ainuüksi renoveerimine võib vähendada energiatarbimist kuni 6 %.
Selle saavutamisele kaasa aitamiseks julgustavad energiatõhusad linnaasumid huviliste laia ringi kaasamist energiaplaneerimisse, eriti neid, keda tehtav töö otseselt puudutab.
Projekti oluliseks aspektiks oli otsustajate ja poliitikute toetuse saamine. Kestlikkuse tagamiseks ja poliitilise toetuse saamiseks viidi energiatõhusad linnaasumid vastavusse ELi, riikliku, piirkondliku ja omavalitsuse energiaplaneerimise ning linnade arengustrateegiatega.
Ülekantavad meetmed
Pärast energiatõhusate linnaasumite kindlaks määramist määratleti energiasäästu eesmärgid, mis lisatakse tulevastesse eeskirjadesse. Korraldati koosolekuid, töötubasid ja teadlikkuse suurendamise tegevusi.
Projekti tulemused avaldati ja neid tutvustati projekti lõpus kolmel veebiseminaril. Nendes oli kokku 107 osalejat 21 ELi riigist, sealhulgas 31 poliitikakujundajat ning 16 piirkondlikku ja riiklikku energiaagentuuri.
Kokku dokumenteeriti 134 tegevust ja alamtegevust, muutes projekti ülekantavaks ka teistesse piirkonna riikidesse.
Venemaal lõimiti Peterburi energiatõhusa linnaasumi tulemused üliõpilaste õppekavadesse ja Peterburi Polütehnilise Ülikooli energiahalduse magistriprogrammi.
Üheks õppetunniks oli see, et linnaosa energiasäästualgatuste eest vastutamiseks on vaja energiatõhusa linnaasumi koordinaatorit või piirkonna juhti. Rootsi Helsingborgi energiatõhusa linnaasumi puhul rahastab linn seda ametikohta juba ilma projektitoetuseta.
Tulevased koostööd
Area 21 on teinud koostööd piiriülese STRING võrgustikuga ja Läänemere Linnade Liiduga, kes propageerivad kestlikke linnalahendusi elukvaliteedi parandamiseks Läänemere piirkonnas.
Uuest energiatõhusast linnaasumi kontseptsioonist võib saada paljulubav vahend ELi strateegias Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg. Selle eesmärk on kahekordistada hoonete renoveerimise kiirust järgmise kümne aasta jooksul.
Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine
Projekti „Baltic Smart City Areas for the 21st Century (Area 21)“ investeeringute summa on 1 990 000 eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fondi panus oli 1 890 000 eurot Interregi Läänemere koostööprogrammi (2014–2020) alusel.