Archive:Põllumajanduslike majapidamiste struktuuri statistika

This article has been archived, for an up to date article, please see Farms and farmland in the European Union - statistics/et.

Joonis 1. Peamised näitajad — osakaal EL 28 kogunäitajatest, 2013
(%)
Allikas: Eurostat (ef_kvaareg)

Joonis 2. Kasutatava põllumajandusmaa keskmine pindala põllumajandusliku majapidamise kohta, 2010 ja 2013 (¹)
(hektarit)
Allikas: Eurostat (ef_kvaareg)

Tabel 1. Toodang, tööjõud ja põllumajandusloomad, 2007–2013
Allikas: Eurostat (ef_kvaareg)

Joonis 3. Alaliste töötajate osakaal põllumajanduslike majapidamiste tööjõus ja nende jaotus töö intensiivsuse alusel, 2013
(%)
Allikas: Eurostat (ef_lflegaa) ja (ef_lfwtime)

Joonis 4. Põllumajanduslikele majapidamistele kuuluv maa, 2013 (¹)
(%)
Allikas: Eurostat (demo_r_d3area) ja (ef_oluft)

Joonis 5. Kasutatava põllumajandusmaa jaotus, 2013
(%)
Allikas: Eurostat (ef_oluft)

Joonis 6. Kasutatav põllumajandusmaa maakasutusviiside kaupa, EL 28, 2013 (¹)
(osakaal kasutatavast põllumajandusmaast)
Allikas: Eurostat (ef_oluft)

Põllumajanduse struktuuris võib Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel täheldada erinevusi, võttes arvesse, et riikide geoloogilised, topograafilised ja kliimatingimused ning loodusvarad, samuti piirkondlikud tegevusalad, taristud ja ühiskondlikud tavad on erinevad. Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring aitab hinnata põllumajanduse olukorda kogu ELis – selle raames jälgitakse suundumusi ja üleminekuid põllumajanduslike majapidamiste struktuuris ning ühtlasi modelleeritakse väliste arengusuundade ja poliitikaettepanekute mõju.

Käesolevas artiklis esitatakse statistilisi andmeid kõige viimatisest põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringust (2013) ning mitmel juhul võrreldakse neid andmeid 2009. või 2010. aasta põllumajandus loenduse ning eelmise põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu (2007) tulemustega. Tasub märkida, et 2007. aasta uuringu ja 2009. või 2010. aasta uuringu vahepealsel ajal tehti mõningad muudatused metoodikas ja asjaomastes õigusaktides.

Peamised statistilised näitajad

Põllumajanduslike majapidamiste suurus

2013. aastal oli EL 28-s 10,8 miljonit põllumajanduslikku majapidamist. Majanduslikust suurusest lähtuv analüüs näitab, et nendest põllumajanduslikest majapidamistest ületas 6,5 miljoni majapidamise (ehk 59,8 %) standardtoodangu väärtus 2 000 eurot. Kasutatava põllumajandusmaa pindala oli EL 28-s peaaegu 175 miljonit hektarit (umbes 40,0 % kogupindalast), mis tähendab, et põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus oli 16,1 hektarit.

Kasutatava põllumajandusmaa osakaal EL 28 põllumajandusmaast oli suurim Prantsusmaal ja Hispaanias (vastavalt 15,9 % ja 13,3 %), samal ajal kui Ühendkuningriigi ja Saksamaa vastavad näitajad olid veidi alla 10,0 % — vt joonis 1. Põllumajanduslikke majapidamisi oli aga kõige rohkem Rumeenias (3,6 miljonit), kus asus kolmandik (33,5 %) EL 28 kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest. Põllumajanduslike majapidamiste osakaalult teisel kohal oli Poola (13,2 %), millele järgnesid Itaalia (9,3 %) ja Hispaania (8,9 %).

Põllumajanduslike majapidamiste osakaalu ja kasutatava põllumajandusmaa osakaalu erinevus (vt joonis 1) kajastab põllumajanduslike majapidamiste keskmist suurust, mida kujutatakse joonisel 2. 2013. aastal oli ELi liikmesriikidest kaugelt kõige suurem põllumajanduslike majapidamiste keskmine suurus Tšehhi Vabariigis (133 hektarit), millele järgnes Ühendkuningriik (94 hektarit). Kuues liikmesriigis jäi põllumajanduslike majapidamiste keskmine suurus alla 10 hektari, kusjuures kõige väiksem oli nende keskmine suurus Rumeenias, Küprosel ja Maltal.

EL 28 põllumajanduslike majapidamiste keskmine suurus kasvas 14,4 hektarilt majapidamise kohta 2010. aastal 16,1 hektarile majapidamise kohta 2013. aastal, kuna põllumajanduslike majapidamiste arv vähenes 11,5 % ja kasutatava põllumajandusmaa pindala 0,7 %. Enamik ELi liikmesriike teatas, et kasutatava põllumajandusmaa keskmine pindala põllumajandusliku majapidamise kohta ajavahemikul 2010–2013 suurenes, välja arvatud Tšehhi Vabariik, kus ainsa erandina täheldati märkimisväärset vähenemist; kasutatava põllumajandusmaa keskmine pindala vähenes ka Kreekas ja Iirimaal, kuid väiksemal määral.

Lisaks sellele, et põllumajanduslike majapidamiste suurust määratakse põllumajandusmaa alusel, saab nende majanduslikku suurust hinnata standardtoodangu põhjal, st lähtudes põllumajandustoodangu väärtusest tootjahindades. Seda arvesse võttes suurenes (jooksevhindades) põllumajandustoodang EL 28s 2007. ja 2010. aasta vahel 7,9 % ning 2010. ja 2013. aasta vahel veel 7,5 % (vt tabel 1). Enamikus ELi liikmesriikides täheldati nendel kahel ajavahemikul kasvu, kuigi Kreekas ja Küprosel (ajavahemikul 2007–2010) ning Itaalias (ajavahemikul 2010–2013) vähenes põllumajandustoodang enam kui 10,0 % võrra. Ajavahemikul 2007–2010 vähenes põllumajandustoodang väiksemal määral Saksamaal ja Iirimaal (samal ajal kui Rootsis püsis see enam-vähem samal tasemel) ning ajavahemikul 2010–2013 Horvaatias, Austrias ja Portugalis. Enam kui 20,0 %-list põllumajandustoodangu kasvu täheldati ajavahemikul 2007–2010 seitsmes liikmesriigis ja ajavahemikul 2010–2013 neljas liikmesriigis, kusjuures Läti oli ainus liikmesriik, kus selline kasvumäär registreeriti mõlema perioodi kohta.

Põllumajanduslike majapidamiste tööjõud

EL 28 põllumajanduslike majapidamiste tööjõud kokku vastas 2013. aastal 9,5 miljonile aasta tööühikule, kusjuures 8,7 miljonit (92 %) olid alalised töötajad (vt joonis 3). EL 28 põllumajanduslike majapidamiste tööjõud vähenes ajavahemikul 2007–2013 kokku 2,3 miljoni aasta tööühiku võrra, st 19,8 %. Ajavahemikul 2007–2013 kahanes põllumajanduslike majapidamiste tööjõud peaaegu kõikides ELi liikmesriikides, välja arvatud Iirimaal, Ungaris ja Maltal, kus tööjõud suurenes. Kõige suuremal määral vähenes tööjõud Slovakkias, Itaalias, Küprosel ja Bulgaarias – kõikides nendes riikides kahanes see vähemalt kolmandiku võrra.

Kõikides liikmesriikides moodustasid alalised töötajad enam kui neli viiendikku põllumajanduslike majapidamiste tööjõust, kusjuures kõige madalam oli nende osakaal Hispaanias (81 %), samal ajal kui Lätis moodustasid peaaegu kogu põllumajanduslike majapidamiste tööjõu alalised töötajad. Täistööajaga töötavate ja muude töötajate jaotus alaliste töötajate hulgas oli ELi liikmesriikide lõikes oluliselt erinev. Täistööajaga alalised töötajad moodustasid enam kui poole põllumajanduslike majapidamiste tööjõust 11 liikmesriigis, kusjuures kõige suurem oli nende osakaal Luksemburgis (peaaegu kolm neljandikku ehk 74 %). Austrias, Horvaatias ja Leedus jäi täistööajaga alaliste töötajate osakaal aga vahemikku 1/4–1/5 põllumajanduslike majapidamiste tööjõust ning kõige väiksem oli nende osakaal Rumeenias (7 %).

Loomühikud

EL 28 põllumajandusloomade karja suurus oli 2013. aastal 130 miljonit loomühikut. Ajavahemikul 2007–2013 vähenes põllumajandusloomade koguarv EL 28-s 6,6 miljoni loomühiku võrra, st 4,8 % (vt tabel 1). Kokku 21 ELi liikmesriigis täheldati sel perioodil põllumajandusloomade arvu vähenemist, kusjuures Küprosel ja Maltal vähenes nende arv peaaegu 30 % võrra. Nendes seitsmes ELi liikmesriigis, kus 2013. aastal oli põllumajandusloomade arv suurem kui 2007. aastal, oli kasvumäär Iirimaal, Portugalis ja Hispaanias alla 1,0 %, Soomes ja Saksamaal üle/alla 2,0 % ning kõige kõrgem Luksemburgis ja Madalmaades – veidi alla 3,0 %.

Põllumajandusmaa kasutamine

Kasutatav põllumajandusmaa moodustas 2013. aastal kaks viiendikku (40,0 %) EL 28 kogupindalast ning lisaks kuulus 9,0 % maast põllumajanduslikele majapidamistele kas metsamaa (6,7 %) või muu, mittepõllumajandusliku maa (2,3 %) kujul – vt joonis 4. Iirimaal kasvas kasutatava põllumajandusmaa osakaal peaaegu kolmveerandile (72,5 %) kogupindalast ning Ühendkuningriigis moodustas see enam kui kaks kolmandikku (70,5 %) kogupindalast. Seevastu Rootsis (7,5 %) ja Soomes (7,4 %) moodustas kasutatav põllumajandusmaa vähem kui kümnendiku kogupindalast. Need kaks Põhjamaadest liikmesriiki olid ainsad ELi liikmesriigid, kus põllumajanduslikele majapidamistele kuuluvat metsamaad oli rohkem kui põllumajandusmaad.

Põllumaa (teravilja kasvatamiseks kasutatav maa ja muu põllumaa) moodustas EL 28-s 2013. aastal kolm viiendikku (59,8 %) kasutatavast põllumajandusmaast (vt joonis 5) ning püsirohumaa ja heinamaa (karjamaa, heinamaa ja hooldamata karjamaa) veidi enam kui kolmandiku (34,2 %) kasutatavast põllumajandusmaast. Püsikultuuride, näiteks viinamarjaistandike, oliivipuude ja viljapuude osakaal oli 5,9 % ning ülejäänud 0,2 % langes peamiselt koduaedade arvele.

Põllumaa suhteline tähtsus oli ELi liikmesriikide lõikes märkimisväärselt erinev: põllumaa osakaal kasutatavast põllumajandusmaast ulatus 35,6 %-st Sloveenias 81,6 %-ni Ungaris, kusjuures Põhjamaadest liikmesriikides Rootsis (85,1 %), Taanis (91,5 %) ja Soomes (98,5 %) ületas see näitaja Ungari näitajat ning Portugalis (30,2 %) ja Iirimaal (21,0 %) jäi alla Sloveenia näitaja. Loomakasvatuseks (eriti piima- ja lambakarja kasvatuseks) kasutatava püsirohumaa ja heinamaa osakaal oli Luksemburgis, Sloveenias, Ühendkuningriigis ja Iirimaal üle 50 %, Küprosel, Soomes ja Maltal aga alla 2 %. Püsikultuuride all oli enam kui 10 % kasutatavast põllumajandusmaast lõunapoolsetes liikmesriikides, kus on levinud viinamarjade, oliivide ja tsitrusviljade kasvatus; kõige suurem oli püsikultuuride osakaal Küprosel (25,0 %).

Joonisel 6 on esitatud üksikasjalikum analüüs põllumajandusmaa kasutusviisidest EL 28-s. Enam kui poolel kogu põllumaast kasvatati teravilja, mille all oli kolmandik (33,2 %) kasutatava põllumajandusmaa kogupindalast 2013. aastal. Püsirohumaadest ja heinamaadest hõivas suurema osa karja- ja heinamaa, mis moodustas 21,9 % kasutatava põllumajandusmaa kogupindalast; hooldamata karjamaa arvele langes aga 11,4 % ning sellise püsirohumaa ja heinamaa osakaal, mida ei kasutata tootmise eesmärgil, kuid mis vastab toetuste saamise tingimustele, oli 0,8 %.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Iga kümne aasta järel korraldatakse liikmesriikides kõikne põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring (seda täielikku uuringut nimetatakse põllumajandusloenduseks) ning nende põhiuuringute vahepeal tehakse kolm valikuuringut. ELi liikmesriigid koguvad kõikidelt põllumajanduslikelt majapidamistelt eraldi teavet järgmise kohta:

• maakasutus;
• põllumajandusloomade arv;
• maaelu areng (nt muud tegevusalad peale põllumajanduse);
• juhtimine ja põllumajandusliku majapidamise tööjõusisend (sh töötaja(te) vanus, sugu ja seos majapidamise valdajaga).

Uuringuandmed koondatakse eri geograafilistele tasanditele (riigid, piirkonnad ja põhiuuringutes ka alad) ning need sorteeritakse suurusklassi, maa staatuse, põllumajandusliku majapidamise õigusliku staatuse, eesmärgitsooni ja põllumajandusliku majapidamise liigi järgi.

2010. aasta uuringu eel kehtestati uus õiguslik alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut.

Uuringu põhiüksus on põllumajanduslik majapidamine – tehniliselt ja majanduslikult ühtne üksus, mis tegeleb põllumajandustootmisega. 2007. aastani hõlmas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring kõiki põllumajanduslikke majapidamisi, mille kasutatava põllumajandusmaa pindala oli vähemalt üks hektar (ha), ja selliseid põllumajanduslikke majapidamisi, kus kasutatava põllumajandusmaa pindala jäi alla ühe hektari, juhul kui nende turutoodang ületas teatava künnise. Uute õigussätetega kehtestati põllumajanduslike majapidamiste puhul 2010. aasta uuringuks miinimumkünniseks ühe hektari asemel viis hektarit. Uue, 5 ha künnise võtsid vastu Tšehhi Vabariik, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Luksemburgis määrati künniseks kolm hektarit, Rootsis kaks hektarit ja Madalmaades arvestati künnisena vähemalt 3 000 euro suurust standardtoodangut (vt täpsemat teavet allpool).

Uute õigussätetega muudeti ka uuringu katvust: kui enne pidi uuringuga olema hõlmatud 99 % standardkogutulust, siis nüüd peab uuring katma 98 % kasutatavast põllumajandusmaast (v.a ühismaa) ja 98 % loomühikute koguarvust. Ühismaad (maa, mis on mitme põllumajandusliku majapidamise ühiskasutuses) ei käsitata kasutatava põllumajandusmaana Bulgaaria, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Ungari, Sloveenia ega Ühendkuningriigi puhul. Kõikides teistes liikmesriikides ühismaad kas ei ole või seda on uuringus arvestatud.

Põllumajandustoote (põllukultuur või põllumajandusloomad) standardtoodang on põllumajandustoodangu keskmine väärtus põllumajandustootja hindades ning seda arvestatakse eurodes hektari või loomühiku kohta. Iga toote jaoks on ette nähtud piirkondlik koefitsient, mis põhineb viieaastase perioodi keskmisel väärtusel. Kuni 2007. aastani kasutati põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringus põllumajanduslike majapidamiste liigitamiseks põllumajandustoomise viisi ja majandusliku suuruse järgi standardkogutulu (standardne brutomarginaal), kuid 2010. aasta põllumajandusloenduse jaoks asendati see lahendus standardtoodangu mõistega. Tasub märkida, et otsetoetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu.

Põllumajandusliku majapidamise tööjõu hulka kuuluvad kõik isikud, kes on omandanud kohustusliku koolihariduse (jõudnud ikka, mil lõpeb koolikohustus) ja kes on töötanud majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul. Arvandmed hõlmavad valdajaid, isegi kui nad majapidamises ei tööta, kuid nende abikaasasid arvestatakse üksnes juhul, kui nad osalevad majapidamise põllumajandustöös. Valdaja on füüsiline isik (ainuvaldaja või üksikisikute rühm) või juriidiline isik (nt ühistu või muu asutus), kelle kasuks ja nimel majapidamine tegutseb ning kes on majapidamise eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab enda kanda majapidamise majandusliku riski; majapidamiste ühenduse korral arvestatakse üksnes peamist valdajat (üht isikut). Põllumajandusliku majapidamise alalise tööjõu hulka kuuluvad pereliikmetest töötajad ning alalised töötajad väljastpoolt perekonda. Üks aasta tööühik (ATÜ) võrdub ühe põllumajanduslikus majapidamises täistööajaga töötava inimese tehtud tööga. Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike õigusaktide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui nende sätete alusel ei ole võimalik tööaega kindlaks määrata, kasutatakse miinimumväärtust 1 800 tundi (225 kaheksatunnist tööpäeva).

Kontekst

Maaelu arengu poliitika eesmärk on: suurendada konkurentsivõimet põllumajanduses ja metsanduses; parandada keskkonna ja paikkondade seisundit; edendada elu maapiirkondades; toetada maapiirkondade majanduse mitmekesistamist. Võttes arvesse põllumajanduse moderniseerumist ning tööstuse ja viimasel ajal ka teenuste olulisuse suurenemist majanduses, on põllumajanduse osatähtsus tööhõiveallikana kahanenud. Sellest tulenevalt pööratakse üha enam tähelepanu sellele, millist rolli saaksid põllumajandustootjad mängida maaelu arengus, sealhulgas metsanduses, elurikkuse suurendamisel ning maapiirkondade majanduse mitmekesistamisel, et luua maapiirkondades alternatiivseid töökohti ja kaitsta sealset keskkonda.

Ühist põllumajanduspoliitikat on kohandatud hulga reformidega, et valdkonda moderniseerida ja suurendada selle turule orienteeritust. Pärast peaaegu kaks aastat kestnud läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutati 26. juunil 2013 ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi suhtes poliitiline kokkulepe. Kokkuleppega määrati kindlaks järgmised kaugeleulatuvad eesmärgid: muuta otsetoetused õiglasemaks ja keskkonnahoidlikumaks, tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toidutootmisahelas ning suurendada ühise põllumajanduspoliitika mõjusust ja läbipaistvust, tegeledes samal ajal toiduohutuse, kliimamuutuste, maapiirkondade majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud probleemidega ning aidates seeläbi saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk soodustada ELis arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. 2013. aasta detsembris võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu ametlikult vastu ühise põllumajanduspoliitika uusima reformi. Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringus tehakse jätkuvalt kohandusi, et tagada õigeaegsed ja asjakohased andmed, mille alusel kõnealuseid muudatusi analüüsida ja jälgida.

Vaata lisaks

• 2007 farm structure survey — lingid artiklitele ELi, üksikute ELi liikmesriikide ja ka EFTA riikide statistikaga (inglise keeles)
• Agri-environmental indicators (inglise keeles)
• Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring (inglise keeles)

Väljaanded

• Agriculture, forestry and fishery statistics — 2013 edition (Pocketbook) (inglise keeles)
• Agriculture, fishery and forestry statistics — Main results — 2010–11 — 2012 edition (Pocketbook) (inglise keeles)
• Agricultural statistics — Main results 2008–09 (Pocketbook) (inglise keeles)
• Agriculture — Main statistics 2005–2006 (Pocketbook) (inglise keeles)

Põhitabelid

• Agriculture (t_agri) (inglise keeles), vt:

Farm structure: historical data (1990-2007) (t_ef)

Andmebaas

• Agriculture (agri) (inglise keeles), vt:

Farm structure (ef)

Farm structure - 2008 legislation (from 2005 onwards) (ef_main)

Key farm variables (ef_kv)

Overview - Farm land use (ef_olu)

Overview - Farm livestock (ef_ols)

Overview - Farm labour force (ef_olf)

Farm land use - Arable land (ef_ala)

Farm land use - Permanent crops, other farmland, irrigation (ef_po)

Farm livestock and fodder crops (ef_lsf)

Farm labour force (ef_lf)

Other gainful activities and support for rural development (ef_oga)

Farm management and practises (ef_mp)

Survey on agricultural production methods (SAPM, 2010) (ef_pm)

Farm structure - 1998 legislation (1990-2007) (ef_historic)

Erirubriik

• Farm Structure Survey (inglise keeles)

Metoodika / Metaandmed

• Farm structure (ESMS metadata file — ef_esms) (inglise keeles)
• Farm structure — Methodology of Community surveys (inglise keeles)
• National methodological reports (inglise keeles)

Tabelite, jooniste ja kaartide lähteandmed (MS Excel)

• Farm structure: tables and figures (inglise keeles)

Muu teave

Peamised õigusaktid

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 378/2014, 3. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1166/2008 seoses finantsraamistikuga aastateks 2014–2018
• Komisjoni määrus (EL) nr 715/2014, 26. juuni 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 (mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut) III lisa 2016. aastal läbiviidava põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuga kogutavate karakteristikute loetelu osas

Rakendusaktid

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut (põllumajanduslike majapidamiste uuring alates 2010)
• Komisjoni määrus (EL) 2015/1391, 13. august 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1200/2009

Seotud ja vanemad õigusaktid

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1242/2008/EMÜ, 8. detsember 2008, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus (standardtoodangu liigitus)
• Nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, 29. veebruar 1988, põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta aastatel 1988–1997
• Komisjoni otsus 85/377/EMÜ, 7. juuni 1985, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus

Välislingid

• Euroopa Komisjon — Rural Development Policy (inglise keeles)