Statistics Explained

Reisijateveo statistika

Revision as of 18:32, 7 January 2021 by Rosswen (talk | contribs)


Andmed 2020. aasta juuli seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: november 2021.

Olulised faktid

2018. aastal reisis EL 27s riigisisestes raudteevõrkudes üle 8 miljardi reisija.

EL 27 lennujaamade kaudu reisis 2018. aastal peaaegu 1 miljard reisijat.

EL 27 väline reisijate lennutransport, EL 27, 2018
Allikas: Eurostat (avia_paexcc)


Käesolevas artiklis esitatakse üksikasjad reisijateveo statistika praeguse olukorra ja hiljutiste muutuste kohta Euroopa Liidus (EL 27), tuginedes viimastele kättesaadavatele andmetele. Selles esitatakse teavet reisijateveo kohta mitme transpordiliigi, nagu maantee-, raudtee-, lennu- ja meretranspordi kaupa. Nende seas on peamine reisijateveo vahend sõiduauto, mille kasutamist ajendab soov suurema liikuvuse ja paindlikkuse järele. Kogu EL 27s reisijateveo vahendina suurel määral autodele tuginemine on aga põhjustanud paljudes linnapiirkondades ja paljudel olulistel transpordisoontel ummikute ja õhusaaste suurenemist.

Artikli täistekst

Reisijateveo sisetranspordiliikide jaotus

Jooniselt 1 ilmneb, et 2017. aastal langes EL 27s sõiduautode arvele 82,9 % reisijate sisetranspordist, kusjuures nii kaugsõidubusside, busside ja trollibusside (9,4 %) kui ka reisirongide (7,8 %) arvele jäi vähem kui kümnendik koguliiklusest (mõõdetuna reisijakilomeetrites).

Joonis 1. Reisijateveo sisetranspordiliikide jaotus, 2017
(% reisijakilomeetritest)
Allikas: Eurostat (tran_hv_psmod)

Sõiduauto oli kõikides EL 27 liikmesriikides ülekaalukalt kõige olulisem reisijateveo vahend. Leedus langes 2017. aastal sõiduautode arvele 91 % kogu reisijateveost. Slovakkia, Tšehhi ja Ungari olid ainsad EL 27 liikmesriigid, kus sõiduautode osakaal oli alla kolmveerandi. Ungaris kajastus see EL 27 liikmesriikide seas suurimas kaugsõidubusside ja busside osakaalus (21,1 %). Nende osakaal oli veelgi suurem kandidaatriikides Türgis (28,2 %) ja Põhja-Makedoonias (22,2 %). Kaugsõidubusside, busside ja trollibusside osakaal oli väikseim Madalmaades (2,9 %). Suurima reisijate raudteeveo osakaaluga EL 27 liikmesriigid olid Austria (11,9 %) ja Madalmaad (11,4 %). Need näitajad jäid siiski oluliselt alla EFTA riigi Šveitsi omale, kus 2017. aastal toimus 19,7 % kogu reisijateveost rongidega. Samal ajal jäi see osakaal Sloveenias, Leedus ja Kreekas ning kandidaatriikides Põhja-Makedoonias ja Türgis alla 2,0 %.

Rongireisijad

2018. aastal reisis ELis riigisisestes raudteevõrkudes 8 miljardit reisijat (tabel 1). Tuleb märkida, et rahvusvahelised reisid moodustasid alla 8 % kogu reisijateveost raudteel kõikides riikides peale Luksemburgi, kus nende osakaal oli 26 %. EL 27 liikmesriikidest 19 teatasid veetud reisijate koguarvu suurenemisest ja kolm selle arvu vähenemisest aastatel 2017 ja 2018 (Küprosel ja Maltal ei ole raudteed ning Belgia, Ungari ja Madalmaade andmed on konfidentsiaalsed). Suurim kasv registreeriti Leedus (+11,7 %), Kreekas (+9,4 %), Rootsis (+7,3 %) ja Austrias (+7,1 %). See näitaja suurenes oluliselt ka kandidaatriigis Türgis (+17,8 %). Samal ajal kahanes reisijatevedu Rumeenias 3,9 % ja Prantsusmaal 2,4 %.

Tabel 1. Reisijatevedu raudteel transpordiliikide kaupa, 2017–2018
(tuhat reisijat)
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepas) ja (rail_pa_quarta)

Kui vaadelda riigisiseste vedude arengut aastatel 2017–2018, siis suurimast kasvust teatas Leedu (+11,5 %), kellele järgnesid Kreeka (+9,4 %), Rootsi (+8,1 %) ja Austria (+7,1 %), samal ajal kui Rumeenia teatas suurimast kahanemisest (–3,9 %).

Raudteetranspordi suhtelise osatähtsuse võrdlemiseks riikide vahel võib andmeid normaliseerida, väljendades reisijaliiklust rahvastiku suhtes (joonis 2). 2018. aastal läbiti Austria, Rootsi, Prantsusmaa ja Saksamaa riigisiseses raudteevõrgus keskmiselt enam kui 1 000 reisijakilomeetrit elaniku kohta; see jäi kõvasti alla Šveitsis registreeritud tasemele (2 133 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Seevastu väikseim keskmine riigisiseses raudteevõrgus reisitud vahemaa registreeriti 2018. aastal – nende 22 EL 27 liikmesriigi seas, kellel on raudtee ja kelle kohta on kättesaadavad andmed – Kreekas (103 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Leedus (121 reisijakilomeetrit elaniku kohta), samal ajal kui kandidaatriikide Türgi (68 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Põhja-Makedoonia (30 reisijakilomeetrit elaniku kohta) tase oli veelgi madalam.

Joonis 2. Reisijatevedu raudteel transpordiliikide kaupa, 2018
(reisijakilomeetrites elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepas) ja (demo_gind)

Rahvusvahelise raudteeveo valdkonnas olid ainsad EL 27 liikmesriigid, kes teatasid 2018. aastal kõrgemast tasemest kui 100 reisijakilomeetrit elaniku kohta, Luksemburg (213 reisijakilomeetrit elaniku kohta), Tšehhi (160 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Prantsusmaa (143 reisijakilomeetrit elaniku kohta); see tase ületati ka EFTA riigis Šveitsis (128 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Need arvud võivad kajastada muu hulgas rahvusvaheliste piiride lähedust, piiriüleste töötajate tähtsust tööjõu hulgas, juurdepääsu kiirraudteeühendustele ja seda, kas teatavat riiki läbivad või ei läbi rahvusvahelised transpordikoridorid.

Lennureisijad

2018. aastal ulatus lennureisijate koguarv EL 27 tasandil peaaegu 1 miljardini (joonis 3). EL 27 liikmesriikidest oli reisijate arv 2018. aastal suurim Saksamaal (222 miljonit reisijat), järgnesid Hispaania (221 miljonit reisijat) ja Prantsusmaa (162 miljonit reisijat). Nende kolme riigi ja Itaalia arvele langes 58 % EL 27 liikmesriikide kogu lennutranspordist. (Selle osakaalu arvutamisel ei saa kasutada EL 27 väärtust, mille puhul on välistatud topeltloendamine, st sama reisija loendamine siseriiklike ja EL 27 siseste rahvusvaheliste lendude puhul nii lahkumisel kui ka saabumisel.) Teiselt poolt registreeriti Sloveenias 1,8 miljonit reisijat.

Poole reisijate lennutranspordist moodustasid EL 27 sisesed lennud (50 %), samal ajal kui riigisisene ja EL 27 väline transport moodustas vastavalt 16 % ja 34 % reisijate lennutranspordist. EL 27 sisene rahvusvaheline transport on valdav peaaegu kõikide EL 27 liikmesriikide puhul; selle osakaal ulatub 37 %st Prantsusmaal 76 %ni Luksemburgis. Erandid on Prantsusmaa, Iirimaa, Küpros, Madalmaad, Slovakkia ja Sloveenia, kus EL 27 välise transpordi osakaal on suurem kui EL 27 sisese rahvusvahelise transpordi oma. Suurim EL 27 välise transpordi osakaal registreeriti Küprosel (60 %) ja väikseim Luksemburgis (24 %). Kõigi EL 27 riikide puhul oli riigisisese transpordi osakaal väiksem kui nii EL 27 sisese rahvusvahelise transpordi kui ka EL 27 välise transpordi osakaal. Suurimat riigisisese transpordi osakaalu täheldati Itaalias (21 %), Rootsis (20 %), Prantsusmaal (19 %), Hispaanias (18 %) ja Kreekas (16 %).

Joonis 3. Reisijate lennutransport transpordiliikide kaupa, 2018
(lennutransporti kasutanud reisijad, miljonites)
Allikas: Eurostat (avia_paoc)

Reisijate arvu poolest oli EL 27 kõige tihedama liiklusega lennujaam 2018. aastal Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam, kuhu saabus või kust lahkus 72 miljonit reisijat (joonis 4). See lennujaam on olnud EL 27 kõige tihedama liiklusega lennujaam alates 2002. aastast. Sellele järgnesid Amsterdami Schipholi lennujaam (71 miljonit reisijat) ja Frankfurdi lennujaam (69 miljonit reisijat).

Nende kolme kõige tihedama liiklusega lennujaama kaudu liikunud reisijatest valdav enamik lendas rahvusvahelistel lendudel: väikseim osakaal registreeriti neist Frankfurdi lennujaamas (89 %), Amsterdami Schipholi puhul kasvas see osakaal 100 %ni. Seevastu EL 27s liiklustiheduselt neljanda reisilennujaama, nimelt Adolfo Suárez Madrid-Barajase lennujaama kaudu lennanud 56 miljonist reisijast lendas 2018. aastal riigisisestel lendudel 28 %. Riigisisestel lendudel lennanud reisijate osakaal oli suhteliselt suur ka Pariisi Orly lennujaamas (43 %) ning Barcelona El Prati ja Rooma Fiumicino lennujaamas (mõlemas umbes 27 %).

Joonis 4. 15 tähtsaimat lennujaama EL 27s, 2018
(lennutransporti kasutanud reisijad, miljonites)
Allikas: Eurostat (avia_paoa)

Kaardil 1 on esitatud EL 27 välise reisijate lennutranspordi teatavad elemendid. Peamine partnerpiirkond oli ülekaalukalt „muu Euroopa“ (riigid, mis ei kuulu EL 27 liikmesriikide hulka), mille arvele langes 60 % EL 27 välisest reisijate lennutranspordist. Partnerpiirkond, kus EL 27 reisijatevedu aastatel 2017–2018 kõige enam suurenes, oli India poolsaar 18,6 % suuruse kasvuga, järgnesid Põhja-Aafrika (+17,5 %) ja endise NSVLi Aasia vabariigid (+15,1 %). EL 27 väline reisijate lennutransport suurenes kõigi maailma piirkondade puhul, välja arvatud Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond (–0,6 %).

Kaart 1. EL 27 väline reisijate lennutransport, EL 27, 2018
Allikas: Eurostat (avia_paexcc)

Merereisijad

Meretranspordi puhul oli EL 27 sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud reisijate arv 2018. aastal hinnanguliselt ligikaudu 410 miljonit, mis tähendab eelmise aastaga võrreldes 5,6 % suurust kasvu (tabel 2). Erinevalt kaupade liikumisest, mille puhul umbes 60 % kaupadest laaditakse maha ja 40 % kaupadest laaditakse pardale EL 27 sadamates, on erinevus EL 27 sadamates pardalt maha tulevate (saabuvate) reisijate ja pardale minevate (lahkuvate) reisijate arvus üldiselt väike. See kajastab asjaolu, et Euroopas kasutatakse reisijate mereveoks peamiselt riiklikke või EL 27 siseseid praamiteenuseid ning samu reisijaid loendatakse sadama läbilaske statistikas topelt (ühel korral siis, kui nad mõnes EL 27 sadamas pardale lähevad, ja ühel korral siis, kui nad mõnes teises EL 27 sadamas pardalt maha tulevad).

2018. aastal kasutas 38,5 % EL 27 sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud reisijatest Itaalia ja Kreeka sadamaid (vastavalt 85,4 miljonit ja 72,5 miljonit merereisijat). Selle tulemusel olid Itaalia ja Kreeka jätkuvalt peamised riigid, mille kaudu toimus reisijate merevedu EL 27s. Itaalia registreeris pardale läinud ja pardalt maha tulnud reisijate arvu märkimisväärse kasvu võrreldes 2017. aastaga (+15,6 %). Kahele suurima reisijate arvuga riigile järgnes Taani, kus pardale läinud ja pardalt maha tulnud reisijaid oli 2018. aastal ligi 43,8 miljonit, s.o 2,2 % rohkem kui 2017. aastal.

Tabel 2. Kõikides sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud merereisijad, 2015–2018
(tuhandetes)
Allikas: Eurostat (mar_mp_aa) ja (mar_mp_aa_cphd)

Eelneva aastaga võrreldes registreeriti 2018. aastal reisijate mereveo suurim suhteline kasv Bulgaarias (+20,9 %, madalalt algtasemelt), Hispaanias (+16,8 %) ja Itaalias (+15,6 %). Suurim suhteline vähenemine registreeriti Rumeenias (2018. aastal ei veetud ühtki reisijat), Küprosel (–60,9 %, madalalt algtasemelt), Sloveenias (–21,1 %, madalalt algtasemelt) ja Belgias (–11,3 %).

Kuigi kruiisireisijad moodustasid 2018. aastal EL 27 sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud reisijate koguarvust vaid 3,3 %, on nendel reisijatel oluline roll sadamate ja riikide jaoks, kuhu kruiisiliiklus on koondunud. Ligi 78 % 2018. aastal EL 27 sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud kruiisireisijatest tegi seda kas Itaalia, Hispaania või Saksamaa sadamas. Need andmed ei hõlma EL 27 sadamates ühepäevastel ekskursioonidel viibinud kruiisireisijaid.

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Andmete allikad

Suurem osa reisijate sisetranspordi statistikast põhineb sõidukite liiklusel igas andmeid esitavas riigis, sõltumata asjaomase sõiduki või aluse riikkondsusest (territoriaalsuse põhimõte). Sel põhjusel peetakse reisijakilomeetrit (rkm, mis kajastab ühe reisija liikumist ühe kilomeetri kaugusele) üldiselt usaldusväärsemaks mõõtühikuks, sest reisijate arvuga kaasneb topeltloendamise oht, eriti rahvusvahelise transpordi puhul. ELi liikmesriikides kasutatav metoodika ei ole reisijate maanteeveo puhul ühtlustatud.

Reisijate sisetranspordiliikide jaotuses määratakse kindlaks veod sõiduautode, kaugsõidubusside, busside, trollibusside ja rongidega; üldiselt käsitleb see liikumisi riigi territooriumil, sõltumata sõiduki riikkondsusest. Reisijateveo jaotus transpordiliikide lõikes määratakse kindlaks iga liigi osakaaluna (protsentides) ja see põhineb reisijakilomeetrites väljendatud andmetel. Käesolevas artiklis on reisijate sisetranspordi koondandmetest jäetud välja kodumaised lennu- ja veetransporditeenused (siselennutransport ja riigisisene merevedu).

Rongireisijad

Rongireisijad on kõik raudteel reisivad isikud, välja arvatud rongipersonal. Rongireisijate andmed Malta ja Küprose (või Islandi) kohta ei ole asjakohased, sest nendes riikides ei ole raudteid. Riigisiseste ja rahvusvaheliste raudteevedude iga-aastane reisijastatistika hõlmab üldiselt ainult suuremaid raudteetranspordi ettevõtjaid, kuigi mõned riigid kasutavad üksikasjalikku aruandlust kõigi raudteeveo-ettevõtjate kohta.

Lennureisijad

Lennutranspordi statistika käsitleb riigisisest ja rahvusvahelist transporti, mida mõõdetakse lennutransporti kasutanud reisijate arvuga; teavet kogutakse saabunud ja väljunud lendude kohta. Lennutransporti kasutanud reisijate all mõeldakse kõiki konkreetse lennu reisijaid, keda loendatakse ainult üks kord, mitte korduvalt selle lennu igal üksikul etapil. Lennureisijate hulka kuuluvad kõik tasu eest ja tasuta veetavad reisijad, kelle teekond algab või lõpeb andmeid esitavas lennujaamas, samuti ümberistuvad reisijad, kes ühinevad lennuga või lahkuvad lennult andmeid esitavas lennujaamas; arvesse ei võeta otsetransiitreisijaid. Lennutranspordi statistikat kogutakse igakuiselt, kord kvartalis või igal aastal, kuigi käesolevas artiklis esitatakse vaid viimati nimetatud andmed. Lennureisijate statistika hõlmab ka kommertslendude arvu, samuti teavet üksikute lennuliinide ja olemasolevate istekohtade arvu kohta. Iga-aastased andmed on kättesaadavad enamiku ELi liikmesriikide kohta alates 2003. aastast.

Merereisijad

Merevedu käsitlevad andmed on üldiselt kättesaadavad alates 2001. aastast, kuid mõned ELi liikmesriigid on esitanud andmeid alates 1997. aastast. Mereveo statistikat ei esita Tšehhi, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia, sest need on sisemaariigid, kus puudub mereliiklus; sama kehtib Liechtensteini ja Šveitsi puhul.

Merereisija on iga kommertslaevaga reisiv isik; reisijatena ei käsitata teenindavat personali ega tasuta sõitvaid meeskonnaliikmeid, kes ei ole tööülesannetega seotud. Arvestusest on välja jäetud ka sülelapsed. Topeltloendamist võib ette tulla, kui andmeid esitavad nii pardalemineku sadam kui ka pardalt mahatuleku sadam. Reisijate mereveo puhul, mis on seotud üldiselt suhteliselt lühikeste vahemaadega, on see küllalt tavaline.

Kontekst

ELi transpordipoliitika eesmärk on tagada, et reisijad saavad ELis reisides alati kasu samadest kohtlemise põhinõuetest. Reisijatel on juba mitmesuguseid õigusi, mis hõlmavad näiteks järgmisi valdkondi: teave nende reisi kohta; broneerimine ja piletihinnad; pagasi kahjustused; hilinemised ja tühistamised või pakettreisidega seotud probleemid. Seda arvesse võttes koostab EL õigusakte, et kaitsta reisijate õigusi eri transpordiliikide puhul:

  • määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta (kättesaadav on ka määruse kokkuvõte). 2013. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku selle määruse muutmise kohta (COM(2013) 130 final) eesmärgiga selgitada ebaselgeid küsimusi, kehtestada uusi õigusi (näiteks seoses lennuplaani muutmisega), tugevdada järelevalvet lennuettevõtjate üle ja tasakaalustada finantskoormust;
  • määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (kättesaadav on ka määruse kokkuvõte);
  • määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi (kättesaadav on ka määruse kokkuvõte);
  • määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi (kättesaadav on ka määruse kokkuvõte).

Samuti on välja töötatud erisätted, millega tagatakse, et piiratud liikumisvõimega reisijad oleksid varustatud vajalike teenustega ja et nende vedamisest ei keeldutaks ebaõiglaselt. Määrusega (EÜ) nr 1107/2006 on ette nähtud puudega ja liikumispuudega isikute õigused lennureisi puhul.

2011. aasta detsembris võttis Euroopa Komisjon vastu dokumendi „Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: teatis reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul“ (KOM(2011) 898 lõplik). Selles teatises tunnustati tööd, mis on tehtud reisijakaitsemeetmete kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul, kuid märgiti, et õiguste täielikku kogumit ei ole tervikuna rakendatud. Teatise eesmärk on tugevdada olemasolevat tööd ja liikuda õiguste sidusama, tõhusama ja ühtlustatuma kohaldamise ning reisijate hulgas parema arusaamise saavutamise suunas.

2011. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (KOM(2011) 144 lõplik). See kõikehõlmav strateegia sisaldab 40 konkreetset algatust, et luua kümne aasta jooksul konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mille eesmärk on suurendada liikuvust, kõrvaldada peamised tõkked olulistes piirkondades ning ergutada majanduskasvu ja tööhõivet.

Üksikasjalikum teave Euroopa Komisjoni transpordipoliitika algatusi käsitlevate ettepanekute kohta on esitatud sissejuhatavas artiklis transpordi kohta ELis (inglise keeles).

Otselingid

Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Visualiseeringud




Transport, volume and modal split (t_tran_hv)
Volume of passenger transport relative to GDP (tsdtr240)
Modal split of passenger transport (tsdtr210)
Railway transport (t_rail)
Rail transport of passengers (ttr00015)
Air transport (t_avia)
Air transport of passengers (ttr00012)
Multimodal data (tran)
Transport, volume and modal split (tran_hv)
Volume of passenger transport relative to GDP (tran_hv_pstra)
Modal split of passenger transport (tran_hv_psmod)
Railway transport (rail)
Railway transport measurement - passengers (rail_pa)
Road transport (road)
Road transport measurement - passengers (road_pa)
Maritime transport (mar)
Maritime transport - passengers - detailed annual and quarterly results (mar_pa)
Air transport (avia)
Air transport measurement - passengers (avia_pa)

Võrdlusjuhendid

Metoodilised märkused

ESMS metaandmete failid

Retrieved from "https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Archive:Passenger_transport_statistics/et&oldid=511142"