Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed 2018. aasta oktoobri (osa „Olulisemad ülemaailmsed rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad: EL, Hiina ja USA“) ja 2019. aasta märtsi seisuga (ülejäänud artikkel).

Artikli kavandatud uuendamine: juuni 2020.

Highlights

ELi, Ameerika Ühendriikide ja Hiina osakaal maailma kaubavahetuses oli 2017. aastal 45 %.

2018. aastal oli ELi peamine ekspordipartner Ameerika Ühendriigid ja peamine impordipartner Hiina.

2018. aastal moodustasid masinad ja transpordiseadmed enam kui 41 % ELi ekspordist ja 31 % ELi impordist.

Rahvusvahelise kaubavahetuse areng, EL 28, 2008–2018

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) rahvusvahelise kaubavahetuse arengust. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi sisekaubandust (ELi liikmesriikide vahelist kaubandust), ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 28 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi 15 %. Rahvusvahelise kaubavahetuse käive ületab märkimisväärselt rahvusvahelise teenuskaubanduse käivet (umbes kolm korda), sest mõnda teenust on selle olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

See artikkel on osa veebiväljaandest, milles on esitatud rahvusvahelise kaubavahetuse kohta värskeim statistika, sealhulgas teave ELi peamiste partnerite, peamiste kaubeldavate tooteliikide ja kauplemise konkreetsete iseärasuste kohta ning taustteave.

Full article

Kolm olulisemat ülemaailmset rahvusvahelises kaubanduses osalejat: EL, Hiina ja USA

Rahvusvahelises kaubanduses on kolm suurimat ülemaailmset osalist (vt joonis 1) olnud EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriigid ning seda juba alates 2004. aastast, kui Hiina edestas selles suhtes Jaapanit. 2017. aastal oli EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetuse kogukäive (eksport ja import kokku) peaaegu samal tasemel. Kõige suurem oli kaubavahetuse kogukäive EL 28s (see näitaja ei kajasta ELi sisekaubandust), moodustades 3 738 miljardit eurot ehk 103 miljardit eurot rohkem kui Hiinas ja 239 miljardit eurot rohkem kui Ameerika Ühendriikides. Kaubavahetuse käibe poolest neljandal kohal oli Jaapan, kus käive moodustas 1 212 miljardit eurot.

Joonis 1. Olulisemad rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad, 2017
(miljardites eurodes)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

2017. aastal ületas eksport importi (kattekordaja) iseäranis suurel määral Venemaal, Brasiilias ja Hiinas (vt joonis 2), samal ajal kui absoluutväärtuses on alates 2006. aastast suurim aastane kaubanduse ülejääk olnud Hiinal ja Venemaal. 2017. aastal oli suurim kaubanduse puudujääk Ameerika Ühendriikidel (vt joonis 3) – sama suundumust on täheldatud kogu viimase kümne aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad.

Joonis 2. Rahvusvahelise kaubavahetuse kattekordaja, 2010 ja 2017, (%)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 3. Rahvusvahelise kaubavahetuse bilanss, 2010 ja 2017, (miljardites eurodes)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Ekspordi- ja impordivoogusid vaadeldes selgub, et 2017. aastal oli EL 28 ülemaailmses kaupade ekspordis ja impordis osakaalult teisel kohal (vt joonised 4 ja 5) – EL 28 kaubaeksport moodustas 15,8 % maailma koguekspordist ning jäi 2014. aastal esimest korda alates ELi asutamisest alla Hiina vastavale näitajale (mis oli 2014. aastal 16,1 % ja tõusis 2017. aastal 16,9 %ni), ent oli siiski suurem kui Ameerika Ühendriikide näitaja (11,5 %); Ameerika Ühendriikide osakaal ülemaailmses impordis (17,3 %) oli suurem kui EL 28-l (15,1 %) või Hiinal (13,3 %).

Joonis 4. Maailma kaubaekspordituru jagunemine, 2017
(osakaal maailma ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 5. Maailma kaubaimpordituru jagunemine, 2017
(osakaal maailma impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

2018. aasta väike puudujääk liiduvälises kaubavahetuses pärast viit aastat ülejäägis olemist

EL 28 rahvusvaheline kaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi välisekspordi ja välisimpordi summa) oli 2018. aastal hinnanguliselt 3 936 mijlaridit eurot (vt joonis 6). Võrreldes 2017. aastaga suurenesid nii import kui ka eksport, kusjuures impordi suurenemine oli väiksem (123 miljardit eurot) kui ekspordi suurenemine (77 miljardit eurot). Selle tulemusel muutus EL 28 kaubanduse 2017. aasta väike ülejääk summas 22 miljardit eurot 2018. aastal väikeseks puudujäägiks summas 25 miljardit eurot.

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL 28 eksport nelja aasta jooksul 58,7 %, jõudes 2013. aastal tasemele 1 736 miljardit eurot. Aastatel 2013–2016 jäi eksport suhteliselt stabiilseks, kuid 2017. aastal kasvas võrreldes 2016. aastaga 7,7 % ja järgneval aastal 4,1 %. Impordisuundumused olid ekspordi omadega enam-vähem samasugused; import suurenes 2016.–2017. aastal 8,7 % ja 2017.–2018. aastal 6,6 %. Seetõttu oli EL 28-l esimest korda alates 2013. aastast väike kaubanduse puudujääk.

Joonis 6. Rahvusvahelise kaubavahetuse areng, EL 28, 2008–2018
(miljardites eurodes)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

EL 28 väliskaubanduse valdkonnas oli 2018. aastal ELi liikmesriikide seas ülekaalukalt suurim panustaja Saksamaa, kelle kaubavahetus moodustas 28,0 % EL 28 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu viiendiku (18,6 %) EL 28 impordist (vt joonis 7). Järgmised kolm suurimat eksportijat jäid samaks kui 2017. aastal (Ühendkuningriik 11,0 %, Itaalia 10,5 % ja Prantsusmaa 10,4 %). Need olid ka ainukesed muud ELi liikmesriigid, kellel oli EL 28 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv. Suurimad kolmandatest riikidest importijad olid 2018. aastal Saksamaa järel Madalmaad (14,9 %), Ühendkuningriik (14,2 %), Prantsusmaa (8,9 %) ja Itaalia (8,7 %). Madalmaade suhteliselt suur osakaal tuleneb vähemalt osaliselt kauba arvelt, mis liigub ELi Rotterdami kui Euroopa Liidu suurima meresadama kaudu.

Joonis 7. EL 28 väliskaubavahetus, 2018
(osakaal EL 28 ekspordis/impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

EL 28 väliskaubavahetuses registreeritud suurim kaubandusülejääk kuulus 2018. aastal Saksamaale (360,9 miljardit eurot). Järgnesid Iirimaa (70,0 miljardit eurot) ja Itaalia (67,5 miljardit eurot). Suurim puudujääk ELi väliskaubavahetuses registreeriti Madalmaades (272,5 miljardit eurot) ja Ühendkuningriigis (121,5 miljardit eurot) (vt allpool esitatud Exceli faili tabel B).

ELi sisekaubanduse suurim osakaal Luksemburgis ja Slovakkias

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubandus) suuruseks hinnati ekspordis arvestatuna 2018. aastal 3 518 miljardit eurot. See oli 80 % suurem kui EL 28 eksport kolmandatesse riikidesse (ELi väliskaubandus), mis moodustas 1 956 miljardit eurot.

EL 28 sisekaubandus (samuti ekspordis mõõdetuna) kasvas ajavahemikul 2017–2018 EL 28-s 5,0 %. Ajavahemikul 2017–2018 registreeriti ekspordi kasv kahekohalise arvuga Maltal (23,3 %), Kreekas (13,9 %), Iirimaal (12,3 %) ja Sloveenias (10,8 %) ning ELi-sisene eksport vähenes üksnes Luksemburgis (–1,9 %). Impordi puhul oli kahekohalise arvuga registreeritav kasv Maltal (20,8 %) ja Iirimaal (13,2 %) ning ühegi ELi liikmesriigi import ei vähenenud.

Nagu EL 28 väliskaubanduse puhul, oli 2018. aastal ka EL 28 sisekaubanduses ELi liikmesriikidest juhtpositsioonil Saksamaa, kelle arvele langes 22,2 % EL 28 kauba ekspordist teistesse liikmesriikidesse ja veidi enam kui üks viiendik (20,9 %) teistest liikmesriikidest saabunud kauba impordist EL 28-s (vt joonis 8). Madalmaad (13,0 %) oli ainus teine liikmesriik, kes andis enam kui kümnendiku ELi-sisesest ekspordist, jällegi tänu Rotterdamile, samal ajal kui Prantsusmaa (11,5 %) oli ainus muu liikmesriik, kelle arvele langes enam kui kümnendik EL-sisesest impordist.

Joonis 8. EL 28 sisekaubavahetus, 2018
(osakaal EL 28 ekspordis/impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutab asjaolu, et ELi sisekaubandus (eksport ja import koos) ületas ELi väliskaubandust (eksport ja import koos) kõikide liikmesriikide puhul (vt joonis 9). Siiski esines suuri erinevusi liikmesriikide liidusisese ja liiduvälise kogukaubavahetuse vahekorras, milles kajastuvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. ELi sisekaubanduse osakaal oli suurim (ligikaudu 80 % kogukaubandusest) Ungaris, Tšehhis, Slovakkias ja Luksemburgis, olles seevastu Ühendkuningriigis vaid 50,3 %.

Joonis 9. EL 28 sise- ja väliskaubavahetus, 2018
(impordi ja ekspordi summa, osakaal kogu kaubavahetuses)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Kaubavahetuse oluline suurenemine Hiinaga aastatel 2008–2018

Ajavahemikul 2008–2018 varieerus EL 28 kaupade eksport kõikidesse peamistesse partnerriikidesse oluliselt. Peamiste kaubanduspartnerite lõikes registreeriti kõige suurem tõus Hiinasse suunduvas ekspordis, mis kasvas peaaegu kolm korda, samal ajal kui eksport Lõuna-Koreasse peaaegu kahekordistus (vt joonis 10). Eksport Norrasse kasvas aeglasemalt ja oli 2018. aastal üksnes 23 % suurem kui 2008. aastal. Samal ajavahemikul vähenes EL 28 eksport Venemaale 19 %.

Ajavahemikul 2008–2018 vähenes EL 28 impordi väärtus Norrast (–13 %), Jaapanist (–8 %) ja Venemaalt (–7 %)); Norra ja Venemaa puhul on need suundumused vähemalt teatavas osas seotud nafta- ja gaasihindade muutustega. Suurim kasv registreeriti Türgist (+64 %), Hiinast (+58 %) ja Indiast (+55 %) pärit impordi puhul.

Joonis 10. EL 28 väliskaubavahetus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 28, 2008 ja 2018
(miljardites eurodes)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Ameerika Ühendriigid olid 2018. aastal ülekaalukalt EL 28 riikidest eksporditud kauba kõige levinum sihtkoht (vt joonis 11). Tema osakaal (20,8 %) oli suurem kui järgmisel kahel riigil kokku. Tähtsuselt järgmine EL 28 ekspordi sihtkoht 2018. aastal oli Hiina (10,7 % EL 28 koguekspordist), millele järgnes Šveits (8,0 %). Venemaa (4,4 %) ja Türgi (4,0 %) olid peaaegu võrdsed, nagu varasematelgi aastatel. EL 28 kaubaekspordi seitsmele suurimale sihtturule – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Šveits, Venemaa, Türgi, Jaapan ja Norra – läks enam kui pool (53,9 %) EL 28 koguekspordist.

Joonis 11. Peamised kaubaekspordi partnerid, EL 28, 2018
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Seitse suurimat EL 28-sse kauba importijat olid samad, mis olid seitse suurimat EL 28-st eksporditud kaupade sihtturgu, ehkki nende järjestus oli veidi teistsugune (vrd jooniseid 11 ja 12). Nende seitsme riigi osakaal EL 28 impordis oli suurem kui nende osakaal EL 28 ekspordis: kolm viiendikku (59,1 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist oli pärit kõnealusest seitsmest riigist. Hiinast pärines 2018. aastal ligi üks viiendik (19,9 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist ning see tegi Hiinast suurima EL 28-sse imporditud kaupade tarnija. Ameerika Ühendriikide osakaal kaupade impordis EL 28 riikidesse oli 13,5 % ning see moodustab kaks kolmandikku Hiina osakaalust. Esimese seitsme hulka kuulusid ka Venemaa (8,5 %), Šveits (5,5 %), Norra (4,2 %), Türgi (3,8 %) ja Jaapan (3,6 %).

Joonis 12. Peamised kaubaimpordi partnerid, EL 28, 2018
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Suur kaubandusbilansi ülejääk masinate, sõidukite ja kemikaalide puhul

Ajavahemikul 2013–2018 kasvas EL 28 välisekspordi väärtus enamiku joonisel 13 kujutatud tooterühmade puhul, välja arvatud energia eksport, mis kahanes 6,4 %. Kõige kõrgem ekspordi kasvumäär registreeriti kemikaalide puhul, mille eksport kasvas 30,2 %, samal ajal kui kahekohaline kasvumäär registreeriti ka toiduainete ja jookide (16,6 %), muude valmistoodete (14,8 %), masinate ja sõidukite (14,0 %) ning toorainete puhul (11,9 %).

Impordi valdkonnas täheldati sarnast suundumust, kus ajavahemikul 2013–2018 toimus ELi-välise energiaimpordi suur üldine vähenemine (–17,3 %). Osaliselt võib sellist vähenemist seostada hinnamuutuste ja/või vahetuskursside kõikumisega, arvestades, et naftaga kaubeldakse maailmaturgudel USA dollarites. Seevastu masinate ja sõidukite ELi-väline import kasvas ajavahemikul 2013–2018 kokku 41,4 % ning võrdlemisi kõrge kasvumäär registreeriti ka muude valmistoodete (29,6 %), kemikaalide (20,4 %) ning toiduainete ja jookide puhul (20,4 %).

EL 28 väliskaubavahetuse puudujääk summas 24,6 miljardit eurot tulenes 2018. aastal suurest energia kaubandusbilansi puudujäägist (299,1 miljardit eurot) ning väiksematest puudujääkidest valmistoodete (55,7 miljardit eurot) ja toorainete puhul (30,8 miljardit eurot). Neid puudujääke ei korvanud kaubanduse ülejääk masinate ja sõidukite (189,5 miljardit eurot), kemikaalide (152,2 miljardit eurot) ega toiduainete ja jookide puhul (9,1 miljardit eurot).

Joonis 13. EL 28 väliskaubandus peamiste toodete kaupa, EL 28, 2013 ja 2018
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

EL 28 kaupade ekspordi struktuur ei muutunud ajavahemikul 2013–2018 kuigi palju (vt joonis 14), ainult kemikaalide eksport suurenes 2,5 protsendipunkti võrra (15,7 %-lt 2013. aastal 18,2 %ni 2018. aastal) ning muude toodete eksport vähenes samas suurusjärgus.

Joonis 14. Peamised ekspordiartiklid, EL 28, 2013 ja 2018
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

EL 28 impordi struktuuris toimusid ajavahemikul 2013–2018 muutused kolmes suurimas tooterühmas. Suurim muutus toimus muude valmistoodete puhul, mille osakaal vähenes 8,7 protsenti, 29,6 %-lt 20,9 %-le (vt joonis 15). Seevastu muude masinate ja sõidukite osakaal kasvas samal ajavahemikul 5,4 protsenti, 25,9 %-lt 31,3 %-le ning kemikaalide osakaal kasvas 2,4 protsenti, 22,6 %-lt 25,0 %-le.

Joonis 15. Peamised impordiartiklid, EL 28, 2013 ja 2018
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonisel 16 kujutatakse võrdlevalt EL 28 impordi ja ekspordi struktuuri 2018. aastal; seejuures tuleb meeles pidada, et ekspordi kogumaht oli 1,3 % väiksem kui impordi kogumaht. Kõige märkimisväärsem erinevus on seotud energia osakaaluga, mille import oli ekspordist 3,6 korda suurem. Seda tasakaalustas masinate ja sõidukite ning kemikaalide väiksem osakaal impordis.

Joonis 16. Peamised ekspordi- ja impordiartiklid, EL 28, 2018
(osakaal EL 28 välisekspordis/välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Rahvusvaheline kaubavahetus: tabelid ja joonised (inglise keeles)

Andmete allikad

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika abil mõõdetakse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (ELi sisekaubandus) ning kaubavahetust, mis toimub liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel (ELi väliskaubandus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistika avaldatakse kõikide andmeid esitavate riikide ja iga nende partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Toodete klassifitseerimiseks kasutatakse enamasti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) standardset väliskaubanduse klassifikaatorit (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi väliskaubanduse statistikas EL 28 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi 28 riigist maailma kõikidesse teistesse riikidesse, samal ajal kui ELi välisimport tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (kolmandatest riikidest) EL 28-sse. Kui esitatakse aga andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubanduse vood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii liidusisesed kui ka -välised kaubanduspartnerid). Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubanduse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud kaupade importi ja eksporti.

ELi sise- ja väliskaubanduse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal (FOB)) ning impordi puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu (CIF)). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi puhul teekonnaga selle ELi liikmesriigi territooriumil, kes kaupa ekspordib, ning impordi puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse.

ELi andmed pärinevad Eurostati andmebaasist COMEXT, mis sisaldab võrdlusandmeid rahvusvahelise kaubavahetuse kohta. See annab juurdepääsu ELi liikmesriikide värsketele ja varasematele andmetele ning samuti paljude teiste riikide statistikale. Igal kuul koostatakse COMEXTi andmete põhjal rahvusvahelise kaubavahetuse koond- ja üksikasjalik statistika, mis avaldatakse Eurostati veebisaidil. Kuna COMEXTi ajakohastatakse iga päev, võivad veebisaidil avaldatud andmed erineda COMEXTis sisalduvatest andmetest (kui neid on hiljuti muudetud).

Kontekst

Otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 28 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib ELi liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse – seega võib üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Seda ainupädevust laiendati hiljuti, et see ei hõlmaks üksnes kaubavahetust, vaid ka teenustekaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid (peatükis 4).

Maailma mastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusküsimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. WTOsse kuulub 164 riiki (2017. aasta märtsi seisuga) ning sellel on mitu kandidaatliiget, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO-partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mille tulemusi tuntakse Doha arengukavana.