Statistics Explained

Reisijateveo statistika

Revision as of 15:20, 20 September 2017 by EXT-A-Redpath (talk | contribs)
Andmed seisuga aprilli 2017. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: märts 2018.

Käesolevas artiklis esitatakse üksikasjad reisijateveo statistika viimase aja olukorra ja hiljutiste muutuste kohta Euroopa Liidus (EL). Selles antakse teavet reisijateveoga seotud eri transpordiliikide, nagu maantee-, raudtee-, lennu- ja meretranspordi kohta. Nende hulgas on reisijateveo peamine vahend sõiduauto, mille kasutamist ajendab suurema liikuvuse ja paindlikkuse soov. Kogu ELis reisijateveo vahendina suurel määral autodele tuginemine on põhjustanud paljudes linnapiirkondades ja paljudel olulistel transpordisoontel ummikute ja õhusaaste suurenemist.

Joonis 1. Reisijateveo sisetranspordiliikide jaotus, 2014
(% sisetranspordi reisijakilomeetrite koguarvust)
Allikas: Eurostat (tran_hv_psmod)
Joonis 2. Reisijateveo sisetranspordi indeksi muutus SKP suhtes, 2004–2014
(%)
Allikas: Eurostat (tran_hv_pstra)
Tabel 1. Reisijatevedu raudteel
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepkm) ja (demo_gind)
Joonis 3. Reisijatevedu raudteel, 2015
(reisijakilomeetrites elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepkm) ja (demo_gind)
Joonis 4. 15 tähtsaimat lennujaama, lennutransporti kasutanud reisijad (pardale läinud ja pardalt tulnud), EL 28, 2015
(miljonit reisijat)
Allikas: Eurostat (avia_paoa)
Joonis 5. Reisijate lennutransport, 2005 ja 2015
(reisijate arv elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (avia_paoc) ja (demo_gind)
Joonis 6. Reisijate merevedu, 2005 ja 2015
(reisijate arv elaniku kohta)
Allikas:'’ Eurostat (mar_pa_aa)

Peamised statistilised näitajad

Transpordiliikide jaotus

2014. aastal langes sõiduautode arvele 83,4 % reisijate sisetranspordist EL 28s, kusjuures nii kaugsõidubusside, busside ja trollide (9,1 %) kui ka rongide (7,6 %) arvele jäi vähem kui kümnendik koguliiklusest (mõõdetuna iga transpordiliigiga läbitud reisijakilomeetrites (pkm)) — vt joonis 1.

Aastatel 2004–2014 püsis sõiduautode kasutamise tähtsus suhteliselt stabiilsena, selle osakaal jäi alati vahemikku 83,0 –83,7 %. Sellel ajavahemikul suurenes reisijate raudteeveo suhteline tähtsus küllaltki ühtlaselt (kuigi aastatel 2008–2009 ja 2012–2013 oli väikeseid langusi), 6,7 %-lt kõnealuse perioodi alguses kuni 7,6 %-ni perioodi lõpus. Selle muutusega kaasnes kaugsõidubusside, busside ja trollibussidega toimuva reisijateveo tähtsuse vähenemine 9,9 %-lt 2004. aastal 9,1 %-ni 2014. aastaks, kusjuures suurim langus leidis aset aastatel 2008–2009.

Reisijateveo suhteline kasv ja majandus

Üldiselt suurenes reisijate sisetransport 2004.–2014. aastal EL 28s 5,0 % aeglasemalt kui sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades. Rõhutada tuleks, et näitaja, mis osutab reisijate sisetranspordi suhtele püsivhindades SKPsse, viitab üksnes sisevedudele autode, kaugsõidubusside, busside ja trollibusside või rongidega, ning et märkimisväärne osa rahvusvahelisest reisijateveost jääb reisijate mere- või lennutranspordi teenuste arvele. Mõnes riigis võivad olla märkimisväärsed ka riigisisesed (sisemaised) reisijate mere- ja lennutranspordi teenused.

Aastatel 2004–2014 oli umbes pooltes ELi liikmesriikides püsivhindades SKP muutus suurem kui reisijate sisetranspordi muutumine, mille tulemusena reisijateveo ja püsivhindades SKP suhtarv vähenes— vt joonis 2. Seevastu täheldati 11 liikmesriigis vastupidist olukorda, eelkõige Kreekas ja Küprosel ning väiksemal määral Bulgaarias ja Eestis, mis peegeldab reisijateveo tugevat kasvu ja/või majanduse nõrka arengut. Seevastu oli aastatel 2004–2014 Slovakkias püsivhindades SKP muutus 35,4 % suurem kui reisijate sisetranspordi muutus, samas kui Leedus oli vahe 31,0 %. Joonisel 2 esitatud ELi-välistes riikides suurenes vaatlusalusel perioodil reisijate sisetranspordi indeks SKP suhtes oluliselt endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja väiksemal määral Norras, samas kui Islandil ja Šveitsis indeks vähenes.

Maanteereisijad

ELi liikmesriikides oli sõiduautodega reisimise suhteline tähtsus 2014. aastal kõige suurem Portugalis, kus sõiduautode arvele langes 89,8 % reisijateveost. Enamikus liikmesriikides jäi sõiduautode osakaal vahemikku 80,0 –90,0 %, kuigi oli seitse liikmesriiki, kus see osakaal oli väiksem, kõige märgatavamalt Ungaris (67,5 %); Türgis oli see osakaal veelgi väiksem (64,9 %).

Ungaris moodustas kaugsõidubusside, busside ja trollibusside suhteline osakaal reisijate sisetranspordis rohkem kui ühe viiendiku (22,6 %), mis oli 2014. aastal ELi liikmesriikide hulgas suurim, kuigi veelgi suuremast osakaalust (33,5 %) teatati Türgis. 19 muus liikmesriigis oli see osakaal 10,0 –20,0 %, kusjuures kaugsõidubusside, busside ja trollibusside väikseim osakaal oli Madalmaades (3,3 %).

Rongireisijad

2014. aastal jäi rongide arvele enam kui üks kümnendik kogu reisijate sisetranspordist Austrias ja Taanis ning Šveitsis, samas kui nende osakaal langes alla 2,0 % Eestis, Leedus ja Kreekas, samuti Türgis ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis; Islandil, Küprosel ja Maltal raudteid ei ole.

Uusimate kättesaadavate andmete alusel (üldiselt 2015. aasta kohta) oli ELi riigisiseste raudteevõrkude reisijateveo kogumaht 392 miljardit reisijakilomeetrit (sealhulgas 2014. aasta andmed Taani, Saksamaa ja Ungari kohta; välja arvatud Belgia ja Madalmaad). See arv oli märkimisväärselt suurem kui rahvusvaheliste reiside 23 miljardit reisijakilomeetrit (võrdlus põhineb samadel ELi liikmesriikide kättesaadavatel andmetel) – vt tabel 1.

Ligi kolm neljandikku (72 %) kogu raudteeveost (riigisisene ja rahvusvaheline vedu koos) ELis (välja arvatud Belgia ja Madalmaad) toimus ühes neljast suurimast ELi liikmesriigist, kusjuures Prantsusmaa ja Saksamaa (2014. aasta andmed) arvele koos langes 42 % riigisisestest raudteevedudest ELis ja 72 % reisijate rahvusvahelisest raudteeveost. Rahvusvaheliste reiside reisijakilomeetrite arv oli 2015. aastal Prantsusmaal kaks korda suurem kui Saksamaal, kus omakorda registreeriti näitaja, mis oli enam kui kaks korda suurem Ühendkuningriigi reisijakilomeetrite arvust.

Raudteetranspordi suhtelise osatähtsuse võrdlemiseks riikide vahel võib andmeid normaliseerida, väljendades reisijaliikluse taset rahvastiku suhtes (nagu on näha parempoolses tabelis 1 ja joonisel 3). 2015. aastal läbiti Austria, Rootsi, Prantsusmaa, Taani (2014. aasta andmed) ja Saksamaa (2014. aasta andmed) riigisisestes raudteevõrkudes keskmiselt enam kui 1 000 reisijakilomeetrit elaniku kohta; see jäi kõvasti alla Šveitsis registreeritud keskmisele (2 193 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Seevastu oli ELi liikmesriikides 2015. aastal väikseim keskmine riigisisestes raudteevõrkudes reisitud vahemaa Kreekas (116 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Leedus (85 reisijakilomeetrit), samas kui Türgi keskmine (61 reisijakilomeetrit) oli veelgi väiksem ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis (85 reisijakilomeetrit) oli see võrdne Leedus keskmiselt reisitud vahemaaga.

Rahvusvahelise raudteeveo valdkonnas olid ainsad ELi liikmesriigid, kes teatasid 2015. aastal elaniku kohta suuremast keskmisest reisijakilomeetrite arvust kui 100 reisijakilomeetrit elaniku kohta, Luksemburg (204 reisijakilomeetrit) ja Prantsusmaa (169 reisijakilomeetrit); see tase ületati ka Šveitsis (116 reisijakilomeetrit). Need arvud võivad peegeldada muu hulgas rahvusvaheliste piiride lähedust, piiriüleste töötajate tähtsust tööjõu hulgas, juurdepääsu kiirraudteeühendustele ja seda, kas rahvusvahelised transpordikoridorid läbivad või ei läbi teatavat riiki.

Lennureisijad

Lennureisijate arvu poolest oli 2015. aastal EL 28 kõige rahvarohkem lennujaam London Heathrow (75 miljonit), nagu see on olnud alates 1993. aastast. Sellele järgnesid — mõningase vahemaaga — Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam (66 miljonit), Frankfurti lennujaam (61 miljonit) ja Amsterdami Schipholi lennujaam (58 miljonit) – vt joonis 4. Samad neli lennujaama on olnud ELi neli suurimat alates 2011. aastast, mil Amsterdami Schipol liikus viiendalt kohalt neljandale.

Valdav enamik ELi nelja suurima lennujaama kaudu liikunud reisijatest lendas rahvusvahelistel lendudel; väikseim osakaal registreeriti Frankfurti lennujaamas (88,7 %) ja see kasvas 100,0 %-ni Amsterdami Schipholi puhul. Seevastu moodustasid riigisisesed (kodumaised) lennud 2015. aastal 28,0 % 46 miljonist reisijast, kes lendasid ELi viienda rahvarohkeima reisilennujaama, nimelt Adolfo Suárez Madrid-Barajase kaudu. Suhteliselt suur oli rahvusvaheliste lennureisijate osakaal ka Pariisi Orly lennujaama saabuvatel ja sealt väljuvatel lendudel (47,2 %), Roma Fiumicino lennujaamas (29,7 %) ja Barcelona lennujaamas (27,0 %).

2015. aastal kasutas ELi 28 liikmesriigis lennutransporti umbes 918 miljonit reisijat. 2015. aastal teatas suurimast lennureisijate arvust Ühendkuningriik, kus oli 232 miljonit reisijat ehk keskmiselt 3,6 reisijat elaniku kohta. Rahvaarvu suhtes oli lennutranspordi tähtsus 2015. aastal eriti suur Malta ja Küprose puhkusesaarte puhul (elaniku kohta kasutas lennutransporti 10,7 ja 9,0 reisijat), samuti Islandil (14,7) ja Norras (7,2). Väikseimad osakaalud registreeriti kümnes idapoolsemas või Balti liikmesriigis, kellest igaüks teatas 2015. aastal keskmiselt vähem kui 2,0 lennutransporti kasutanud reisijast elaniku kohta.

Merereisijad

EL 28 sadamates registreeriti 2015. aastal 395 miljonit merereisijat. Itaalia ja Kreeka sadamates registreeriti 2015. aastal 70 miljonit ja 66 miljonit merereisijat, kes üheskoos moodustavad veidi üle ühe kolmandiku EL 28 koguarvust. Suuruselt järgmine merereisijate arv oli Taanis (42 miljonit reisijat), talle järgnesid Saksamaa, Rootsi, Ühendkuningriik, Horvaatia, Prantsusmaa ja Hispaania, kes kõik registreerisid 2015. aastal 25–30 miljonit reisijat.

Riigi rahvastiku suhtes oli reisijate mereveo tähtsus 2015. aastal eriti suur Maltal (22,9 reisijat elaniku kohta), talle järgnesid Eesti (10,8), Taani (7,3), Horvaatia (6,5) ja Kreeka (6,1). Soome, Rootsi ja Itaalia välja arvatud, oli keskmine merereisijate arv elaniku kohta 2015. aastal kõigis ülejäänud ELi liikmesriikides väiksem kui 1,0. NB! Tšehhi Vabariik, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia on sisemaariigid.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Suurem osa reisijate sisetranspordi statistikast põhineb sõidukite liiklusel igas andmeid esitavas liikmesriigis, sõltumata asjaomase sõiduki või aluse riikkondsusest (territoriaalsuse põhimõte). Sel põhjusel peetakse reisijakilomeetrit (pkm, mis kajastab ühe reisija liikumist ühe kilomeetri kaugusele) üldiselt usaldusväärsemaks mõõtühikuks, sest reisijate arvuga kaasneb topeltloendamise oht, eriti rahvusvahelise transpordi puhul. ELi liikmesriikides kasutatav metoodika ei ole reisijate maanteeveo puhul ühtlustatud.

Reisijate sisetranspordiliikide jaotuses määratakse kindlaks veod sõiduautode, kaugsõidubusside, busside, trollibusside ja rongidega; üldiselt käsitleb see liikumisi riigi territooriumil, sõltumata sõiduki riikkondsusest. Reisijateveo jaotus transpordiliikide lõikes määratakse kindlaks iga liigi protsentuaalse osana ja see põhineb reisijakilomeetrites väljendatud andmetel. Käesolevas artiklis jäetakse reisijateveo sisetranspordi koondandmetest välja kodumaised lennu- ja veetransporditeenused (siseveetransport ja merevedu).

Reisijate sisetranspordi taset (mõõdetuna reisijakilomeetrites) võib väljendada ka SKP suhtes; käesolevas artiklis esitatakse see näitaja vaatlusaasta 2005 püsivhindades SKP alusel. See näitaja annab teavet reisijanõudluse ja majanduse suuruse seose kohta ning võimaldab jälgida reisijateveo nõudluse arengut seoses majanduse arenguga.

Rongireisijad

Rongireisija – iga raudteel reisiv isik, välja arvatud rongipersonal. Rongireisijate andmed Malta ja Küprose (või Islandi) kohta ei ole kättesaadavad, sest nendes riikides ei ole raudteed. Riigisiseste ja rahvusvaheliste vedude iga-aastane reisijastatistika hõlmab üldiselt ainult suuremaid raudteetranspordi ettevõtjaid, kuigi mõned riigid kasutavad üksikasjalikku aruandlust kõigi raudteeveo-ettevõtjate kohta.

Lennureisijad

Lennutranspordi statistika käsitleb riigisisest ja rahvusvahelist transporti, mida mõõdetakse lennutransporti kasutanud reisijate arvuga; teavet kogutakse saabunud ja väljunud lendude kohta. Lennureisijate all mõeldakse kõiki konkreetse lennu (ühe lennunumbriga) reisijaid, keda loendatakse ainult üks kord, mitte korduvalt selle lennu igal üksikul etapil. Lennureisijate hulka kuuluvad kõik tasu eest ja tasuta veetavad reisijad, kelle teekond algab või lõpeb andmeid esitavas lennujaamas, ja ümberistuvad reisijad, kes ühinevad lennuga või lahkuvad lennult andmeid esitavas lennujaamas; arvestusest jäetakse välja otsetransiitreisijad. Lennutranspordi statistikat kogutakse igakuiselt, kord kvartalis või igal aastal, kuigi käesolevas artiklis esitatakse vaid viimati nimetatud andmed. Lennureisijate statistika hõlmab ka kommertslendude arvu, samuti teavet üksikute lennuliinide ja olemasolevate istekohtade arvu kohta. Aastaandmed on kättesaadavad enamiku ELi liikmesriikide kohta alates 2003. aastast.

Merereisijad

Merevedu käsitlevad andmed on üldiselt kättesaadavad alates 2001. aastast, kuid mõned ELi liikmesriigid on esitanud andmeid alates 1997. aastast. Mereveo statistikat ei esita Tsehhi Vabariik, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia, sest nendes riikides puudub mereliiklus; samuti ei esita selliseid andmeid Liechtenstein ja Šveits.

Laevareisija on iga kommertslaevaga reisiv isik; reisijatena ei käsitata teenindavat personali ega tasuta sõitvaid meeskonnaliikmeid, kes ei ole tööülesannetega seotud, arvestusest on välja jäetud ka väikelapsed. Topeltloendamist võib ette tulla, kui andmeid esitavad nii pardalemineku sadam kui ka pardalt mahatuleku sadam. Reisijate mereveo puhul, mis on seotud üldiselt suhteliselt lühikeste vahemaadega, on see küllalt tavaline.

Kontekst

ELi transpordipoliitika eesmärk on tagada, et reisijad saavad ELis reisides alati kasu samadest kohtlemise põhinõuetest. Reisijatel on juba mitmesuguseid õigusi, mis hõlmavad näiteks järgmisi valdkondi: teave nende reisi kohta; broneerimine ja piletihinnad; pagasi kahjustused; hilinemised ja tühistamised või pakettreisidega seotud raskused. Seda meeles pidades koostab EL õigusakte, et kaitsta reisijate õigusi eri transpordiliikide puhul:

  • määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta; 2013. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku selle määruse muutmise kohta ((COM(2013) 130 final) eesmärgiga selgitada selgusetuid küsimusi, kehtestada uusi õigusi (näiteks seoses lennuplaani muutmisega), tugevdada järelevalvet lennuettevõtjate üle ja tasakaalustada finantskoormust;
  • määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta;
  • määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi;
  • määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi.

Erisätted on välja töötatud samuti tagamaks, et piiratud liikumisvõimega reisijad oleksid varustatud vajalike teenustega ja et nende vedamisest ei keeldutaks ebaõiglaselt.

2011. aasta detsembris võttis Euroopa Komisjon vastu dokumendi „Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: teatis reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul“ (COM(2011) 898 final). Selles teatises tunnustati tööd, mis on tehtud reisijakaitsemeetmete kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul, kuid märgiti, et õiguste täielikku kogumit ei ole tervikuna rakendatud. Teatise eesmärk on olemasolevat tööd tugevdada ja liikuda õiguste sidusama, tõhusama ja ühtlustatuma kohaldamise suunas koos parema arusaamisega reisijate hulgas.

2011. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011) 144 final). See kõikehõlmav strateegia sisaldab 40 konkreetset algatust, et luua 10 aasta jooksul konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mille eesmärk on suurendada liikuvust, kõrvaldada peamised tõkked olulistes piirkondades ning ergutada majanduskasvu ja tööhõivet.

Rohkem üksikasju Euroopa Komisjoni transpordipoliitika algatusi käsitlevate ettepanekute kohta on esitatud sissejuhatavas artiklis transpordi kohta ELis (inglise keeles).

Vaata lisaks

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Transport, volume and modal split (t_tran_hv)
Volume of passenger transport relative to GDP (tsdtr240)
Modal split of passenger transport (tsdtr210)
Railway transport (t_rail)
Rail transport of passengers (ttr00015)
Air transport (t_avia)
Air transport of passengers (ttr00012)

Andmebaas

Multimodal data (tran)
Transport, volume and modal split (tran_hv)
Volume of passenger transport relative to GDP (tran_hv_pstra)
Modal split of passenger transport (tran_hv_psmod)
Railway transport (rail)
Railway transport measurement - passengers (rail_pa)
Road transport (road)
Road transport measurement - passengers (road_pa)
Maritime transport (mar)
Maritime transport - passengers - detailed annual and quarterly results (mar_pa)
Air transport (avia)
Air transport measurement - passengers (avia_pa)

Erirubriik

Metoodika / Metaandmed

Võrdlusjuhendid

Metoodilised märkused

ESMS metaandmete failid

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave

Välislingid


Retrieved from "https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Archive:Passenger_transport_statistics/et&oldid=354024"