Statistics Explained

Reisijateveo statistika

Revision as of 10:00, 8 January 2020 by EXT-A-Redpath (talk | contribs)

Andmed 2019. aasta juuni seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: oktoober 2020.

Olulised faktid

ELis reisis riigisisestes raudteevõrkudes üle 9,6 miljardi reisija.

Reisijate lennutransport ületas 2017. aastal ELi tasandil esmakordselt 1 miljardi reisija piiri.

[[File:Seaborne passengers embarked and disembarked in all ports 2017-ET.XLSX]]

Kõikides sadamates pardale läinud ja pardalt lahkunud merereisijad, EL 28, 2002–2017

  • Y-telg lõigatud.
  • Allikas: Eurostat (online andmekood: mar_mp_aa_cph)

Käesolevas artiklis esitatakse üksikasjad reisijateveo statistika praeguse olukorra ja hiljutiste muutuste kohta Euroopa Liidus (EL), tuginedes viimastele kättesaadavatele andmetele. Selles esitatakse teavet reisijateveo kohta mitme transpordiliigi, nagu maantee-, raudtee-, lennu- ja meretranspordi kaupa. Nende seas on peamine reisijateveo vahend sõiduauto, mille kasutamist ajendab soov suurema liikuvuse ja paindlikkuse järele. Kogu ELis reisijateveo vahendina suurel määral autodele tuginemine on aga põhjustanud paljudes linnapiirkondades ja paljudel olulistel transpordisoontel ummikute ja õhusaaste suurenemist.

Artikli täistekst

Reisijateveo sisetranspordiliikide jaotus

Jooniselt 1 ilmneb, et 2016. aastal langes ELis sõiduautode arvele 82,9 % reisijate sisetranspordist, kusjuures nii kaugsõidubusside, busside ja trollide (9,4 %) kui ka reisirongide (7,7 %) arvele jäi vähem kui kümnendik koguliiklusest (mõõdetuna iga sisetranspordiliigiga läbitud reisijakilomeetrites (rkm)).

Joonis 1. Reisijateveo sisetranspordiliikide jaotus, 2016
(% reisijakilomeetritest)
Allikas: Eurostat (tran_hv_psmod)

Sõiduauto oli kõikides ELi liikmesriikides ülekaalukalt kõige olulisem reisijateveo vahend. Leedus ja Portugalis langes 2016. aastal sõiduautode arvele ligi 90 % kogu reisijateveost. Slovakkia, Tšehhi ja Ungari olid ainsad ELi liikmesriigid, kus sõiduautode osakaal oli alla kolmveerandi. Ungaris kajastus see ELi liikmesriikide seas suurimas kaugsõidubusside ja busside osakaalus (21,7 %). Nende osakaal oli veelgi suurem kandidaatriigis Türgis (28,5 %). Kaugsõidubusside, busside ja trollibusside osakaal oli väikseim Madalmaades (3,0 %)

Suurima raudteeveo osakaaluga ELi liikmesriigid olid Austria (12,1 %) ja Madalmaad (11,0 %). Need näitajad jäid aga oluliselt alla EFTA riigi Šveitsi omale, kus 2016. aastal toimus 19,8 % kogu reisijateveost rongidega. Samal ajal oli nende osakaal 2,0 % Eestis ja Sloveenias ning veel väiksem Kreekas ja Leedus, samuti Põhja-Makedoonias ja Türgis.

Rongireisijad

2017. aastal reisis ELis riigisisestes raudteevõrkudes üle 9,6 miljardi reisija (tabel 1). Tuleb tähele panna, et rahvusvahelised reisid moodustasid alla 8 % koguvedudest kõikides riikides peale Luksemburgi, kus nende osakaal oli 28 %.

Kokku teatasid 16 ELi liikmesriiki veetud reisijate koguarvu kasvust aastatel 2016–2017. Kasv oli suurim Rumeenias (+14,4 %), Slovakkias (+8,3 %) ja Eestis (+7,3 %). Sloveenias seevastu vähenes reisijatevedu 4,7 %. Väljaspool ELi registreeriti reisijate raudteeveos suur langus Montenegros ja Põhja-Makedoonias (–27,9 % ja –24,5 %).

Tabel 1. Reisijatevedu raudteel transpordiliikide kaupa, 2016–2017
(tuhat reisijat)
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepas)

Vaadeldes rahvusvaheliste vedude muutumist aastatel 2016–2017, teatasid suurimast kasvust Bulgaaria (+52,3 %), Poola (+35,5 %), Hispaania (+24,0 %) ja Soome (+21,0 %). Seevastu suurimast vähenemisest teatas Itaalia (–10,0 %), millele järgnes Rumeenia (–7,6 %). Mis puudutab riigisiseste vedude muutumist, siis registreeriti suurim kasv Rumeenias (+14,5 %), millele järgnes Leedu (+7,7 %), samal ajal kui suurimast vähenemisest teatas Sloveenia (–4,8 %).

Raudteetranspordi suhtelise osatähtsuse võrdlemiseks riikide vahel võib andmeid normaliseerida, väljendades reisijaliiklust rahvastiku suhtes (joonis 2). 2017. aastal läbiti Austria, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi riigisisestes raudteevõrkudes keskmiselt enam kui 1 000 reisijakilomeetrit elaniku kohta; see oli tunduvalt vähem kui Šveitsis registreeritud tase (2 211 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Seevastu registreeriti 2017. aastal väikseim keskmine riigisisestes raudteevõrkudes reisitud vahemaa ELi liikmesriikidest Kreekas (103 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Leedus (107 reisijakilomeetrit elaniku kohta), samal ajal kui kandidaatriikide Türgi (56 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Põhja-Makedoonia (28 reisijakilomeetrit elaniku kohta) tasemed olid veelgi madalamad.

Joonis 2. Reisijatevedu raudteel transpordiliikide kaupa, 2017
(reisijakilomeetrites elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepas) ja (demo_gind)

Rahvusvahelise raudteeveo valdkonnas olid ainsad ELi liikmesriigid, kes teatasid 2017. aastal kõrgemast tasemest kui 100 reisijakilomeetrit elaniku kohta, Luksemburg (219 reisijakilomeetrit elaniku kohta), Prantsusmaa (145 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Tšehhi (136 reisijakilomeetrit elaniku kohta); see tase ületati ka EFTA riigis Šveitsis (110 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Need arvud võivad kajastada muu hulgas rahvusvaheliste piiride lähedust, piiriüleste töötajate tähtsust tööjõu hulgas, juurdepääsu kiirraudteeühendustele ja seda, kas rahvusvahelised transpordikoridorid teatavat riiki läbivad või ei läbi.

Lennureisijad

2017. aastal ületas lennureisijate koguarv ELi tasandil esmakordselt 1 miljardi reisija piiri (joonis 3). ELi liikmesriikidest oli reisijate arv 2017. aastal suurim Ühendkuningriigis (265 miljonit reisijat), millele järgnesid Saksamaa (212 miljonit reisijat) ja Hispaania (210 miljonit reisijat). Viie suurima reisijate arvuga riigi arvele langes kaks kolmandikku kogu ELi lennutranspordist. Teiselt poolt registreeriti Sloveenias 1,7 miljonit reisijat.

Peaaegu poole reisijate lennutranspordist moodustasid ELi-sisesed lennud (47 %), samal ajal kui riigisisene ja ELi-väline transport moodustas vastavalt 17 % ja 36 % reisijate lennutranspordist. ELi-sisene transport on valdav kõikide riikide puhul; selle osakaal ulatub 45 %st Prantsusmaal 92 %ni Maltal. ELi-välise transpordi suurim osakaal registreeriti Sloveenias (40 %) ja väikseim Maltal (8 %). Riigisisese transpordi osakaal oli ELi-välise transpordi osakaalust suurem ainult Itaalias (22 %), Rootsis (20 %) ja Hispaanias (17 %).

Joonis 3. Reisijate lennutransport transpordiliikide kaupa, 2017
(lennutransporti kasutanud reisijad, miljonites)
Allikas: Eurostat (avia_paoc)

Reisijate arvu poolest oli ELi kõige tihedama liiklusega lennujaam 2017. aastal London Heathrow, kuhu saabus või kust lahkus 78 miljonit reisijat (joonis 4). Heathrow on olnud ELi kõige tihedama liiklusega lennujaam järjepidevalt alates aegrea algusest 1993. aastal. Sellele järgnesid – teatava vahega – Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam (69 miljonit), Amsterdami Schipholi lennujaam (68 miljonit) ja Frankfurdi lennujaam (64 miljonit). Samad lennujaamad on olnud ELi neli suurimat alates 2011. aastast, mil Amsterdami Schiphol liikus viiendalt kohalt neljandale.

Valdav enamik ELi nelja kõige tihedama liiklusega lennujaama kaudu liikunud reisijatest lendas rahvusvahelistel lendudel: väikseim osakaal registreeriti neist Frankfurdi lennujaamas (88,7 %) ja Amsterdami Schipholi puhul kasvas see 100,0 %ni. Seevastu lendas riigisisestel lendudel 2017. aastal 28,3 % nendest 52 miljonist reisijast, kes lendasid ELis liiklustiheduselt viienda reisilennujaama, nimelt Adolfo Suárez Madrid-Barajase kaudu. Suhteliselt suur oli reisijate osakaal ka Pariisi Orly lennujaama saabuvatel ja sealt väljuvatel riigisisestel lendudel (44,3 %), Roma Fiumicino lennujaamas (28,1 %) ja Barcelona lennujaamas (27,1 %).

Joonis 4. 15 tähtsaimat lennujaama EL 28s, 2017
(lennutransporti kasutanud reisijad, miljonites)
Allikas: Eurostat (avia_paoa)

Kaardil 1 on esitatud ELi-välise reisijate lennutranspordi teatavad elemendid. Partnerpiirkond maailmas, kus ELi reisijatevedu aastatel 2016–2017 kõige enam kasvas (38 %), on endise NSVLi Aasia vabariigid. Austraalia osakaalu suurim ja jätkuv vähenemine (4,1 %) võib olla osaliselt seotud Lähis- ja Kesk-Ida osakaalu suurenemisega (+9,8 %) – rohkem reisijaid kasutab Austraaliasse reisimiseks vahemaandumistega lende, istudes ümber Lähis- ja Kesk-Ida lennujaamades. Pärast mitmeaastast langust registreeriti oluline kasv ka Põhja-Aafrika puhul (+19,5 %).

Kaart 1. EL 28 väline reisijate lennutransport, EL 28, 2017
Allikas: Eurostat (avia_paexcc)

Merereisijad

Meretranspordi puhul oli ELi sadamates pardaleminevate ja pardalt mahatulevate reisijate arv 2017. aastal hinnanguliselt peaaegu 415 miljonit – eelmise aastaga võrreldes tähendab see 4,6 % kasvu (joonis 5). Erinevalt kaupade liikumisest, mille puhul umbes 60 % kaupadest laaditakse maha ELi sadamates ja 40 % kaupadest laaditakse pardale ELi sadamates, on erinevus ELi sadamates pardalt mahatulevate (sissetulevate) reisijate ja pardaleminevate (väljaminevate) reisijate arvus üldiselt väike. See kajastab asjaolu, et Euroopas kasutatakse reisijate mereveoks peamiselt riigi- või ELi-siseseid teenuseid ning samu reisijaid loendatakse sadama läbilaske statistikas topelt (ühel korral siis, kui nad mõnes ELi sadamas pardale lähevad, ja ühel korral siis, kui nad mõnes teises ELi sadamas pardalt maha tulevad).

Joonis 5. Kõikides sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud merereisijad, EL 28, 2002–2017
(miljonites)
Allikas: Eurostat (mar_mp_aa_cph)

2017. aastal läbis kokku 35 % ELi sadamates pardaleminevaid ja pardalt mahatulevaid reisijaid Itaalia ja Kreeka sadamaid (vastavalt ligi 74 miljonit ja 70 miljonit). Selle tulemusel olid Itaalia ja Kreeka jätkuvalt peamised riigid, mille kaudu toimus reisijate merevedu ELis. 2016. aastaga võrreldes kasvas pardale minevate ja pardalt mahatulevate reisijate arv mõlemas riigis märkimisväärselt (vastavalt +9,8 % ja +7,3 %). Kahele suurima reisijate arvuga riigile järgnes Taani, kus 2017. aastal oli pardaleminevaid ja pardalt mahatulevaid reisijaid ligi 43 miljonit, s.o 3,1 % rohkem kui 2016. aastal.

Eelneva aastaga võrreldes registreeriti reisijate mereveo suurim suhteline kasv 2017. aastal Lätis (+37,5 %), Sloveenias (+33,0 %), Rumeenias (+25,0 %, madalalt algtasemelt), Küprosel (+22,8 %) ja Belgias (+13,7 %), samuti Islandil (+68,4 %). Seevastu teatas vaid viis riiki 2017. aastal vähenemisest võrreldes eelneva aastaga. Suurim suhteline vähenemine registreeriti Bulgaarias (–28,0 %, madalalt algtasemelt).

Tabel 2. Kõikides sadamates pardale läinud ja pardalt maha tulnud merereisijad, 2014–2017
(tuhandetes)
Allikas: Eurostat (mar_mp_aa) ja (mar_mp_aa_cphd)

Kuigi kruiisireisijad moodustasid 2017. aastal ELi sadamates pardaleminevate ja pardalt mahatulevate reisijate koguarvust vaid 3,4 %, on nendel reisijatel oluline roll sadamate ja riikide jaoks, kuhu kruiisiliiklus on koondunud. Ligi 80 % Euroopa sadamates pardaleminevate ja pardalt mahatulevate kruiisireisijate koguarvust tegi seda 2017. aastal neljast riigist – Itaalia, Hispaania, Saksamaa ja Ühendkuningriik – ühe sadamates. Need andmed ei hõlma ELi sadamates ühepäevastel ekskursioonidel viibinud kruiisireisijaid.

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Andmete allikad

Suurem osa reisijate sisetranspordi statistikast põhineb sõidukite liiklusel igas andmeid esitavas riigis, sõltumata asjaomase sõiduki või aluse riikkondsusest (territoriaalsuse põhimõte). Sel põhjusel peetakse reisijakilomeetrit (rkm, mis kajastab ühe reisija liikumist ühe kilomeetri kaugusele) üldiselt usaldusväärsemaks mõõtühikuks, sest reisijate arvuga kaasneb topeltloendamise oht, eriti rahvusvahelise transpordi puhul. ELi liikmesriikides kasutatav metoodika ei ole reisijate maanteeveo puhul ühtlustatud.

Reisijate sisetranspordiliikide jaotuses määratakse kindlaks veod sõiduautode, kaugsõidubusside, busside, trollibusside ja rongidega; üldiselt käsitleb see liikumisi riigi territooriumil, sõltumata sõiduki riikkondsusest. Reisijateveo jaotus transpordiliikide lõikes määratakse kindlaks iga liigi osakaaluna (protsentides) ja see põhineb reisijakilomeetrites väljendatud andmetel. Käesolevas artiklis on reisijate sisetranspordi koondandmetest jäetud välja kodumaised lennu- ja veetransporditeenused (siselennutransport ja riigisisene merevedu).

Reisijate sisetranspordi taset (reisijakilomeetrites) võib väljendada ka SKP suhtes; käesolevas artiklis esitatakse see näitaja vaatlusaasta 2005 püsivhindades SKP alusel. See näitaja annab teavet reisijanõudluse ja majanduse suuruse seose kohta ning võimaldab jälgida reisijateveo nõudluse muutumist suhtena majanduskasvu.

Rongireisijad

Rongireisijad on kõik raudteel reisivad isikud, välja arvatud rongipersonal. Rongireisijate andmed Malta ja Küprose (või Islandi) kohta ei ole asjakohased, sest nendes riikides ei ole raudteid. Riigisiseste ja rahvusvaheliste raudteevedude iga-aastane reisijastatistika hõlmab üldiselt ainult suuremaid raudteetranspordi ettevõtjaid, kuigi mõned riigid kasutavad üksikasjalikku aruandlust kõigi raudteeveo-ettevõtjate kohta.

Lennureisijad

Lennutranspordi statistika käsitleb riigisisest ja rahvusvahelist transporti, mida mõõdetakse lennutransporti kasutanud reisijate arvuga; teavet kogutakse saabunud ja väljunud lendude kohta. Lennutransporti kasutanud reisijate all mõeldakse kõiki konkreetse lennu reisijaid, keda loendatakse ainult üks kord, mitte korduvalt selle lennu igal üksikul etapil. Lennureisijate hulka kuuluvad kõik tasu eest ja tasuta veetavad reisijad, kelle teekond algab või lõpeb andmeid esitavas lennujaamas, samuti ümberistuvad reisijad, kes ühinevad lennuga või lahkuvad lennult andmeid esitavas lennujaamas; arvesse ei võeta otsetransiitreisijaid. Lennutranspordi statistikat kogutakse igakuiselt, kord kvartalis või igal aastal, kuigi käesolevas artiklis esitatakse vaid viimati nimetatud andmed. Lennureisijate statistika hõlmab ka kommertslendude arvu, samuti teavet üksikute lennuliinide ja olemasolevate istekohtade arvu kohta. Iga-aastased andmed on kättesaadavad enamiku ELi liikmesriikide kohta alates 2003. aastast.

Merereisijad

Merevedu käsitlevad andmed on üldiselt kättesaadavad alates 2001. aastast, kuid mõned ELi liikmesriigid on esitanud andmeid alates 1997. aastast. Mereveo statistikat ei esita Tšehhi, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia, sest need on sisemaariigid, kus puudub mereliiklus; sama kehtib Liechtensteini ja Šveitsi puhul.

Merereisija on iga kommertslaevaga reisiv isik; reisijatena ei käsitata teenindavat personali ega tasuta sõitvaid meeskonnaliikmeid, kes ei ole tööülesannetega seotud. Arvestusest on välja jäetud ka sülelapsed. Topeltloendamist võib ette tulla, kui andmeid esitavad nii pardalemineku sadam kui ka pardalt mahatuleku sadam. Reisijate mereveo puhul, mis on seotud üldiselt suhteliselt lühikeste vahemaadega, on see küllalt tavaline.

Kontekst

ELi transpordipoliitika eesmärk on tagada, et reisijad saavad ELis reisides alati kasu samadest kohtlemise põhinõuetest. Reisijatel on juba mitmesuguseid õigusi, mis hõlmavad näiteks järgmisi valdkondi: teave nende reisi kohta; broneerimine ja piletihinnad; pagasi kahjustused; hilinemised ja tühistamised või pakettreisidega seotud probleemid. Seda arvesse võttes koostab EL õigusakte, et kaitsta reisijate õigusi eri transpordiliikide puhul:

  • määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta; 2013. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku selle määruse muutmise kohta (COM(2013) 130 (final)) eesmärgiga selgitada ebaselgeid küsimusi, kehtestada uusi õigusi (näiteks seoses lennuplaani muutmisega), tugevdada järelevalvet lennuettevõtjate üle ja tasakaalustada finantskoormust;
  • määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta;
  • määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi;
  • määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi.

Samuti on välja töötatud erisätted, millega tagatakse, et piiratud liikumisvõimega reisijad oleksid varustatud vajalike teenustega ja et nende vedamisest ei keeldutaks ebaõiglaselt.

2011. aasta detsembris võttis Euroopa Komisjon vastu dokumendi „Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: teatis reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul“ (KOM(2011) 898 (lõplik)). Selles teatises tunnustati tööd, mis on tehtud reisijakaitsemeetmete kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul, kuid märgiti, et õiguste täielikku kogumit ei ole tervikuna rakendatud. Teatise eesmärk on tugevdada olemasolevat tööd ja liikuda õiguste sidusama, tõhusama ja ühtlustatuma kohaldamise ning reisijate hulgas parema arusaamise saavutamise suunas.

2011. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (KOM(2011) 144 (lõplik)). See kõikehõlmav strateegia sisaldab 40 konkreetset algatust, et luua kümne aasta jooksul konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mille eesmärk on suurendada liikuvust, kõrvaldada peamised tõkked olulistes piirkondades ning ergutada majanduskasvu ja tööhõivet.

Üksikasjalikum teave Euroopa Komisjoni transpordipoliitika algatusi käsitlevate ettepanekute kohta on esitatud sissejuhatavas artiklis transpordi kohta ELis (inglise keeles).

Otselingid

Muud artiklid
Tabelid
Andmebaas
Erirubriik
Väljaanded
Metoodika
Visualiseeringud






Transport, volume and modal split (t_tran_hv)
Volume of passenger transport relative to GDP (tsdtr240)
Modal split of passenger transport (tsdtr210)
Railway transport (t_rail)
Rail transport of passengers (ttr00015)
Air transport (t_avia)
Air transport of passengers (ttr00012)


Multimodal data (tran)
Transport, volume and modal split (tran_hv)
Volume of passenger transport relative to GDP (tran_hv_pstra)
Modal split of passenger transport (tran_hv_psmod)
Railway transport (rail)
Railway transport measurement - passengers (rail_pa)
Road transport (road)
Road transport measurement - passengers (road_pa)
Maritime transport (mar)
Maritime transport - passengers - detailed annual and quarterly results (mar_pa)
Air transport (avia)
Air transport measurement - passengers (avia_pa)



Võrdlusjuhendid

Metoodilised märkused

ESMS metaandmete failid


Retrieved from "https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Archive:Passenger_transport_statistics/et&oldid=464993"