Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed seisuga septembri 2017 (osa „Olulisemad ülemaailmsed rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad“) ja 2018. aasta märtsi seisuga (ülejäänud artikkel). Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: juuni 2019.

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL)rahvusvahelisest kaubavahetusest. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi sisekaubandust (ELi liikmesriikide vahelist kaubandust), ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 28 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi 15 %. Rahvusvahelise kaubavahetuse käive ületab märkimisväärselt rahvusvahelise teenuskaubanduse käivet (umbes kolm korda), sest mõnda teenust on selle olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

Joonis 1. Olulisemad rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad, 2016
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 2. Rahvusvahelise kaubavahetuse kattekordaja, 2006 ja 2016
(%)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 3. Rahvusvahelise kaubavahetuse bilanss, 2006 ja 2016
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 4. Maailma kaubaekspordituru jagunemine, 2016
(osakaal maailma ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 5. Maailma kaubaimpordituru jagunemine, 2016
(osakaal maailma impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 6. Rahvusvahelise kaubavahetuse areng, EL 28, 2006–2017
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 7. EL 28 väliskaubavahetus, 2017
(osakaal EL 28 ekspordist/impordist)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 8. EL 28 sisekaubavahetus, 2017
(osakaal EL 28 ekspordist/impordist)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 9. EL 28 sise- ja väliskaubavahetus, 2017
(impordi ja ekspordi summa, osakaal kogu kaubavahetuses)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 10. EL 28 väliskaubavahetus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 28, 2007 ja 2017
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 11. Peamised kaubaekspordi partnerid, EL 28, 2017
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 12. Peamised kaubaimpordi partnerid, EL 28, 2017
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 13. EL 28 väliskaubandus peamiste toodete kaupa, EL 28, 2012 ja 2017
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 14. Peamised ekspordiartiklid, EL 28, 2012 ja 2017
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 15. Peamised impordiartiklid, EL 28, 2012 ja 2017
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 16. Peamised ekspordi- ja impordiartiklid, EL 28, 2017
(osakaal EL 28 välisekspordis/välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Peamised statistilised näitajad

Olulisemad ülemaailmsed rahvusvahelises kaubavahetuses osalejad

Rahvusvahelises kaubanduses on kolm suurimat ülemaailmset osalist (vt joonis 1) olnud EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriigid ning seda juba alates 2004. aastast, kui Hiina edestas selles suhtes Jaapanit. 2016. aastal oli EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetuse kogukäive (eksport ja import kokku) peaaegu samal tasemel. Kõige suurem oli kaubavahetuse kogukäive EL 28s (see näitaja ei kajasta ELi sisekaubandust), moodustades 3457 miljardit eurot ehk 112 miljardit eurot rohkem kui Hiinas ja 127 miljardit eurot rohkem kui Ameerika Ühendriikides. Kaubavahetuse käibe poolest neljandal kohal oli Jaapan, kus käive moodustas 1131 miljardit eurot.

2016. aastal ületas eksport importi (kattekordaja) iseäranis suurel määral Venemaal, Brasiilias ja Norras (vt joonis 2), samal ajal kui absoluutväärtuses on alates 2006. aastast suurim aastane kaubanduse ülejääk olnud Hiinal ja Venemaal. 2016. aastal oli suurim kaubanduse puudujääk Ameerika Ühendriikidel (vt joonis 3) – sama suundumust on täheldatud kogu viimase kümne aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad.

Ekspordi- ja impordivoogusid vaadeldes selgub, et 2016. aastal oli EL 28 ülemaailmses kaupade ekspordis ja impordis osakaalult teisel kohal (vt joonised 4 ja 5) – EL 28 kaubaeksport moodustas 15,6 % maailma koguekspordist ning jäi 2014. aastal esimest korda alates ELi asutamisest alla Hiina vastavale näitajale (mis oli 2014. aastal 16,1 % ja tõusis 2016. aastal 17,0 %-ni), ent oli siiski suurem kui Ameerika Ühendriikide näitaja (11,8 %); Ameerika Ühendriikide osakaal ülemaailmses impordis (17,6 %) oli suurem kui EL 28-l (14,8 %) või Hiinal (12,4 %).

ELi väliskaubavahetus

EL 28 rahvusvaheline kaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi välisekspordi ja välisimpordi summa) oli 2017. aastal hinnanguliselt 3 735 miljardit eurot (vt joonis 6). Võrreldes 2016. aastaga suurenesid nii import kui ka eksport, kusjuures ekspordi suurenemine oli veidi väiksem (134 miljardit eurot) kui impordi suurenemine (143 miljardit eurot). Selle tulemusena EL 28 kaubanduse ülejääk säilis, kuid langes 32 miljardilt eurolt 2016. aastal 23 miljardile eurole 2017. aastal.

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL 28 eksport nelja aasta jooksul 58,7 %, jõudes 2013. aastal rekordtasemele 1737 miljardit eurot. Aastatel 2013–2016 jäi eksport suhteliselt stabiilseks, kuid 2017. aastal kasvas võrreldes 2016. aastaga 7,7 %. Import käitus üldjoontes sarnaselt ekspordile, kuid 2016. ja 2017. aasta vaheline tõus oli 8,4 %-ga isegi veidi suurem. Alates 2013. aastast on EL 28-l olnud väike, kuid püsiv kaubanduse ülejääk.

EL 28 väliskaubanduse valdkonnas oli 2017. aastal ELi liikmesriikide seas ülekaalukalt suurim panustaja Saksamaa, kelle kaubavahetus moodustas 28,3 % EL 28 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu viiendiku (18,9 %) EL 28 impordist (vt joonis 7). Järgmised kolm suurimat eksportijat jäid samaks kui 2016. aastal (Ühendkuningriik 10,9 %, Itaalia 10,6 % ja Prantsusmaa 10,4 %). Need olid ka ainukesed muud ELi liikmesriigid, kellel oli EL 28 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv. Suurimad kolmandatest riikidest importijad olid 2017. aastal Saksamaa järel Ühendkuningriik (14,8 %), Madalmaad (14,7 %), Prantsusmaa (9,0 %) ja Itaalia (8,6 %). Madalmaade suhteliselt suur osakaal tuleneb vähemalt osaliselt kauba arvelt, mis liigub ELi Rotterdami kui Euroopa Liidu suurima meresadama kaudu.

EL 28 väliskaubavahetuses registreeritud suurim kaubandusülejääk kuulus 2017. aastal Saksamaale (181,4 miljardit eurot). Järgnesid Itaalia (39,2 miljardit eurot) ja Iirimaa (32,6 miljardit eurot). Suurim puudujääk ELi väliskaubavahetuses registreeriti Madalmaadel (129,4 miljardit eurot) ja Ühendkuningriigil (69,2 miljardit eurot) (vt allpool esitatud Exceli faili tabel B).

ELi sisekaubavahetus

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubandus) suuruseks hinnati ekspordis arvestatuna 2017. aastal 3347 miljardit eurot. See oli 78 % suurem kui EL 28 eksport kolmandatesse riikidesse (ELi väliskaubandus), mis moodustas 1879 miljardit eurot.

EL 28 sisekaubandus (samuti ekspordis mõõdetuna) kasvas ajavahemikul 2016–2017 EL 28-s 7,4 % võrra. Ajavahemikul 2016–2017 registreeriti ekspordi kasv kahekohalise arvuga Soomes (16,7 %), Sloveenias (14,8 %), Leedus (12,2 %), Poolas (11,9 %), Bulgaarias (10,8 %), Horvaatias (10,7 %), Madalmaades (10,6 %) ja Rumeenias (10,2 %) ning ELi-sisene eksport vähenes üksnes Lätis (–18,3 %) ja Ungaris (–0,6 %). Impordi puhul oli kahekohalise arvuga kasv Leedus (15,1 %), Poolas (13,1 %), Lätis (12,8 %), Sloveenias (12,8 %), Horvaatias (11,7 %), Bulgaarias (11,2 %), Soomes (10,7 %), Portugalis (10,3 %) ja Rumeenias (10,2 %) ning import vähenes üksnes Maltal 1,0 % võrra.

Nagu EL 28 väliskaubanduse puhul, oli 2017. aastal ka EL 28 sisekaubanduses ELi liikmesriikidest juhtpositsioonil Saksamaa, kelle arvele langes 22,4 % EL 28 kauba ekspordist teistesse liikmesriikidesse ja veidi enam kui üks viiendik (20,8 %) teistest liikmesriikidest saabunud kauba impordist EL 28-s (vt joonis 8). Madalmaad (13,0 %) oli ainus teine liikmesriik, kes andis enam kui kümnendiku ELi-sisesest ekspordist, jällegi tänu Rotterdamile, samal ajal kui Prantsusmaa (11,8 %) ja Ühendkuningriigi (9,0 %) arvele langes peaaegu kümnendik EL 28 sisesest impordist.

Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutab asjaolu, et ELi sisekaubandus (eksport ja import koos) ületas ELi väliskaubandust (eksport ja import koos) kõikide liikmesriikide puhul (vt joonis 9). Siiski esines suuri erinevusi liikmesriikide liidusisese ja liiduvälise kogukaubavahetuse vahekorras, milles kajastuvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. Suurim oli ELi sisekaubanduse osakaal (ligikaudu 80 % kogukaubandusest) Eestis, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Luksemburgis, olles seevastu Ühendkuningriigis vaid 50,2 %.

Peamiste kaubavahetuspartnerite analüüs

Ajavahemikul 2007–2017 varieerus EL 28 kaupade eksport kõikidesse peamistesse partnerriikidesse oluliselt. Peamiste kaubanduspartnerite lõikes registreeriti kõige suurem tõus Hiinasse suunduvas ekspordis, mis kasvas peaaegu kolm korda, samal ajal kui eksport Lõuna-Koreasse rohkem kui kahekordistus (vt joonis 10). Eksport Norrasse ja Jaapanisse kasvas aeglasemalt ja oli 2017. aastal 17 % ja 38 % suurem kui 2007. aastal. Samal ajavahemikul EL 28 eksport Venemaale vähenes 3 %.

Ajavahemikul 2007–2017 vähenes EL 28 impordi väärtus Jaapanist (–13 %), Venemaalt ja Norrast (mõlemad –2 %); viimase kahe riigi puhul on need suundumused vähemalt teatavas osas seotud nafta- ja gaasihindade muutustega. Suurim kasv registreeriti Hiinast (+60 %) ja Indiast (+66 %) pärit impordi puhul.

Ameerika Ühendriigid olid 2017. aastal ülekaalukalt EL 28 riikidest eksporditud kauba kõige levinum sihtkoht (vt joonis 11). Tema osakaal (20,0 %) oli suurem kui järgmisel kahel riigil kokku. Tähtsuselt järgmine EL 28 ekspordi sihtkoht 2016. aastal oli Hiina (10,5 % EL 28 koguekspordist), millele järgnes Šveits (8,0 %). Venemaa (4,6 %) ja Türgi (4,5 %) olid peaaegu võrdsed, nagu varasematelgi aastatel. EL 28 kaubaekspordi seitsmele suurimale sihtturule – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Šveits, Venemaa, Türgi, Jaapan ja Norra – läks enam kui pool (53,6 %) EL 28 koguekspordist.

Seitse suurimat EL 28-sse kauba importijat olid samad, mis olid seitse suurimat EL 28-st eksporditud kaupade sihtturgu, ehkki nende järjestus oli veidi teistsugune (vrd jooniseid 11 ja 12). Nende seitsme riigi osakaal EL 28 impordis oli suurem kui nende osakaal EL 28 ekspordis: veidi enam kui kolm viiendikku (59,4 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist oli pärit kõnealusest seitsmest riigist. Hiinast pärines 2017. aastal enam kui üks viiendik (20,2 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist ning see tegi Hiinast suurima EL 28-sse imporditud kaupade tarnija. Ameerika Ühendriikide osakaal kaupade impordis EL 28 riikidesse oli 13,8 % ning see moodustab kaks kolmandikku Hiina osakaalust. Esimese seitsme hulka kuulusid ka Venemaa (7,8 %), Šveits (5,9 %), Norra (4,2 %), Türgi (3,8 %) ja Jaapan (3,7 %) .

Peamiste tooterühmade analüüs

Ajavahemikul 2012–2017 kasvas EL 28 välisekspordi väärtus enamiku joonisel 13 kujutatud tooterühmade puhul, välja arvatud mineraalkütuste ja määrdeainete eksport, mis kahanes 21,7 %. Kõige kõrgem ekspordi kasvumäär registreeriti toiduainete, jookide ja tubaka puhul, mille eksport kasvas 22,9 %. Suhteliselt kiires tempos kasvas ka kemikaalide ja seotud toodete eksport väljapoole ELi (20,8 %), samal ajal kui kahekohaline kasvumäär registreeriti ka masinate ja transpordiseadmete (12,2 %) ning muude valmistoodete puhul (11,8 %).

Impordi valdkonnas täheldati sarnast suundumust, kus ajavahemikul 2012–2017 toimus mineraalkütuste ja määrdeainete ELi välisimpordi suhteliselt suur üldine vähenemine (–38,2 %) ning samuti vähenes veidi toorainete import (–3,3 %). Osaliselt võib sellist vähenemist seostada hinnamuutuste ja/või vahetuskursside kõikumisega, arvestades, et paljude toorainekaupade ja naftaga kaubeldakse maailmaturgudel USA dollarites. Seevastu masinate ja transpordiseadmete ELi välisimport kasvas ajavahemikul 2012–2017 kokku 31,3 % ning võrdlemisi kõrge kasvumäär registreeriti ka muude valmistoodete (22,1 %), toiduainete, jookide ja tubaka (20,3 %) ning kemikaalide ja seotud toodete puhul (18,8 %).

EL 28 riikide 37,7 miljardi euro suurune ELi väliskaubavahetuse ülejääk 2017. aastal tekkis peamiselt masinate ja transpordiseadmete positiivsest kaubandusbilansist, mis ulatus 200,1 miljardi euroni, ning kemikaalide ja seotud toodete positiivsest kaubandusbilansist (138,9 miljardit eurot). Ajavahemikul 2012–2017 suurenes EL 28 kaubanduse ülejääk kemikaalide ja seotud toodete rühmas, samal ajal kui masinate ja transpordiseadmete rühmas see veidi vähenes. Kõige suurem kaubanduse puudujääk oli 2017. aastal mineraalkütuste ja määrdeainete puhul, mille import ületas eksporti 240,0 miljardi euro võrra. See oli siiski oluliselt vähem kui 421,5 miljardit eurot 2012. aastal. Vastandina sellele EL 28 kaubanduse puudujääk muude valmistoodete puhul suurenes – kui 2012. aastal oli see 10,5 miljardit eurot, siis 2017. aastal juba 51,4 miljardit eurot, mis on peaaegu viiekordne kasv.

EL 28 kaupade ekspordi struktuur ei muutunud ajavahemikul 2012–2017 kuigi palju (vt joonis 14), ainult mineraalkütuste ja määrdeainete eksport langes 2,3 protsendipunkti võrra (7,5 % 2012. aastal ja 5,2 % 2017. aastal).

EL 28 impordi struktuuris olid ajavahemikul 2012–2017 muutused kolmes suurimas tooterühmas. Suurim muutus tabas mineraalkütuseid ja määrdeaineid, mille osakaal vähenes 30,4 %-lt 18,2 %-le (vt joonis 15). Seevastu muude valmistoodete osakaal kasvas samal ajavahemikul 21,7 %-lt 25,6 %-le ning masinate ja transpordiseadmete osakaal kasvas 25,1 %-lt 31,9 %-le.

Joonisel 16 kujutatakse võrdlevalt EL 28 impordi ja ekspordi struktuuri 2017. aastal; seejuures tuleb meeles pidada, et ekspordi kogumaht oli umbes 1,2 % suurem kui impordi kogumaht. Kõige märkimisväärsem erinevus on seotud mineraalkütuste ja määrdeainete osakaaluga, mille import oli ekspordist 3,5 korda suurem. Seda tasakaalustas masinate ja transpordiseadmete ning kemikaalide ja seotud toodete väiksem osakaal impordis.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika abil mõõdetakse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (ELi sisekaubandus) ning kaubavahetust, mis toimub liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel (ELi väliskaubandus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistika avaldatakse kõikide andmeid esitavate riikide ja iga nende partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Toodete klassifitseerimiseks kasutatakse enamasti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) standardset väliskaubanduse klassifikaatorit (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi väliskaubanduse statistikas EL 28 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi 28 riigist maailma kõikidesse teistesse riikidesse, samal ajal kui ELi välisimport tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (kolmandatest riikidest) EL 28-sse. Kui esitatakse aga andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubanduse vood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii liidusisesed kui ka -välised kaubanduspartnerid). Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubanduse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud kaupade importi ja eksporti.

ELi sise- ja väliskaubanduse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal (FOB)) ning impordi puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu (CIF)). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi puhul teekonnaga selle ELi liikmesriigi territooriumil, kes kaupa ekspordib, ning impordi puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse.

ELi andmed pärinevad Eurostati andmebaasist COMEXT, mis sisaldab võrdlusandmeid rahvusvahelise kaubavahetuse kohta. See annab juurdepääsu ELi liikmesriikide värsketele ja varasematele andmetele ning samuti paljude teiste riikide statistikale. Igal kuul koostatakse COMEXTi andmete põhjal rahvusvahelise kaubavahetuse koond- ja üksikasjalik statistika, mis avaldatakse Eurostati veebisaidil. Kuna COMEXTi ajakohastatakse iga päev, võivad veebisaidil avaldatud andmed erineda COMEXTis sisalduvatest andmetest (kui neid on hiljuti muudetud).

Kontekst

Otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 28 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib ELi liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse – seega võib üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Seda ainupädevust laiendati hiljuti, et see ei hõlmaks üksnes kaubavahetust, vaid ka teenustekaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid (peatükis 4).

Maailma mastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusküsimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. WTOsse kuulub 164 riiki (2017. aasta märtsi seisuga) ning sellel on mitu kandidaatliiget, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO-partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mille tulemusi tuntakse Doha arengukavana.

Vaata lisaks

Kõikide rahvusvahelist kaubavahetust käsitlevate artiklite ülevaade veebisaidil Statistics Explained (inglise keeles)

Täiendav Eurostati teave

Andmekuva

Top 5 partners for trade in goods (inglise keeles)
My country in a bubble (inglise keeles)

Põhitabelid

International trade in goods (t_ext_go) (inglise keeles), vt:

International trade in goods - long-term indicators (t_ext_go_lti)

International trade in goods - short-term indicators (t_ext_go_sti)

Andmebaas

International trade in goods (ext_go) (inglise keeles), vt:

International trade in goods - aggregated data (ext_go_agg)

International trade in goods - long-term indicators (ext_go_lti)

International trade in goods - short-term indicators (ext_go_sti)

International trade in goods - detailed data (detail)

Muu teave – õiguslik taust

6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega
2. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 92/2010, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 471/2009 tolliasutuste ja riikide statistikaasutuste vahelise teabevahetuse, statistika koostamise ja kvaliteedihindamise osas
9. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 113/2010, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 471/2009 seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega
31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 638/2004,, liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta
Komisjoni 18. novembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1982/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 1901/2000 ja (EMÜ) nr 3590/92

Välislingid

European Commission — Trade (inglise keeles)
European Commission — Globalisation (inglise keeles)
European Commission — Single market for goods (inglise keeles)