Archive:Valitsemissektori finantsstatistika

Andmed 23. aprilli 2019. aasta seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: september 2020.

Highlights

EL 28 valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenes 2017. aasta –1,0 %-lt 2018. aastal –0,6 %-le, mis on kättesaadavate aegridade lõikes väikseim puudujääk.

Valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes EL 28s 81,7 %-lt 2017. aasta lõpus 80,0 %-le 2018. aasta lõpus.

2018. aasta lõpus ulatus valitsemissektori võla suhe SKPsse 8,4 %-lt Eestis 181,1 %ni Kreekas.

Valitsemissektori võlg, 2018

Käesolevas artiklis uuritakse peamise valitsemissektori finantsstatistika kujunemist Euroopa Liidus (EL) ja euroalal (EA 19). Täpsemalt vaadeldakse valitsemissektori eelarve puudujääki, koguvõlga, kogutulusid ja kogukulusid, samuti valitsemissektori tulude peamiseks allikaks olevaid makse ja sotsiaalmakseid.

Full article

Sissejuhatus

Valitsemissektori finantsstatistika sisaldab väga olulisi näitajaid ELi liikmesriikide majanduse elujõulisuse kindlakstegemiseks. Kooskõlas ELi stabiilsuse ja kasvu paktiga kohustusid liikmesriigid hoidma riigi eelarvepuudujäägi ja võla allpool teatavat taset: liikmesriigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3 % riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsemissektori võlg ei tohi ületada 60 % SKPst. Kui liikmesriik neid piiranguid ei järgi, siis algatatakse tema vastu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. See hõlmab mitmesuguseid samme, sealhulgas karistuste määramise võimalust, et innustada asjaomast liikmesriiki sellise olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid võtma. Samad eelarvepuudujäägi ja võlapiirangud kehtivad ka majandus- ja rahaliidu puhul ja seega euro kasutuselevõtu suhtes. Peale selle hõlmab majandus- ja tööhõive koondsuuniste (mida on tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ osana muudetud) viimane versioon suuniseid riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamise kohta.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes 2018. aastal valitsemissektori eelarvepuudujääk (konsolideeritud valitsemissektori võetud/antud netolaenu osakaal SKPs) nii EL 28s kui ka euroalal (EA 19). Samuti vähenes valitsemissektori võla suhe SKPsse.

Valitsemissektori eelarveülejääk/-puudujääk

EL 28 valitsemissektori eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenes 2017. aasta –1,0 %-lt –0,6 %-le 2018. aastal ning EA 19s kahanes see näitaja –1,0 %-lt –0,5 %-le. EL 28 valitsemissektori eelarvepuudujääk oli kättesaadavate aegridade madalaim, aga EA 19 puudujääk oli võrreldav 2000. ja 2007. aasta omadega. 13 ELi liikmesriigis – Luksemburgis (+2,4 %), Bulgaarias ja Maltal (mõlemas +2,0 %), Saksamaal (+1,7 %), Madalmaades (+1,5 %), Kreekas (+1,1 %), Tšehhis ja Rootsis (mõlemas +0,9 %), Leedus ja Sloveenias (mõlemas +0,7 %), Taanis (+0,5 %), Horvaatias (+0.2 %) ja Austrias (+0,1 %) – oli valitsemissektori eelarve 2018. aastal ülejäägis. Iirimaal registreeriti valitsemissektori eelarve tasakaal.

12 ELi liikmesriigis, nimelt Belgias, Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Lätis, Ungaris, Poolas, Portugalis, Slovakkias, Soomes ja Ühendkuningriigis oli eelarvepuudujääk 2018. aastal alla 3,0 % SKPst.

Väikseim valitsemissektori eelarvepuudujääk protsendina SKPst registreeriti Poolas (–0,4 %), Portugalis (–0,5 %) ja Eestis (–0,6 %).

Kahes liikmesriigis oli eelarvepuudujääk 3 % SKPst või suurem: Küprosel (–4,8 %) ja Rumeenias (–3,0 %) (vt joonis 1). Küprose 2018. aasta suur eelarvepuudujääk tuleneb peamiselt ettevõtja Cyprus Cooperative Bank Ltd (CCB) restruktureerimise mõjust – CCB heade osade müügist ja allesjäänud riikliku võõrandamisstruktuuri arvesse võtmisest valitsemissektori arvepidamises.

Joonis 1. Valitsemissektori eelarvepositsioon ja valitsemissektori võlg, 2017 ja 2018
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (tec00127) ja (tsdde410)

Tabel 1. Valitsemissektori eelarvepositsioon ja valitsemissektori võlg, 2015–2018
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (tec00127) ja (tsdde410)

Valitsemissektori eelarvepositsioon (SKP suhtes) paranes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 18 ELi liikmesriigis, kõige rohkem (vähemalt 1 protsendipunkt SKPst) Portugalis (+2,5 protsendipunkti SKPst), Poolas (+1,2 protsendipunkti SKPst) ja Luksembugis (+1,0 protsendipunkti SKPst). Austrias asendus 2017. aasta puudujääk 2018. aastal ülejäägiga ja Iirimaal valitsemissektori eelarve tasakaaluga ning Sloveenias asendus valitsemissektori eelarve tasakaal ülejäägiga. Bulgaarias, Saksamaal, Kreekas, Leedus, Luksemburgis ja Madalmaades oli ülejääk 2018. aastal suurem kui 2017. aastal.

Küprosel asendus aga 2017. aasta ülejääk 2018. aastal puudujäägiga. Eestis, Lätis ja Rumeenias oli puudujääk 2018. aastal suurem kui 2017. aastal. Ungaris oli puudujääk 2017. ja 2018. aastal sama suur ning Tšehhis, Taanis, Horvaatias, Maltal ja Rootsis oli ülejääk 2018. aastal väiksem kui 2017. aastal.

Valitsemissektori võlg

Valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes EL 28s 81,7 %-lt 2017. aasta lõpus 80,0 %-le 2018. aasta lõpus ning EA 19s 87,1 %-lt 85,1 %-le (vt joonis 2).

Kokku 14 ELi liikmesriigis oli võlasuhe 2018. aasta lõpus üle 60 % SKPst. Suurim valitsemissektori võla suhe SKPsse registreeriti Kreekas (181,1 %), järgnesid Itaalia (132,2 %), Portugal (121,5 %), Küpros (102,5 %), Belgia (102,0 %), Prantsusmaa (98,4 %) ja Hispaania (97,1 %).

Väikseim valitsemissektori võla suhe SKPsse registreeriti Eestis (8,4 %), Luksemburgis (21,4 %), Bulgaarias (22,6 %), Tšehhis (32,7 %), Taanis (34,1 %) ja Leedus (34,2 %).

Joonis 2. Valitsemissektori võlg, 2017 ja 2018
(valitsemissektori konsolideeritud koguvõlg, % SKPst)
Allikas: Eurostat (tsdde410)

2018. aasta lõpus kasvas valitsemissektori võla suhe SKPsse 2017. aasta lõpuga võrreldes kolmes ELi liikmesriigis ning vähenes 24 liikmesriigis, kõige rohkem Leedus (–5,2 protsendipunkti SKPst), Madalmaades (–4,5 protsendipunkti SKPst), Austrias (–4,4 protsendipunkti SKPst), Maltal (–4,2 protsendipunkti SKPst) ja Lätis (-4,0 protsendipunkti SKPst).

Prantsusmaal püsis võla suhe SKPsse 2017. ja 2018. aastal muutumatuna.

Võla suhe SKPsse suurenes ajavahemikul 2017. aasta lõpust 2018. aasta lõpuni Küprosel (6,8 protsendipunkti), Kreekas (5,0 protsendipunkti) ja Itaalias (0,8 protsendipunkti).

Valitsemissektori tulud ja kulud

Valitsemissektori tähtsust majandusele võib mõõta valitsemissektori kogutulude ja kogukulude osatähtsusega SKPst. EL 28s moodustasid valitsemissektori kogutulud 2018. aastal 45,0 % SKPst (kasvades võrreldes 44,8 %ga 2017. aastal) ja kogukulud 45,6 % SKPst (vähenedes võrreldes 45,8 %ga 2017. aastal). EA 19s moodustasid valitsemissektori kogukulud 2018. aastal 46,8 % SKPst (vähenedes võrreldes 47,0 %ga 2017. aastal) ja kogutulud 46,3 % SKPst (kasvades võrreldes 46,1 %ga 2017. aastal) – vt joonis 3.

Joonis 3: Muudatused kogukuludes ja kogutuludes, 2008–2018
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

EL 28 ja EA 19 valitsemissektori kogukulude osatähtsus SKPs suurenes ajavahemikul 2008–2009 järsult, jõudes 2009. aastal EL 28s 50,0 %ni SKPst ja EA 19s 50,7 %ni SKPst. Seejärel kahanes kogukulude osakaal SKPs mõlemas piirkonnas aastatel 2009–2011, suurenes 2012. aastal ja kahanes seejärel 2018. aastani, kuigi EA 19 kogukulude osakaal suurenes aastatel 2012–2013 mõnevõrra.

Absoluutarvudes suurenesid valitsemissektori kogukulud ajavahemikul 2008–2018 suhteliselt aeglaselt nii EL 28s kui ka EA 19s (välja arvatud väike kahanemine EA 19s aastatel 2010–2011; vt joonis 4). Tulud kasvasid aastatel 2010–2018 nii EL 28s kui ka EA 19s mõnevõrra kiiremas tempos kui kulud, mis tõi kaasa eelarvepuudujäägi vähenemise.

Joonis 4. Muudatused kogukuludes ja kogutuludes, 2008–2018
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

Samal ajal kui valitsemissektori kulud suurenesid EL 28s ajavahemikul 2010–2018 kokku 846 miljardi euro võrra, suurenesid EL 28 valitsemissektori tulud 1 568 miljardi euro võrra. Aastatel 2017–2018 suurenesid valitsemissektori kulud 202 miljardi euro võrra, samal ajal kui valitsemissektori tulud suurenesid 257 miljardi euro võrra. EA 19s kasvasid ajavahemikul 2010–2018 valitsemissektori kulud 590 miljardi euro võrra, tulud aga kasvasid 1 122 miljardi euro võrra.

Valitsemissektori kulude ja tulude tase on ELi liikmesriikide lõikes väga erinev (vt joonis 5). 2018. aastal oli kõige suurem valitsemissektori kombineeritud kulude ja tulude osatähtsus SKPs (üle 100 %) liikmesriikidest Prantsusmaal, Soomes, Belgias, Taanis ja Rootsis; ka Norras oli see suhe üle 100 %. Suhteliselt madalast kombineeritud määrast (alla 80 % SKPst) teatasid 2018. aastal seitse liikmesriiki – Iirimaa, Rumeenia, Leedu, Bulgaaria, Malta, Läti ja Eesti.

Joonis 5. Valitsemissektori tulud ja kulud, 2018
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

Kõikjal EL 28s koosnevad valitsemissektori kogutulud peamiselt maksudest ja netosotsiaalmaksetest (vt joonis 6). 2018. aastal moodustasid maksud 59,8 % EL 28 ja 56,8 % EA 19 kogutuludest, samal ajal kui netosotsiaalmaksed moodustasid 29,6 % EL 28 ja 32,8 % EA 19 kogutuludest. Turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ja maksed muu turuvälise toodangu eest („müük/tasud“ ja enda tarbeks tehtud kapitali kogumahutus) moodustasid EL 28s 6,8 % kogutuludest ja EA 19s 6,9 % kogutuludest. Omanditulu (peamiselt intressid, dividendid ja rent) moodustasid EL 28s 1,7 % ja EA 19s 1,5 % kogutuludest.

Joonis 6. Kogutulude struktuur, 2018
(% kogutuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

ELi liikmesriike eraldi vaadeldes selgub, et eri tululiikide suhteline osatähtsus oli riigiti väga erinev. Näiteks moodustasid maksud 2018. aastal Slovakkias, Rumeenias, Tšehhis ja Leedus alla 50 % valitsemissektori tuludest, Taanis aga 87,5 % ja Rootsis 81,1 % valitsemissektori kogutuludest.

Netosotsiaalmaksete osakaal kogutuludes oli suurim Tšehhis ja Leedus (2018. aastal mõlemas 37,7 % kogutuludest), Slovakkias (37,1 %) ja Saksamaal (37,0 %) ning nende osakaal kogutuludes oli väikseim Taanis (1,7 %), Rootsis (6,6 % SKPst) ja Islandil (8,2 % SKPst).

Omanditulu osakaal oli suurim Norras (23,0 %) (vt joonis 7).

Joonis 7. Valitsemissektori tulude peamised koostisosad, 2018
(% kogutuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

2018. aastal moodustas EL 28s valitsemissektori kuludest suurima osa sissetulekute ümberjagamine rahaliste või mitterahaliste sotsiaalsiiretena (vt joonised 8 ja 9). Sotsiaalsiirded (sotsiaaltoetused ja mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang) moodustasid 44,8 % EL 28 ja 47,6 % EA 19 kogukuludest. Hüvitised töötajatele moodustasid EL 28s 21,7 % ja EA 19s 21,0 % valitsemissektori kuludest. Vahetarbimise osa kogukuludest oli EL 28s 12,7 % ja EA 19s 11,0 % kogukuludest. Makstud omanditulu, millest ülekaalukalt suurima osa moodustasid intressimaksed, oli EL 28s 4,1 % ja EA 19s 3,9 % valitsemissektori kuludest. Kapitali kogumahutus põhivarasse (peamiselt investeeringud) moodustasid 6,3 % EL 28 ja 5,7 % EA 19 kogukuludest.

Joonis 8. Kogukulude struktuur, 2018
(% kogukuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

Joonis 9. Valitsemissektori kulude peamised koostisosad, 2018
(% kogukuludest)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

Valitsemissektori peamised tululiigid on jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne, tootmis- ja impordimaksud ning netosotsiaalmaksed. Tootmis- ja impordimaksud moodustasid EL 28s 2018. aastal 13,4 % SKPst, jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne 13,2 % SKPst ning netosotsiaalmaksed 13,3 % SKPst. Tootmis- ja impordimaksudest saadav tulu suhtena SKPsse suurenes EL 28s ajavahemikul 2009–2014 1,0 protsendipunkti võrra (vt joonis 10). Ajavahemikul 2014–2018 jäi tootmis- ja impordimaksude suhe SKPsse stabiilseks. Jooksvate tulu- ja kapitalimaksude jne suhe SKPsse langes 2009. ja 2010. aastaks 12,1 %ni SKPst ning tõusis 2018. aastal 13,2 %ni SKPst. Netosotsiaalmaksed suurenesid 2015. aasta 13,1 %-lt SKPst 2018. aastal 13,3 %ni SKPst.

Joonis 10. Maksude ja sotsiaalmaksete peamised liigid, EL 28, 2008–2018
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

2018. aastal valitsesid ELi liikmesriikide maksutulude struktuuris märkimisväärsed erinevused (vt joonis 11). Ootuspäraselt kogusid need riigid, kes teatasid suhteliselt suurest kulude tasemest, ka valitsemissektorile rohkem makse (osatähtsusena SKPst). Näiteks registreeriti 2018. aastal suurim peamist liiki maksudest ja sotsiaalmaksetest saadud tulude suhe SKPsse Prantsusmaal (47,8 % SKPst), millele järgnes Taani (46,1 %). Sellise tulu osakaal SKPs oli alla 30 % kolmes liikmesriigis (Iirimaal, Rumeenias ja Bulgaarias).

Joonis 11. Maksude ja sotsiaalmaksete peamised liigid, 2018
(% SKPst)
Allikas: Eurostat (gov_10a_main)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Government finance statistics: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tingimuste kohaselt on ELi liikmesriigid kohustatud esitama Euroopa Komisjonile statistika oma valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta igal aastal enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit. Lisaks sellele kogub Eurostat üksikasjalikumat teavet valitsemissektori finantsstatistika kohta edastamisprogrammi raames, millega esitatakse andmeid rahvamajanduse arvepidamise kohta. Eurostatile esitatakse valitsemissektori kohta kogutud peamised koondandmed kaks korda aastas. Statistika valitsemisfunktsioonide (COFOG) kohta tuleb seevastu edastada ühe aasta jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu ning üksikasjalik teave maksude ja sotsiaalmaksete laekumise kohta üheksa kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu. Mittefinants- ja finantskontode kvartaliandmed ning valitsemissektori koguvõla kvartaliandmed esitatakse neli korda aastas.

Käesolevas artiklis esitatud andmed vastavad teatavatele valitsemissektori põhinäitajatele, mis on koostatud rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) alusel.

Erinevus kogutulu ja kogukulu vahel – sealhulgas kapitalikulud (eelkõige kapitali kogumahutus põhivarasse) – on võrdne valitsemissektori netolaenuandmisega/netolaenuvõtmisega, mis on ühtlasi ka üks valitsuse mittefinantskontode tasakaalustav kirje.

Valitsemissektori kirjeldus

Valitsemissektor hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida rahastatakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010 punkt 2.111). Valitsemissektor on jagatud neljaks allsektoriks: keskvalitsus, piirkondlik valitsus (kui see on asjakohane), kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid (kui see on asjakohane).

Peamiste näitajate määratlused

Valitsemissektori eelarvepositsiooni määratletakse kui valitsemissektori netolaenuandmist/netolaenuvõtmist, millest on teatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärgil, väljendatuna SKP suhtes. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokolli kohaselt on valitsemissektori võlg valitsemissektori kogukohustused sularahas ja hoiustes, võlaväärtpaberites ja laenudes, mis on mõõdetud nimiväärtuses, konsolideeritud ja aasta lõpu seisuga täitmata.

Valitsemissektori tulud koosnevad peamiselt maksudest, sotsiaalmaksetest ning müügi- ja omanditulust. ESA 2010 kohaselt jagunevad valitsemissektori tulud järgmiselt: turutoodang, toodang enda lõpptarbeks, maksed turuvälise toodangu eest, tootmis- ja impordimaksud, muud tootmissubsiidiumid, omanditulu, jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne, netosotsiaalmaksed, muud jooksvad siirded ja kapitalisiirded.

Valitsemissektori kulud koosnevad peamiselt hüvitistest (valitsemissektori) töötajatele, sotsiaaltoetustest (sotsiaaltoetused ja mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ostetud turutoodang), valitsemissektori võla intressidest, subsiidiumidest ja kapitali kogumahutusest põhivarasse. Valitsemissektori kogukulusid määratletakse ESA 2010s järgmiste kategooriate kaudu: vahetarbimine, kapitali kogumahutus, hüvitised töötajatele, muud tootmismaksud, subsiidiumid, omanditulu, jooksvad tulumaksud, kapitalimaksud jne, sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, mitterahalised sotsiaalsiirded (ostetud turutoodang), muud jooksvad siirded, kohandused pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks, kapitalisiirded ja tehingud mittetoodetud varaga.

ESA 2010 raames esitatud valitsemissektori peamised koondnäitajad peavad olema teatavate rahvamajanduse arvepidamise tehingute osas konsolideeritud, mis tähendab, et kindlad valitsemissektorisisesed institutsionaalsete üksuste vahel toimunud tehingud – omanditulu, muud jooksvad siirded ja kapitalisiirded – jäetakse välja või taandatakse. Nende tehingute puhul tuleb allsektorite andmed konsolideerida igas allsektoris, kuid mitte allsektorite vahel. Seega peaksid sektori tasandi andmed olema võrdsed allsektorite andmete summaga, välja arvatud omanditulu, muid jooksvaid siirdeid ja kapitalisiirdeid hõlmavad kirjed, mis konsolideeritakse. Viimati nimetatud kirjete ja sellest tulenevalt ka kogutulude ja -kulude puhul peaks allsektorite summa ületama sektori väärtust.

Maksud ja sotsiaalmaksed on tulud, mida koguvad (kas raha või loonusena) keskvalitsus, piirkondlik ja kohalik omavalitsus ning sotsiaalkindlustusfondid. Need lõivud (mida üldiselt nimetatakse maksudeks) on jaotatud kolme peamisse rühma:

tulu- ja kapitalimaksud jne, mis hõlmavad kõiki kohustuslikke vastuteenustega kompenseerimata makseid, mida valitsemissektor kogub perioodiliselt ettevõtete ja kodumajapidamiste tuludelt ja varalt;
tootmis- ja impordimaksud, mis hõlmavad kõiki kohustuslikke vastuteenustega kompenseerimata makseid, mida valitsemissektor kogub kaupade ja teenuste tootmiselt ja impordilt, tööhõivelt, maa, ehitiste või muu tootmises kasutatud vara omandiõiguselt või kasutamiselt;
netosotsiaalmaksed, mis hõlmavad tööandjate ja kodumajapidamiste tegelikke sotsiaalmakseid, samuti arvestuslikke sotsiaalmakseid (need kujutavad endast sotsiaaltoetuste vastaskirjet, mida tööandjad maksavad otse), lisaks veel kahte arvestuslikku ühikut (kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused ja sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud).

Kontekst

2007.–2008. aasta ülemaailmne finants- ja majanduskriis põhjustas paljudele Euroopa valitsustele tõsiseid raskusi. Peamised probleemid olid seotud riikide haldusasutuste suutlikkusega teenindada oma laenumakseid, võtta vajalikke meetmeid avaliku sektori kulude kontrolli alla saamiseks ning püüda samal ajal majanduskasvu edendada.

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on hoida majandusarengut ELi ja eelkõige euroala riikides enam-vähem ühtlasena. Lisaks sellele soovitakse stabiilsuse ja kasvu paktiga tagada, et ELi liikmesriigid ei võtaks poliitikameetmeid, mis toetaksid ülemääraselt nende enda majandust teiste arvelt. Stabiilsuse ja kasvu paktil on kaks peamist põhimõtet: valitsemissektori eelarvepuudujääk (kavandatud või tegelik) ei tohi ületada 3 % of SKPst ja valitsemissektori võlasuhe SKPsse ei tohiks olla suurem kui 60 % (või peaks vähenema selle suunas). Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdati märkimisväärselt 2011. aastal, nagu ka ELi majanduse juhtimist tervikuna.

ELi liikmesriigid esitavad igal aastal Euroopa Komisjonile üksikasjaliku teabe oma majanduspoliitika ja riigi rahanduse seisukorra kohta. Euroala riigid esitavad sellise teabe stabiilsusprogrammide raames, samas kui teised liikmesriigid teevad seda lähenemisprogrammide kaudu. Euroopa Komisjon hindab, kas sellised tegevussuunad on kooskõlas kokkulepitud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega, ning kui komisjoni arvates on eelarvepuudujääk muutumas liiga suureks, võib ta esitada riigile sellekohase hoiatuse. Selle meetme põhjal võib nõukogu teha järelduse, et riigis eksisteerib ülemäärane eelarvepuudujääk, mille korrigeerimiseks tuleb ette näha asjakohane tähtaeg.