Archive:Elektrihindade statistika
- Andmed seisuga juuni 2017. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: veebruar 2018.
_YB17.png)
(eurot kWh kohta)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204) ja (nrg_pc_205)
_YB17.png)
(eurot kWh kohta)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204)
_YB17.png)
(eurot kWh kohta)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204)
_YB17.png)
(%)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204)
_YB17.png)
(%)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204_c)
_YB17.png)
(%)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_204_c)
_YB17.png)
(eurot kWh kohta)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_205)
_YB17.png)
(eurot kWh kohta)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_205)
_YB17.png)
(%)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_205)
_YB17.png)
(%)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_205)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_205_c)
_YB17.png)
(%)
Allikas: Eurostat (nrg_pc_205_c)
Käesolevas artiklis tuuakse välja nii tööstustarbijate kui ka kodumajapidamiste elektrihindade kujunemine Euroopa Liidus (EL). Samuti on lisatud hinnaandmed Islandi, Liechtensteini, Norra, Albaania, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro, Serbia, Türgi, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo [1], Moldova ja hiljuti ka Ukraina kohta.
ELi energiahind sõltub mitmest pakkumise ja nõudluse tingimusest, samuti geopoliitilisest olukorrast, riiklikest energiaallikatest, impordi mitmekesistamisest, võrgutasudest, keskkonnakaitsekuludest, äärmuslikest ilmastikutingimustest või aktsiisi- ja maksutasemetest. Juhime tähelepanu, et käesolevas artiklis esitatud hinnad sisaldavad kodutarbijatele kohaldatavaid makse, lõive ja käibemaksu, kuid ei sisalda tööstus-/äritarbijatele tagastatavaid makse, lõive ega käibemaksu.
Peamised statistilised näitajad
Kolme viimase aasta (iga aasta teise poole) keskmiste elektrihindade ülevaade eurodes kilovatt-tunni kohta (eurot kWh kohta) on esitatud tabelis 1.
Kodutarbijate elektrihinnad
Kodutarbijate (tähendab käesoleva artikli kontekstis keskmise suurusega tarbijaid, kelle aastatarbimine jääb vahemikku 2 500 kWh kuni 5 000 kWh) elektrihinnad olid 2016. aasta teises pooles ELi liikmesriikidest kõrgeimad Taanis (0,308 eurot kWh kohta), Saksamaal (0,298 eurot kWh kohta) ja Belgias (0,275 eurot kWh kohta); vt joonis 1. Madalaimad elektrihinnad olid Bulgaarias (0,094 eurot kWh kohta), Ungaris (0,113 eurot kWh kohta) ja Leedus (0.117 eurot kWh kohta). Taani ja Saksamaa kodumajapidamiste elektrihind oli Bulgaaria elektrihinnast rohkem kui kolm korda kõrgem.
Keskmine hind EL 28s — kodumajapidamiste elektritarbimiskoguste viimaste (2015. aasta) andmete kaalutud keskmine — oli 0,205 eurot kWh kohta.
EL 28 kodutarbijate elektrihindade kujunemine alates 2008. aasta esimesest poolest on esitatud joonisel 2. Kõnealused hinnad tõusid 2008. aastal, langesid 2009. aasta esimeses pooles ja püsisid stabiilsena teises pooles ning seejärel kerkisid järjepidevalt 2010. aasta esimesest poolest kuni 2016. aasta teise pooleni, v.a 2,4 % langus 2016. aasta esimeses pooles.
Joonisel 3 on näidatud kodutarbijate elektrihindade muutus, mis sisaldab kõiki makse ja käibemaksu riigi omavääringus ning on esitatud 2015. aasta teise poole ja 2016. aasta teise poole vahelise aja kohta. Kõnealused hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 15 ELi liikmesriigis. Suurimat hinnatõusu täheldati Belgias (16,7 %), samas kui kodutarbijate elektrihind langes kõige rohkem Küprosel (–11,8 %) ja Madalmaades (–13,8 %).
Maksude ja lõivude osakaal kodutarbijate üldises elektri jaehinnas on näidatud joonisel 4. Maksude suhteline osakaal oli 2016. aasta teises pooles väikseim Maltal (4,8 %), kus baashinnale kohaldatakse madalat käibemaksumäära ning kodutarbijatele ei kohaldata muid makse. Kõrgeimaid makse kohaldati Taanis, kus maksud ja lõivud moodustasid 67,8 % lõpphinnast.
Tabelis 2 on näidatud kodutarbijate elektrihinna ülesehitus jaotatuna kolmeks järgmiseks komponendiks: energia ja tarnimine, võrgutasud ning maksud ja lõivud.
Energia ja tarnimise komponendi suhteline olulisus võrreldes võrgutasudega on näidatud joonisel 5. Viimase osakaal oli suhteliselt väike Maltal, Kreekas, Küprosel, Bulgaarias, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Itaalias ja Iirimaal.
Tööstustarbijate elektrihinnad
Tööstustarbijate (tähendab käesoleva artikli kontekstis keskmise suurusega tarbijaid, kelle aastatarbimine jääb vahemikku 500 MWh kuni 2 000 MWh) elektrihinnad 2016. aasta teises pooles olid ELi liikmesriikide seas kõrgeimad Itaalias ja Saksamaal (vt joonis 6). Keskmine hind EL 28s — tööstustarbijate tarbimiskoguste viimaste (2015. aasta) andmete kaalutud keskmine oli 0,114 eurot kWh kohta.
EL 28 tööstustarbijate elektrihindade kujunemine alates 2008. aasta esimesest poolest on esitatud joonisel 7. Kõnealused hinnad tõusid 2008. aastal ja 2009. aasta esimeses pooles, langesid 2009. aasta teises pooles ning kerkisid jälle igal poolaastal kuni 2013. aasta esimese pooleni. 2013. aasta teises pooles keskmine hind veidi langes, enne kui tõusis 2014. aasta esimeses pooles küllaltki jõuliselt (4,3 %) ning jõudis kõrgtasemeni 0,123 eurot kWh kohta. 2014. aasta teisest poolest edasi võis täheldada alanemissuundumust.
Joonisel 8 on näidatud tööstustarbijate elektrihindade muutus, mis sisaldab kõiki mittetagastatavaid makse ja lõive riigi omavääringus väljendatuna ning on esitatud 2015. aasta teise poole ja 2016. aasta teise poole vahelise aja kohta. Hinnad langesid kõnealusel perioodil 22 ELi liikmesriigis. Kõige suurem hinnatõus oli Rootsis (14,3 %) ja Belgias (7,1 %), samas kui tööstustarbijate elektrihind langes Leedus 11,5 %.
Mittetagastatavate maksude ja lõivude osakaal tööstustarbijate üldises elektri jaehinnas on näidatud joonisel 9. 2016. aasta teises pooles kohaldati kõige kõrgemaid makse Saksamaal, kus mittetagastatavad maksud ja lõivud moodustasid koguhinnast 46,8 %.
Tabelis 3 on näidatud tööstustarbijate elektrihinna ülesehitus jaotatuna kolmeks järgmiseks komponendiks: energia ja tarnimine, võrgutasud ning maksud ja lõivud.
Energia ja tarnimise komponendi suhteline olulisus võrreldes võrgutasudega on näidatud joonisel 10. Viimase osakaal oli suhteliselt väike Maltal, samas kui Slovakkias ja Lätis moodustasid võrgutasud tööstustarbijate elektrihinnast enam kui poole.
Andmete allikad ja kättesaadavus
Kodutarbijate määratlemine
Käesoleva artikli lõikes viidatakse kodutarbijate puhul keskmisele tavapärase majapidamise tarbimisvahemikule, mille elektri aastatarbimine jääb vahemikku 2 500 kWh ja 5 000 kWh. Kõik arvud tähistavad tarbijate jaemüügihindu ning sisaldavad makse, lõive ja käibemaksu.
Juhime tähelepanu, et 2015. ja 2016. aasta hindade võrdluses on kasutatud hindu riikide omavääringutes, et välistada riikide omavääringute ja euro vahelise vahetuskursi muutuse mõju nende ELi liikmesriikide ning ELi mittekuuluvate riikide puhul, kus euro ei ole käibel.
Tööstustarbijate määratlemine
Käesoleva artikli lõikes viidatakse tööstustarbijate puhul keskmisele tavapärasele tööstuse tarbimisvahemikule, mille puhul elektri aastatarbimine jääb vahemikku 500 ja 2 000MWh. Hinnad on käesolevas artiklis esitatud vastavalt elektritootmise ja võrgutasude baashinnale, mis sisaldab kõiki mittetagastatavaid makse ja lõive.
Metoodika
Pärast 2007. aastat metoodikas tehtud muudatuste tõttu esineb aegrea katkestusi, mistõttu on kättesaadavad ainult võrdlemisi lühikesed aegread. Sellele vaatamata on isegi kõnealusel võrdlemisi lühikesel ajavahemikul toimunud elektrihindades olulisi kõikumisi.
Energiahindade läbipaistvuse ELis tagab ELi liikmesriikide kohustus saata Eurostatile teavet tööstustarbijate eri kategooriate hindade kohta, samuti turuosade, müügitingimuste ning hinnasüsteemide andmeid; kodutarbijate hindade esitamine on vabatahtlik.
Elektritariifid või hinnasüsteemid on tarnijatel erinevad. See võib olla tingitud läbiräägitud lepingutest, seda eriti suurte tööstustarbijate puhul. Väiksemate tarbijate puhul toimub hindade määramine tavaliselt vastavalt tarbitud elektrile koos muude iseloomulike tingimustega. Enamik tariife sisaldab ka teatud fikseeritud tasu. Seetõttu ei saa elektril olla ühtset hinda. Võrdlemaks hindade muutumist ajas ja ELi liikmesriikide vahel on käesolevas artiklis esitatud kodutarbijate ja tööstustarbijate tarbimisvahemike andmed. Kokku on viis erinevat majapidamise liiki, mille kohta elektrihindu kogutakse vastavalt erinevatele iga-aastastele tarbimisvahemikele. Tööstustarbijate puhul kogutakse elektrihindu kokku seitsme eri liiki tarbija kohta.
Tööstustarbijatele kohaldatud elektrihindade statistikat kogutakse vastavalt Euroopa Komisjoni 7. juuni 2007. aasta otsusele (2007/394/EÜ), millega muudetakse nõukogu direktiivi (90/377/EEC) seoses metoodikaga, mida tuleb rakendada tööstuslikelt lõpptarbijatelt sissenõutavate gaasi- ja elektrihindade määramisel. [[Glossary:European Parliament (EP)| Euroopa Parlamendi}} ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivis 2008/92/EÜ käsitletakse ühenduse menetlust tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks. Nagu eespool osutatud, on kodumajapidamiste elektrihindade andmete kogumine vabatahtlik.
Kogutud hinnad hõlmavad kuue kuu (poolaasta või semester) keskmisi hindu iga aasta jaanuarist juunini (esimene pool või 1. semester) ning juulist detsembrini (teine pool või 2. semester). Hinnad sisaldavad elektri baashinda, ülekande- ja jaotustasusid, mõõdikute renti ning muid teenuseid. Esitatud kodutarbijate elektrihinnad sisaldavad makse, lõive, maksustamata lõive, tasusid ja käibemaksu, sest need peegeldavad üldiselt kodutarbijate makstavat lõpphinda. Kuna tööstustarbijatele tagastatakse tulumaks ja mõned muud maksud, on ettevõtete hinnad esitatud ilma käibemaksu ning muude tagastatavate maksudeta/lõivudeta/tasudeta. Elektrihindade ühikuna arvestatakse eurot kilovatt-tunni kohta (eurot kWh kohta).
Kontekst
Energiavarude, eriti elektri hind ja usaldusväärsus on riigi energiavarustuse strateegia põhielemendid. Elektrihinnad on rahvusvahelise konkurentsivõime puhul eriti tähtsad, sest elekter moodustab tavaliselt suure osa tööstus- ja teenindusettevõtete energia kogukulust. Erinevalt fossiilkütuste (millega kaubeldakse ülemaailmsetel turgudel võrdlemisi ühtlase hinnaga) hinnast on elektrihindade vahemik ELi liikmesriikides suurem. Elektrihinda mõjutab teatud määral primaarkütuste hind ning viimasel ajal ka süsinikdioksiidi (CO2) heite sertifikaatide hind.
Kõnealuseid küsimusi käsitleti Euroopa Komisjoni teatises Silmitsi kõrgemate naftahindadega (KOM(2008) 384), milles kutsuti ELi üles tõhustama energiakasutust ning vähem sõltuma fossiilkütustest — järgides eelkõige kliimamuutuste ja taastuvenergia alaste ettepanekute paketis sätestatud lähenemisviisi.
EL on tegutsenud elektri- ja gaasiturgude liberaliseerimise nimel alates 1990. aastate teisest poolest. 2003. aastal vastu võetud direktiividega kehtestati elektrienergia ja maagaasi siseturgudele ühtsed eeskirjad. Turgude avamiseks ja klientidele tarnija valimise võimaldamiseks seati tähtajad: alates 1. juulist 2004 äriklientidele ja alates 1. juulist 2007 kõikidele tarbijatele (sh kodumajapidamistele). Mõned ELi liikmesriigid oskasid liberaliseerimisprotsessi ette näha, samas kui teised olid vajalike meetmete võtmisel palju aeglasemad. Paljudele elektrienergia- ja maagaasiturgudele sisenemisel on tõesti seniajani olulisi takistusi, nagu nähtub mitmest turust, kus ikka veel valitseb monopolilähedane seisund või tarnijate monopolid. 2009. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu kolmanda seadusandlike ettepanekute paketi, mille eesmärk oli tagada tegelik ja tõhus tarnijate valik ning eelised klientidele. Arvatakse, et gaasi- ja elektrihindade suurem läbipaistvus peaks aitama edendada õiglast konkurentsi, julgustades tarbijaid valima erinevate energiaallikate (nafta, süsi, maagaas ja taastuvenergiaallikad) ja erinevate tarnijate vahel. Energiahindade läbipaistvust saab tõhustada, avaldades ja edastades hindu ja hinnasüsteeme võimalikult laialdaselt.
Vaata lisaks
- Energia tootmine ja import
- Energy price statistics — background (inglise keeles)
- Maagaasihindade statistika
Täiendav Eurostati teave
Põhitabelid
- Energia (t_nrg) (inglise keeles), vt:
- Energy Statistics - prices (t_nrg_price)
- Electricity prices by type of user (ten00117)
Andmebaas
- Energia (nrg) (inglise keeles), vt:
- Energy Statistics - prices of natural gas and electricity (nrg_price)
- Energy statistics - natural gas and electricity prices (from 2007 onwards) (nrg_pc)
- Energy statistics - natural gas and electricity prices (until 2007) (nrg_pc_h)
Erirubriik
- Energy (inglise keeles)
Metoodika / Metaandmed
- Energy statistics — electricity prices for domestic and industrial consumers, price components (ESMS metadata file — nrg_pc_204_esms) (inglise keeles)
Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)
Electricity price statistics tables and graphs (inglise keeles)
Välislingid
- Eurelectric (inglise keeles)
- Europe's Energy Portal (inglise keeles)
- Euroopa Komisjon — energia
- Weekly oil bulletin (nafta nädalahinnad) (inglise keeles)
- Single market progress report for gas and electricity (inglise keeles)
- International Energy Agency (IEA) — Prices and taxes statistics (inglise keeles)
Märkused
- ↑ Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.