Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed 2016. aasta märtsi seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli planeeritud ajakohastamine: juuni 2017.

Selles artiklis käsitletakse Euroopa Liidu (ELi) rahvusvahelise kaubavahetuse suundumusi. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi sise kaubandust, ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 28 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi 15 %. Rahvusvahelise kaubavahetuse käive ületab märkimisväärselt rahvusvahelise teenuskaubanduse käivet (umbes kolm korda), sest mõnda teenust on selle olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

Joonis 1. Olulisemad rahvusvahelises kaubanduses osalejad, 2014
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 2. Rahvusvahelise kaubanduse kattekordaja, 2004 ja 2014
(%)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 3. Rahvusvahelise kaubanduse bilanss, 2004 ja 2014
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 4. Maailma ekspordituru jagunemine, 2014
(osakaal maailma ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 5. Maailma impordituru jagunemine, 2014
(osakaal maailma impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 6. Rahvusvahelise kaubanduse areng, EL 28, 2005–2015 (¹)
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Tabel 1. Rahvusvaheline kaubandus, 2014–2015
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd), (ext_lt_intercc) ja (ext_lt_introle)

Joonis 7. EL 28 väliskaubandus, 2015
(osakaal EL 28 ekspordist/impordist)
Allikas: Eurostat (earn_mw_cur)

Joonis 8. EL 28 sisekaubandus, 2015
(osakaal EL 28 saabuvast ja lähetatavast kaubast)
Allikas: Eurostat (earn_mw_cur)

Joonis 9. EL 28 sise- ja väliskaubandus, 2015
(impordi ja ekspordi summa, osakaal kogu kaubavahetuses)
Allikas: Eurostat (earn_mw_cur)

Joonis 10. EL 28 väliskaubandus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 28, 2005 ja 2015 (¹)
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 11. Peamised ekspordipartnerid, EL 28, 2015
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 12. Peamised impordipartnerid, EL 28, 2015
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 13. EL 28 väliskaubandus peamiste toodete kaupa, EL 28, 2010 ja 2015
(miljardit eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 14. Peamised ekspordiartiklid, EL 28, 2010 ja 2015
(osakaal EL 28 välisekspordis)
Allikas: Eurostat (earn_mw_cur)

Joonis 15. Peamised impordiartiklid, EL 28, 2010 ja 2015
(osakaal EL 28 välisimpordis)
Allikas: Eurostat (earn_mw_cur)

Joonis 16. Peamised ekspordi- ja impordiartiklid, EL 28, 2015
(osakaal EL 28 välisekspordis/välisimpordis)
Allikas: Eurostat (earn_mw_cur)

Peamised statistilised näitajad

Olulisemad ülemaailmsed rahvusvahelises kaubanduses osalejad

Rahvusvahelises kaubanduses on suurimad ülemaailmsed osalised (vt joonis 1) olnud EL 28, Hiina ja Ameerika Ühendriigid ning seda juba alates 2004. aastast, kui Hiina edestas selles suhtes Jaapanit.

2014. aastal ületas eksport importi (kattekordaja) iseäranis suurel määral Venemaal ja Norras (vt joonis 2), samal ajal kui absoluutväärtuses on alates 2005. aastast suurim aastane kaubanduse ülejääk olnud Hiinal ja Venemaal. 2014. aastal oli kõige suurem aastane kaubanduse puudujääk Ameerika Ühendriikidel (vt joonis 3).

Ekspordi- ja impordivoogusid vaadeldes selgub, et 2014. aastal oli EL 28 ülemaailmses kaupade ekspordis ja impordis osakaalult teisel kohal (vt joonised 4 ja 5) – EL 28 eksport moodustas 15,0 % maailma koguekspordist ning jäi 2014. aastal esimest korda alates ELi asutamisest alla Hiina vastavale näitajale (15,5 %), ent oli siiski suurem kui Ameerika Ühendriikide näitaja (12,2 %); Ameerika Ühendriikide osakaal ülemaailmses impordis (15,9 %) oli suurem kui EL 28-l (14,8 %) ja Hiinal (12,9 %).

ELi väliskaubandus

EL 28 rahvusvaheline kaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi välisekspordi ja välisimpordi summa) oli 2015. aastal hinnanguliselt 3 517 miljardit eurot (vt joonis 6 ja tabel 1). Võrreldes 2014. aastaga suurenesid nii import kui ka eksport, kuid eksport kasvas rohkem (88 miljardi euro võrra) kui import (35 miljardi euro võrra). Selle tulemusena suurenes EL 28 kaubanduse ülejääk 11 miljardilt eurolt 2014. aastal 64 miljardi euroni 2015. aastal.

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL 28 eksport nelja aasta jooksul 58,7 %, jõudes 2013. aastal rekordtasemele 1 737 miljardit eurot. 2014. aastal vähenes eksport 1,9 %, kuid kasvas 2015. aastal 5,1 %, saavutades uue rekordtaseme 1 791 miljardit eurot. Seevastu import kasvas pärast 2009. aastat kolme aasta jooksul 45,5 % ja saavutas 2012. aastal rekordtaseme 1 798 miljardit eurot. 2013. aastal vähenes import 6,2 %, püsis 2014. aastal enam-vähem samal tasemel (kasv 0,3 %) ning kasvas 2015. aastal 2,0 %, jäädes siiski allapoole 2012. aasta taset.

EL 28 väliskaubanduse valdkonnas oli 2015. aastal ülekaalukalt suurim panustaja Saksamaa, kelle kaubavahetus moodustas 28,2 % EL 28 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu viiendiku (18,8 %) EL 28 impordist (vt joonis 7). Järgmised kolm suurimat eksportijat olid samad mis 2014. aastal – Ühendkuningriik (12,9 %), Prantsusmaa (10,5 %) ja Itaalia (10,4 %), kusjuures Prantsusmaa läks Itaaliast EL 28 välisekspordi vallas mööda. Need olid Saksamaa kõrval ainukesed ELi liikmesriigid, kellel oli EL 28 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv. Suurimad ELi mittekuuluvatest riikidest importijad olid 2015. aastal Saksamaa kõrval Ühendkuningriik (15,2 %), Madalmaad (14,4 %), Prantsusmaa (9,5 %) ja Itaalia (8,9 %). Madalmaade suhteliselt suur osakaal tuleneb vähemalt osaliselt märkimisväärses mahus kauba arvelt, mis liigub ELi Euroopa Liidu suurima meresadama Rotterdami kaudu. EL 28 väliskaubanduses registreeritud suurim kaubandusülejääk oli Saksamaal (179,4 miljardit eurot), kellele järgnesid Itaalia (33,7 miljardit eurot) ja Iirimaa (29,3 miljardit eurot).

ELi sisekaubandus

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubandus) suuruseks hinnati kaubasaadetistes arvestatuna 2015. aastal 3 070 miljardit eurot. See oli 71 % suurem kui EL 28 eksport kolmandatesse riikidesse (ELi väliskaubandus), mis moodustas 1 791 miljardit eurot.

EL 28 sisekaubandus (samuti kaubasaadetistes mõõdetuna) kasvas ajavahemikus 2014–2015 4,7 %; see tähendab, et alates 2009. aastast on EL 28 sisekaubandus kasvanud kuuel järjestikusel aastal. Vaadeldes saabuvat ja lähetatavat kaupa üheskoos, oli ELi sisekaubanduse kasv suurim Iirimaal (13,4 %) ja Horvaatias (12,3 %), samal ajal kui Eesti (–2,7 %), Läti (–2,1 %), Belgia (–0,4 %) ja Soome (–0,2 %) olid ainsad ELi liikmesriigid, kus registreeriti 2015. aastal ELi sisekaubanduse vähenemine.

Nagu EL 28 väliskaubanduse puhul, oli 2015. aastal ka EL 28 sisekaubanduses liikmesriikidest juhtpositsioonil Saksamaa, kelle arvele langes 22,6 % EL 28 kaubasaadetistest teistesse liikmesriikidesse ja veidi enam kui üks viiendik (20,9 %) teistest liikmesriikidest saabunud kaupadest EL 28-s (vt joonis 8). Madalmaad (12,6 %) oli ainus teine liikmesriik, kes lähetas enam kui kümnendiku ELi-sisestest kaubasaadetistest, jällegi tänu Rotterdamile, samal ajal kui Prantsusmaa (11,8 %) ja Ühendkuningriigi (10,2 %) arvele langes enam kui kümnendik EL 28-sse saabunud kaupadest.

Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutab asjaolu, et ELi sisekaubandus (kaupade saabumine ja lähetamine koos) ületas ELi väliskaubandust (eksport ja import koos) kõikide liikmesriikide puhul, v.a Ühendkuningriik (vt joonis 9). Siiski esines suuri erinevusi liikmesriikide liidusisese ja liiduvälise kogukaubavahetuse vahekorras, milles kajastuvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. Suurim oli ELi sisekaubanduse osakaal (ligikaudu 80 % kogukaubandusest) Luksemburgis, Eestis, Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, olles seevastu Ühendkuningriigis vaid 49,7 % .

Peamiste kaubanduspartnerite analüüs

Ajavahemikus 2005–2015 varieerus EL 28 kaupade eksport kõikidesse peamistesse partnerriikidesse oluliselt. Peamiste kaubanduspartnerite lõikes registreeriti kõige kõrgem tõus Hiinasse suunduvas ekspordis, mis kasvas enam kui kolm korda, samal ajal kui eksport Lõuna-Koreasse ja Brasiiliasse rohkem kui kahekordistus (vt joonis 10). Eksport Jaapanisse ja Venemaale kasvas aeglasemas tempos ja oli 2015. aastal võrreldes 2005. aasta tasemega umbes 30 % kõrgem.

Ajavahemikul 2005–2015 vähenes EL 28 import Jaapanist (impordi väärtus vähenes 20 %). Kõige rohkem kasvas import Hiinast ja Indiast, mis enam kui kahekordistus.

Ameerika Ühendriigid jäid 2015. aastal EL 28-st eksporditud kaupade kõige olulisemaks sihtkohaks (vt joonis 11), kuigi EL 28 Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi osakaal vähenes 28,0 %-lt 2002. aastal 16,7 %-le 2013. aastal ning kasvas 2015. aastal 20,7 %-le. Tähtsuselt järgmine EL 28 ekspordi sihtkoht 2015. aastal oli Hiina (9,5 % EL 28 koguekspordist), millele järgnes Šveits (8,4 %). Neljandale kohale asus 2015. aastal Türgi, lükates Venemaa viiendaks. EL 28 kaubaekspordi seitsmele suurimale turule – Hiina, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Šveits, Norra, Türgi ja Jaapan – läks enam kui pool (53,1 %) EL 28 koguekspordist.

Seitse suurimat EL 28-sse kauba importijat olid samad mis seitse suurimat EL 28-st eksporditud kaupade sihtturgu, ehkki nende järjestus oli veidi teistsugune (vrdl jooniseid 11 ja 12). Nende seitsme riigi osakaal EL 28 impordis oli suurem kui nende osakaal EL 28 ekspordis: ligi kolm viiendikku (59,8 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist oli pärit kõnealusest seitsmest riigist. Hiinast pärines 2015. aastal enam kui üks viiendik (20,3 %) EL 28-sse suunduvast koguimpordist ning see tegi Hiinast suurima EL 28-sse imporditud kaupade tarnija. Ameerika Ühendriikide osakaal EL 28 impordis (14,4 %) oli umbes 6 protsendipunkti madalam kui Hiinal, kusjuures EL 28-sse imporditud kaupade suuruselt kolmanda tarnija, Venemaa osakaal (7,9 %) oli Ameerika Ühendriikide näitajast veel 6 protsendipunkti madalam. 2015. aastal edestas Türgi Jaapanit EL 28-sse imporditud kaupade suuruselt kuuenda tarnijana.

Peamiste tooterühmade analüüs

Ajavahemikul 2010–2015 kasvas EL 28 impordi ja ekspordi väärtus kõikide joonisel 13 kujutatud tooterühmade puhul, välja arvatud mineraalkütuste ja määrdeainete import, mis kahanes 14,7 %. Kõige kõrgem ekspordi kasvumäär registreeriti toiduainete, jookide ja tubaka puhul, mille eksport kasvas 49,5 %. Ka nende toodete import kasvas märkimisväärselt (33,8 %), ent veelgi rohkem kasvas kemikaalide ja seotud toodete import (34,8 %).

EL 28 riikide 64,2 miljardi euro suurune kaubanduse ülejääk 2015. aastal tekkis peamiselt masinate ja transpordiseadmete positiivsest kaubandusbilansist, mis ulatus 218,0 miljardi euroni, ning kemikaalide ja seotud toodete positiivsest kaubandusbilansist (129,9 miljardit eurot). Ajavahemikul 2010–2015 suurenes EL 28 kaubanduse ülejääk mõlemas kõnealuses tooterühmas. Toiduainete, jookide ja tubaka puhul muutus 2010. aasta väike puudujääk 2015. aastal sarnases suurusjärgus ülejäägiks. Ülejäänud kolme joonisel 13 kujutatud tooterühma puhul täheldati EL 28-s 2015. aastal väiksemat kaubanduse puudujääki kui 2010. aastal. Kõige suurem kaubanduse puudujääk registreeriti 2015. aastal mineraalkütuste ja määrdeainete kohta, mille import ületas eksporti 243,2 miljardi euro võrra.

EL 28 kaupade ekspordi struktuur muutus ajavahemikul 2010–2015 eeskätt väiksemate tooterühmade lõikes (vt joonis 14). Toiduainete, jookide ja tubakatoodete osakaal kasvas nendel aastatel 5,6 %-lt 6,3 %-le ning mineraalkütuste ja määrdeainete osakaal langes 5,8 %-lt 4,8 %-le.

EL 28 impordi struktuur muutus ajavahemikul 2010–2015 kõige enam mineraalkütuste ja määrdeainete puhul, mille osakaal kahanes 25,2 %-lt 19,0 %-le (vt joonis 15). Seevastu muude valmistoodete osakaal kasvas samal ajavahemikul 23,8 %-lt 26,1 %-le, samal ajal kui masinate ja transpordiseadmete osakaal kasvas 28,9 %-lt 31,0 %-le.

Joonisel 16 kujutatakse võrdlevalt EL 28 impordi ja ekspordi struktuuri 2015. aastal; seejuures tuleb meeles pidada, et ekspordi kogumaht oli umbes 3,7 % suurem kui impordi kogumaht. Kõige märkimisväärsem erinevus on mineraalkütuste ja määrdeainete osakaal, mille import ületas eksporti mitmekordselt. Seda tasakaalustas masinate ja transpordiseadmete ning kemikaalide ja seotud toodete väiksem osakaal impordis.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika abil mõõdetakse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (ELi sisekaubandus) ning kaubavahetust, mis toimub ELi liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel (ELi väliskaubandus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistika avaldatakse kõikide andmeid esitavate riikide ja iga nende partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Toodete klassifitseerimiseks kasutatakse enamasti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) standardset väliskaubanduse klassifikaatorit (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi väliskaubanduse statistikas EL 28 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi 28 riigist maailma kõikidesse teistesse riikidesse, samal ajal kui ELi välisimport tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (mitteliikmesriikidest) EL 28-sse. Kui esitatakse aga andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubanduse vood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii liidusisesed kui ka -välised kaubanduspartnerid). EL 28 väliskaubandusvooge määratletakse järgmiselt:

• import – kaubad, mis sisenevad mitteliikmeriigist ELi statistilisele territooriumile ning läbivad vabasse ringlusse lubamiseks (üldjuhul tarbimiseks ettenähtud kaubad), seestöötlemiseks või tollikontrolli all töötlemiseks (töötamiseks või töötlemiseks ettenähtud kaubad) tolliprotseduurid kas kohe või pärast tolliladustamise perioodi;
• eksport – kaubad, mis viiakse ELi statistiliselt territooriumilt mitteliikmesriiki pärast tolliprotseduuri, mis on ette nähtud ekspordiks (lõplik eksport), välistöötlemiseks või taasväljaveoks pärast seestöötlemist või tollikontrolli all töötlemist.

Seetõttu ei hõlma mitteliikmesriikidega toimuva kaubavahetuse statistika transiitkaupu ega kaupu, mis on allutatud tolliladustamisprotseduurile, samuti kaupu, mis on ajutiselt riiki toodud (nt messide, näituste, katsete jne jaoks), ega ka kaupu, mis veetakse taas välja pärast riiki toomist vastavalt mõnele eespool loetletud protseduurile. Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi sisekaubanduse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud saabuvat ja lähetatavat kaupa. Saabuvat ja lähetatavat kaupa määratletakse järgmiselt:

• saabuv kaup – ELi piires vabas ringluses olev kaup, mis siseneb asjaomase liikmesriigi statistilisele territooriumile;
• lähetatav kaup – ELi piires vabas ringluses olev kaup, mis väljub asjaomase liikmesriigi statistiliselt territooriumilt, et siseneda mõnda teise liikmesriiki.

Traditsiooniliselt on tollidokumentatsiooni peetud kaubavahetuse statistiliste andmete allikaks. Ühtse turu loomise tõttu 1. jaanuaril 1993 ja tolliformaalsuste kaotamise tõttu liikmesriikide vahel oli vaja luua uus andmete kogumise süsteem Intrastat, mille alusel hakati koostama ELi sisekaubanduse statistikat. Intrastati süsteemis kogutakse statistilisi andmeid otse ettevõtjatelt, kes peavad iga kuu esitama deklaratsiooni oma riigi statistikaasutusele.

ELi sise- ja väliskaubanduse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi/lähetatavate kaupade puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal) ning impordi/saabuvate kaupade puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi / lähetatava kauba puhul teekonnaga selle liikmesriigi territooriumil, kes kaupa ekspordib/lähetab, ning impordi / saabuva kauba puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse/siseneb.

Kontekst

Otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 28 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse – seega võib üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Selline ainupädevus ei hõlma üksnes kaubavahetust, vaid ka teenuskaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Maailma mastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusküsimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. WTOsse kuulub 162 riiki (2016. aasta märtsi seisuga) ning sellel on mitu kandidaatliiget, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mille tulemusi tuntakse Doha arengukavana. Pärast seda, kui läbirääkimiste lõpetamiseks ettenähtud tähtaegadest ei suudetud 2005. ega ka 2006. aastal kinni pidada, luhtusid Doha vooru läbirääkimised taas WTO kohtumisel 2008. aasta juulis. 2013. aasta detsembris tehti mõnes valdkonnas edusamme ja võeti Balil (Indoneesia) vastu lepingupakett, mis hõlmas kaubanduse hõlbustamise meetmeid, kohustust vähendada põllumajanduse eksporditoetusi ning muid arengualaseid küsimusi, nagu toiduga kindlustatus arenguriikides. 2015. aasta detsembris Nairobis toimunud kümnendal WTO ministrite konverentsil lepiti kokku mitmes kaubandusalgatuses, mille eesmärk on aidata eeskätt WTO vaesemaid liikmeid. Sealhulgas võeti kohustus kaotada põllumajandustoodete ekspordisubsiidiumid.

EL peab praegu läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega kaubandus- ja investeerimisleppe sõlmimiseks – Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP). Loodetakse, et võimalik tulevane leping soodustab majanduskasvu mõlemas piirkonnas.

Vaata lisaks

• Extra-EU trade in goods (inglise keeles)
• International trade in services (inglise keeles)
• The EU in the world - international trade (inglise keeles)

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

• External and intra-European Union trade — pocketbook — data 2004–2009 (inglise keeles)
• International trade and foreign direct investment — 2013 edition (inglise keeles)
• Comext DVD: Intra- and extra-European Union trade — monthly data — combined nomenclature (inglise keeles)

Põhitabelid

• International trade, vt (inglise keeles):

International trade data (t_ext)

International trade long-term indicators (t_ext_lti)

International trade short-term indicators (t_ext_sti)

Andmebaas

• International trade, vt (inglise keeles):

International trade data (ext)

International trade long-term indicators (ext_lti)

International trade short-term indicators (ext_sti)

International trade detailed data (detail)

Erirubriik

• International trade (inglise keeles)

Metoodika / Metaandmed

• International trade data (ESMS metadata file — ext_esms) (inglise keeles)
• National requirements for the Intrastat system — 2015 edition (inglise keeles)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

• International trade in goods: tables and figures (inglise keeles)

Muu teave

• Quality report on European statistics on international trade in goods — 2015 edition (inglise keeles)
• User guide on European statistics on international trade in goods — 2014 edition (inglise keeles)

Välislingid

• Euroopa Komisjon – Globaliseerumine
• European Commission — Trade (inglise keeles)