Tööhõivestatistika

Andmed 2014. aasta juuli seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas. Artikli planeeritud ajakohastamine: august 2015.

Tabel 1. Tööhõive määr, vanuserühm 15–64, 2003–2013
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Joonis 1. Tööhõive määr, vanuserühm 15–64, 2013
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Tabel 2. Tööhõive määr teatavates rahvastikurühmades, 2003–2013
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Joonis 2. Tööhõive määr soo järgi, vanuserühm 15–64, 2013 (1)
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Joonis 3. Tööhõive määr vanuserühma järgi, 2013 (1)
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Tabel 3. Tööhõive määr kõrgeima omandatud haridustaseme järgi, vanuserühm 25–64, 2013
(%) – Allikas: Eurostat (lfsa_ergaed)

Tabel 4. Tööhõive kasv aastas soo järgi, 2003–2013
((hõivatute arvu muutuse %) – Allikas: Eurostat (lfsi_grt_a)

Tabel 5. Osalise tööajaga või kahel töökohal töötavad inimesed, 2003–2013
(% kogutööhõivest) – Allikas: Eurostat (lfsa_eppga), (lfsa_e2gis) ja (lfsa_egan)

Joonis 4. Osalise tööajaga töötajad, vanuserühm 15–64, 2013 (1)
(% kogutööhõivest) – Allikas: Eurostat (lfsa_eppga)

Joonis 5. Tähtajalise töölepinguga töötajate osakaal, vanuserühm 15–64, 2013
(% kõikidest töötajatest) – Allikas: Eurostat (lfsa_etpga)

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) viimati koostatud tööhõivestatistikast ning esitatakse olulistel sotsiaal-majanduslikel näitajatel põhinev analüüs: tööhõivestatistika toob esile märkimisväärsed lahknevused eri soost, eri vanuses ja erineva haridustasemega inimeste vahel. Suured tööturuga seotud lahknevused valitsevad ka ELi liikmesriikide vahel.

Tööturgu käsitlev statistika on paljude ELi poliitikavaldkondade keskmes pärast seda, kui tööhõivepeatükk lisati 1997. aastal Amsterdami lepingusse. Tööhõive määra ehk teisisõnu hõivatute osakaalu tööealises elanikkonnas peetakse ülioluliseks sotsiaalseks näitajaks, mida kasutatakse tööturul toimuvate arengute analüüsimisel.

Peamised statistilised näitajad

Tööhõive määr soo, vanuse ja haridustaseme järgi

2013. aastal oli ELi tööjõu-uuringuga) mõõdetud 15–64aastaste isikute tööhõive määr EL 28-s 64,1 %. EL 28 tööhõive määr saavutas 2008. aastal tipptaseme 65,7 % ja vähenes järgmistel aastatel pidevalt, langedes 2010. aastal 64,0 %ni. See finants- ja majanduskriisi ajal aset leidnud langus – kokku 1,7 protsendipunkti – peatus 2011. aastal, kui EL 28 tööhõive määr tõusis 64,2 %ni ning langes seejärel 2012. aastal 0,1 protsendipunkti võrra 64,1 %ni – vt tabel 1. ELi liikmesriikides jäid suurimad tööhõive määrad 2013. aastal vahemikku 72–74 % Austrias, Taanis, Saksamaal ja Madalmaades, kusjuures kõige kõrgem ehk 74,4 % oli see määr Rootsis. Alla 60 % jäi tööhõive määr kaheksas ELi liikmesriigis 28st. Kõige väiksem oli tööhõive määr Horvaatias (49,2 %) ja Kreekas (49,3 %) – vt joonis 1.

Finants- ja majanduskriisi alguse ja 2013. aasta (kõige viimased kättesaadavad andmed) vahelisel ajal erines individuaalsete tööturgude toimimine märkimisväärselt. Kuigi EL 28 üldine tööhõive määr jäi 2013. aastal 1,6 protsendipunkti alla oma 2008. aasta taseme, teatas üheksa ELi liikmesriiki oma vastavate määrade suurenemisest. Määr suurenes kõige rohkem Maltal (+5,3 protsendipunkti) ja Saksamaal (3,2 protsendipunkti). Luksemburgis, Ungaris ja Tšehhi Vabariigis suurenes määr 1 protsendipunkti võrra. Seevastu Kreekas langes tööhõive määr 61,9 %-lt 2008. aastal veidi alla 50 %le 2013. aastal. Oluliselt – vähemalt 5 protsendipunkti – vähenesid tööhõive määrad ajavahemikul 2008–2013 Hispaanias, Küprosel, Horvaatias, Portugalis, Iirimaal, Taanis ja Sloveenias.

Naiste ja vanemaealiste töötajate tööhõive määr on üldjuhul väiksem. 2013. aastal oli EL 28-s meeste tööhõive määr 69,4 % ja naiste puhul oli see 58,8 %. Pikemat ajavahemikku hõlmav võrdlus näitab, et kui meeste tööhõive määr oli 2013. aastal võrreldes kümne aasta taguse ajaga väiksem (70,3 % aastal 2003), siis naiste tööhõive määr oli märkimisväärselt suurenenud – 4,0 protsendipunkti võrra 54,8 %-lt aastal 2003 – vt tabel 2.

2013. aastal oli meeste tööhõive määr naiste tööhõive määrast märgatavalt suurem kõigis EL 28 liikmesriikides. Siiski esines suuri erinevusi: näiteks Malta, kus registreeriti ka tagantpoolt neljas naiste tööhõive määr (47,0 %), oli tööhõive määrade sooline erinevus lausa 27,1 protsendipunkti. Kreeka ja Itaalia teatasid veidi vähem kui 20 protsendipunktilisest erinevusest, seejuures oli Kreekas väikseim naiste tööhõive määr (40,1 %). Ka Horvaatias ja Itaalias jäi naiste tööhõive määr alla 50 %. Tabelis 2 esitatud mitteliikmesriikidest registreeriti suurim tööhõive määrade sooline erinevus Türgis: naiste puhul oli see 29,6 %, mis on 39,9 protsendipunkti vähem kui meeste puhul. Ka endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik teatas suhteliselt suurest lahknemisest – tööga hõivatud meeste osakaal on märksa suurem. Seevastu Leedus oli tööhõive määrade sooline erinevus peaaegu olematu – naiste tööhõive määr (62,8 %) oli 1,9 protsendipunkti väiksem kui meeste tööhõive määr. Erinevus oli suhteliselt väike ka Soomes (2,1 protsendipunkti), Lätis (3,4 protsendipunkti) ja Rootsis (3,8 protsendipunkti). Ka Norras oli tööhõive määrade sooline erinevus suhteliselt väike (3,8 protsendipunkti) – vt joonis 2.

Ilmnes märke selle kohta, et finants- ja majanduskriisist olenemata ja sarnaselt naiste tööhõive määrale suurenes kiiresti ka vanemaealiste töötajate (vanuses 55–64 aastat) tööhõive määr. 2013. aastal saavutas see EL 28-s 50,1 % taseme, jätkates nii 2002. aastal (EL 28 käsitlevate aegridade algus) alanud tõusutrendi. Kümnes ELi liikmesriigis 28st jäi vanemaealiste tööhõive määr 2013. aastal vahemikku 50–63 %.Ülekaalukalt suurim määr registreeriti Rootsis (73,6 %) – vt tabel 2. Ka kolmes EFTA riigis, mille kohta on andmed olemas, registreeriti suur vanemaealiste tööhõive määr: kõikides riikides ületas see 70 %, saavutades Islandil tipptaseme 81,1 %. Suhteliselt suur vanemaealiste tööhõive määr registreeriti ka Jaapanis ja vähemal määral USAs. Joonisel 3 esitatakse üksikasjalikum analüüs tööhõive määrade kohta vanuserühmade kaupa. Nende andmete alusel leiab kinnitust, et järjekindlalt olid tööhõive määrad suurimad 25–54aastaste vanuserühmas.

Tööhõive määrad varieeruvad märkimisväärselt ka haridustaseme alusel: selle valdkonna statistika koostamisel on aluseks võetud 25–64aastaste vanuserühma, mitte 15–64aastaste vanuserühma tööhõive määrad. Kolmanda taseme hariduse (kolmanda taseme hariduse lühitsükkel, bakalaureuseõpe või samaväärne haridus, magistriõpe või samaväärne haridus ja doktoriõpe või samaväärne haridus) omandanute tööhõive määr oli 2013. aastal EL 28-s 83,4 % (vt tabel 3). See oli palju suurem nende tööhõive määrast (52,1 %), kes olid omandanud põhihariduse või teise taseme alumise astme hariduse. EL 28-s oli teise taseme ülemise astme hariduse või teise taseme järgse, kolmanda taseme eelse hariduse omandanud isikute tööhõive määr 72,7 %. Kõige rohkem vähenes tööhõive määr pärast finants- ja majanduskriisi algust (2008. aasta ja 2013. aasta võrdluses) põhihariduse või teise taseme alumise astme hariduse omandanute hulgas.

Töötamine osalise tööajaga ja tähtajaliste töölepingute alusel

Oma peamises töökohas osalise tööajaga töötavate 15–64aastaste inimeste osakaal EL 28 tööjõu seas on pidevalt suurenenud – 16,0 %-lt 2003. aastal 19,5 %-le 2013. aastal. Kõige suurem oli osalise tööajaga töötajate osakaal Madalmaades (50,0 %), järgnesid Saksamaa, Austria, Ühendkuningriik, Taani, Rootsi, Belgia ja Iirimaa. Kõigis neis riikides töötas osalisega tööajaga ligikaudu veerand hõivatutest. Seevastu oli osalise tööajaga töötamine suhteliselt vähe levinud Bulgaarias (2,5 % hõivatutest) ja Slovakkias (4,5 %) – vt tabel 5. Osalise tööajaga töötamise osakaal on meeste ja naiste puhul väga erinev. Veidi alla ühe kolmandiku (32,1 %) EL 28-s hõivatud 15–64aastastest naistest töötasid 2013. aastal osalise tööajaga; see ületab oluliselt sama näitajat meeste puhul (8,8 %). Üle kolme neljandiku (77,0 %) kõigist Madalmaades hõivatud naistest töötas 2013. aastal osalise tööajaga. See on ELi liikmesriikide seas ülekaalukalt kõrgeim määr .

2013. aastal oli tähtajalise töölepingu alusel töötajate osakaal EL 28-s 13,8 %. Poolas töötas ajutise töölepingu alusel rohkem kui iga neljas töötaja (26,8 %), rohkem kui üks viiest töötas sellise lepingu alusel Hispaanias (23,2 %), Portugalis (21,5 %) ja Madalmaades (20,3 %) – vt joonis 5. Ülejäänud ELi liikmesriikides ulatus tähtajalise töölepingu alusel töötajate osakaal 17,5 %-st Küprosel 2,7 %-ni Leedus ja 1,5 %-ni Rumeenias. ELi liikmesriikides esinevad märkimisväärselt suured lahknevused tähtajaliste töölepingute kasutamise sageduses võivad vähemalt mõningal määral viidata riigis valitsevatele tavadele, tööjõu pakkumisele ja nõudlusele, tööandjate hinnangule majanduse potentsiaalse kasvu või kokkutõmbumise kohta ning sellele, kuivõrd lihtsalt saavad tööandjad töötajaid tööle võtta või vallandada.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistika allikad

Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) koosneb hõivatud ja tööta inimestest. ELi tööjõu-uuringus loetakse hõivatuks need 15aastased või vanemad inimesed, kes tegid vaatlusnädala jooksul vähemalt tund aega nädalas mingit tööd, saades selle eest töötasu, ettevõtjatulu või perekondlikku sissetulekut. Tööjõu hulka loetakse ka inimesed, kes ei töötanud, kuid kellel oli töökoht või kes tegelesid ettevõtlusega, millest nad viibisid ajutiselt eemal näiteks haiguse, puhkuse, töövaidluse, hariduse omandamise või koolitusel osalemise tõttu.

Tööhõivet saab mõõta inimeste või töökohtade arvu alusel, täistööaja ekvivalendi või töötatud tundide alusel. Kõigis prognoosides kasutatakse inimeste arvu. Ka tööhõive määrade kohta esitatud teave põhineb inimeste arvu prognoosidel. Tööhõivestatistikat esitatakse sageli tööhõive määradena. See võimaldab jätta arvesse võtmata riikide elanikkonna arvu muutumise aja jooksul ning hõlbustab eri suurusega riikide võrdlemist. Need määrad avaldatakse tavaliselt tööealise elanikkonna kohta. Tööealise elanikkonna hulka arvatakse üldjuhul 15–64aastased elanikud, kuigi Hispaanias, Ühendkuningriigis ja ka Islandil loetakse tööealise elanikkonna hulka 16–64aastased isikud. See vanuserühm (15–64aastased) on ka teiste rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonide kasutatav standard.

Mõningad peamised tööhõive näitajad on vastavalt ELi tööjõu-uuringu määratlusele järgmised:

• töötaja on isik, kes töötab avalik-õigusliku või eraõigusliku tööandja juures ja saab selle eest tasu kas palga, tulemuspalga või boonusena. Siia hulka arvatakse ka kutselised sõjaväelased;
• füüsilisest isikust ettevõtja töötab oma ettevõttes, põllumajandusettevõttes või vabakutselisena oma kutsealal. Füüsilisest isikust ettevõtja loetakse vaatlusnädala jooksul töötanuks, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumidest: ta töötab kasumi teenimise eesmärgil, kulutab aega ettevõtte tegevuses hoidmisele või asutab parasjagu ettevõtet;
• põhitöökohal täistööajaga või osalise tööajaga töötamise eristamise üle otsustab vastaja, välja arvatud Saksamaa, Iirimaa ja Madalmaade puhul, kus kasutatakse töötatud tavatöötundide künniseid;
• näitajad lisatöökohta omavate töötajate kohta hõlmavad üksnes isikuid, kellel on samal ajal rohkem kui üks töökoht. Inimesi, kes vahetavad vaatlusnädala jooksul töökohta, ei loeta kahel töökohal töötavateks;
• töötaja omab ajutist töökohta juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötamise lõppemine on kindlaks määratud objektiivsete tingimustega, näiteks kindla kuupäeva, ülesande lõpuleviimise või ajutiselt asendatava töötaja tööle naasmisega. Levinud on järgmised juhtumid: hooajatöid tegevad inimesed, tööhõiveagentuuri või töövahetuse kaudu palgatud tööjõud, kes renditakse kolmandale isikule konkreetse töö tegemiseks (välja arvatud juhul, kui on sõlmitud tähtajatu kirjalik tööleping), koolitusalaste erilepingutega töötajad.

Kontekst

Tööhõivestatistikat saab kasutada mitmesuguste analüüside koostamiseks, sealhulgas makromajanduslike näitajate (tööjõud kui tootmistegur), tööviljakuse või konkurentsivõime uurimiseks. Sellist statistikat võib kasutada ka üksikisiku tööhõivealase olukorraga seotud mitmesuguste sotsiaalsete ja käitumuslike aspektide uurimiseks, näiteks vähemuste sotsiaalne integratsioon või tööhõive kui leibkonna sissetulekuallikas.

Tööhõive on nii struktuurne kui ka lühiajaline näitaja. Struktuurse näitajana võib see heita valgust tööturgude struktuurile ja majandussüsteemidele, sest seda mõõdetakse tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu või tööhõive kvaliteedi kaudu. Lühiajalise näitajana järgib tööhõive majandustsüklit. Siiski on see näitaja piiratud selles mõttes, et tööhõivele viidatakse sageli kui mahajäävale näitajale.

Tööhõivestatistika on ELi mitme poliitikavaldkonna keskmes. Euroopa tööhõivestrateegiale pandi alus tööhõivealasel tippkohtumisel 1997. aasta novembris Luxembourgis ning seda muudeti 2005. aastal, et viia ELi tööhõivestrateegia suuremasse kooskõlla muudetud Lissaboni eesmärkidega. 2008. aasta juulis ajakohastati tööhõivesuuniseid aastateks 2008–2010. 2010. aasta märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku algatada strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks. Strateegia võeti ametlikult vastu Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2010. aasta juunis. Euroopa Ülemkogu leppis kokku viies peamises eesmärgis, millest esimene oli suurendada 20–64aastaste naiste ja meeste tööhõive määra 2020. aastaks 75 %ni. Liikmesriigid võivad neile peamistele eesmärkidele tuginedes seada riiklikke eesmärke ning koostada riiklikke reformikavasid, mis hõlmavad meetmeid, mida nad kavatsevad strateegia elluviimiseks võtta. Strateegiat on võimalik vähemalt osaliselt rakendada paindlike töötingimuste edendamise kaudu – näiteks osalise tööajaga töö ja kodus töötamine –, mille puhul arvatakse, et see soodustab tööjõus osalemist. Muud algatused, mis võiksid julgustada suuremat hulka inimesi tööturule sisenema, hõlmavad lapsehoiuteenuse kättesaadavuse parandamist, suurema arvu võimaluste loomist elukestvaks õppeks ja tööalase liikuvuse soodustamist. Selles valdkonnas on kesksel kohal turvaline paindlikkus: poliitika, mis tegeleb ühtaegu nii tööturu paindlikkuse, töökorralduse kui ka töösuhetega, võttes samal ajal arvesse töö ja eraelu ühitamise võimalusi, tööhõivekindlust ning sotsiaalkaitset. Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” soodustatakse Euroopa tööhõivestrateegiaga selliste meetmete võtmist, mille abil saavutatakse 2020. aastaks kolm järgmist peamist eesmärki:

• 75 % 20–64aastastest inimestest töötavad;
• haridussüsteemist varakult lahkuvate noorte osakaalu vähendamine, nii et see on alla 10 %, ning sellise olukorra saavutamine, et vähemalt 40 % 30–34aastastest on omandanud kolmanda taseme hariduse;
• vähemalt 20 miljoni võrra on vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda ähvardab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.

Tulenevalt finants- ja majanduskriisist taastumise aeglasest kiirusest ja kuhjuvatest tõenditest kasvava töötuse kohta esitas Euroopa Komisjon 18. aprillil 2012. aastal mitu ettepanekut, mis sisaldasid tööhõivepaketti koondatud meetmeid eesmärgiga hoogustada töökohtade loomist. Nende ettepanekute eesmärk on muu hulgas toetada töökohtade loomist nõudluse poole pealt ning nendes esitatakse võimalused, kuidas liikmesriigid saaksid soodustada inimeste töölevõtmist tööjõumaksude vähendamise või alustavate ettevõtete toetamise kaudu. Ettepanekutega soovitakse lisaks määrata kindlaks need majandusvaldkonnad, kus on suur töökohtade loomise potentsiaal – näiteks roheline majandus, tervishoiuteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Mitmes ELi liikmesriigis esineva noorte suure ja jätkuvalt kasvava töötuse tingimustes tegi Euroopa Komisjon 2012. aasta detsembris ettepaneku noorte tööhõivepaketi (COM(2012) 727 final) kohta. Selle paketi puhul on tegemist laiemas tööhõivepaketis noortele suunatud meetmete järelmeetmetega ning see hõlmab mitmeid ettepanekuid, sealhulgas järgmist:

• kõik alla 25-aastased noored peaksid saama kvaliteetse töö-, täiendusõppe-, väljaõppe- või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast ametlike õpingute lõpetamist või töötuks jäämist (noortegarantii);
• konsulteerimine Euroopa sotsiaalpartneritega praktika kvaliteediraamistiku osas, mille eesmärk on anda noortele võimalus omandada turvalistes tingimustes kvaliteetne töökogemus;
• Euroopa Õpipoisiõppe Liit eesmärgiga parandada õpipoisiõppe kvaliteeti ja pakkumist ning selgitada, kuidas vähendada takistusi noorte liikuvusele.

Jõupingutused noorte töötuse vähendamiseks jätkusid 2013. aastal, kui Euroopa Komisjon tutvustas noorte tööhõive algatust (COM(2013) 144 final), mille eesmärk oli tõhustada ja kiirendada noorte tööhõivepaketis kirjeldatud meetmeid. Sellega püüti toetada eeskätt mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori piirkondades, kus noorte töötuse määr ulatus üle 25 %. Algatusele järgnes teatis „Koostöö Euroopa noorte heaks – Meetmed noorte töötuse vähendamiseks” (COM(2013) 447 final), millega püütakse kiirendada noortegarantii rakendamist ja toetada ELi liikmesriike ja ettevõtteid, et neil oleks võimalik rohkem noori värvata.

Vaata lisaks

• Kõik tööhõivet käsitlevad artiklid (inglise keeles)
• Job vacancy statistics (inglise keeles)
• Job vacancy trends (inglise keeles)
• Labour market introduced (inglise keeles)
• Labour markets at regional level (inglise keeles)
• Participation of young people in education and the labour market (inglise keeles)
• School-to-work transition statistics (inglise keeles)
• The EU in the world - labour market (inglise keeles)
• Underemployment and potential additional labour force statistics (inglise keeles)
• Youth unemployment (background article) (inglise keeles)

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

• European social statistics, 2013. aasta väljaanne (inglise keeles)
• Labour market statistics, 2011 (inglise keeles)
• Labour market statistics, 2010 (inglise keeles)
• Reconciliation between work, private and family life in the European Union, 2009 (inglise keeles)
• The social situation in the European Union, 2009 (inglise keeles)

Põhitabelid

• Tööhõive ja töötus (tööjõu-uuring) (t_employ), vt (inglise keeles):

:LFS main indicators (t_lfsi)

Population, activity and inactivity - LFS adjusted series (t_lfsi_act)

Employment - LFS adjusted series (t_lfsi_emp)

Employment growth by sex (tps00180)

Employment rate by sex (tsdec420)

Employment rate of older workers (tsdde100)

Persons employed part-time - Total (tps00159)

Employees with a contract of limited duration (annual average) (tps00073)

LFS series - Detailed annual survey results (t_lfsa)

Employment rate, by highest level of education attained (tsdec430)

Employed persons with a second job (tps00074)

Hours worked per week of full-time employment (tps00071)

Hours worked per week of part-time employment (tps00070)

LFS series - Specific topics (t_lfst)

Employment rate of the age group 15-64 by NUTS 2 regions (tgs00007)

Employment rate of the age group 20-64 by NUTS 2 regions (tgs00102)

Employment rate of the age group 55-64 by NUTS 2 regions (tgs00054)

Andmebaas

• Tööhõive ja töötus (tööjõu-uuring) (employ), vt (inglise keeles):

LFS main indicators (lfsi)

Population, activity and inactivity - LFS adjusted series (lfsi_act)

Employment - LFS adjusted series (lfsi_emp)

LFS series - Detailed quarterly survey results (from 1998) (lfsq)

Employment - LFS series (lfsq_emp)

Employment rates - LFS series (lfsq_emprt)

Self-employed - LFS series (lfsq_empself)

Employees - LFS series (lfsq_emppaid)

Temporary employment - LFS series (lfsq_emptemp)

Full-time and part-time employment - LFS series (lfsq_empftpt)

Population in employment having a second job - LFS series (lfsq_emp2job)

Working time - LFS series (lfsq_wrktime)

LFS series - Detailed annual survey results (lfsa)

Employment - LFS series (lfsa_emp)

Employment rates - LFS series (lfsa_emprt)

Self employed - LFS series (lfsa_empself)

Employees - LFS series (lfsa_emppaid)

Temporary employment - LFS series (lfsa_emptemp)

Full-time and part-time employment - LFS series (lfsa_empftpt)

Population in employment having a second job - LFS series (lfsa_emp2job)

Population in employment working during unsocial hours - LFS series (lfsa_empasoc)

Working time - LFS series (lfsa_wrktime)

LFS series -Specific topics (lfst)

Households statistics - LFS series (lfst_hh)

LFS regional series (lfst_r)

LFS ad-hoc modules (lfso)

2012. Transition from work to retirement (lfso_12)

2010. Reconciliation between work and family life (lfso_10)

2009. Entry of young people into the labour market (lfso_09)

2008. Labour market situation of migrants (lfso_08)

2007. Work related accidents, health problems and hasardous exposure (lfs_07)

2006. Transition from work into retirement (lfso_06)

2005. Reconciliation between work and family life (lfso_05)

2004. Work organisation and working time arrangements (lfso_04)

2003. Lifelong learning (lfso_03)

2002. Employment of disabled persons (lfso_02)

2000. Transition from school to working life (lfso_00)

Erirubriik

• Tööhõive ja töötus (tööjõu-uuring) (inglise keeles)

Metoodika / Metaandmed

Väljaanded

• ELi tööjõu-uuring – veebiväljaanne (inglise keeles)
• Euroopa tööjõu-uuringu kvaliteediaruanne 2012 (inglise keeles)
• Tööjõu-uuring ELi, kandidaat- ja EFTA riikide kohta — 2012. aasta riiklike uuringute peamised näitajad (inglise keeles)

ESMS metaandmete failid ja ELi tööjõu-uuringu metoodika

• Employment and unemployment (Labour Force Survey) (ESMS metaandmete fail — employ_esms) (inglise keeles)
• Employment growth and activity branches - Annual averages (ESMS metaandmete fail — lfsi_grt_a_esms) (inglise keeles)
• LFS ad-hoc modules (ESMS metaandmete fail — lfso_esms) (inglise keeles)
• LFS main indicators (ESMS metaandmete fail — lfsi_esms) (inglise keeles)
• LFS series – Detailed annual survey results (ESMS metaandmete fail — lfsa_esms) (inglise keeles)
• LFS series – Detailed quarterly survey results (from 1998) (ESMS metaandmete fail — lfsq_esms) (inglise keeles)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

• Tööhõivestatistika: tabelite ja jooniste (inglise keeles)

Välislingid

• Euroopa Komisjon — tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus — Euroopa tööhõivestrateegia
• OECD — Employment (inglise keeles)