Archive:Põllumajandussaadused

Andmed 2012. aasta septembri seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, tähtsamad tabelid ja andmebaas.

Joonis 1. Taimekasvatussaaduste põllumajandusliku tootmise näitajad, EL 27, 2000–2010
(2000=100) – Allikas: Eurostat (apro_cpp_crop)

Joonis 2. Teraviljatootmine, EL 27, 2010 (1)
(osakaal arvutatud tonnide põhjal) – Allikas: Eurostat (apro_cpp_crop)

Tabel 1. Taimekasvatussaaduste põllumajanduslik tootmine, 2011
(1000 tonni) – Allikas: Eurostat (apro_cpp_crop)

Joonis 3. Köögiviljatootmine, EL 27, 2011 (1)
(miljonit tonni) – Allikas: Eurostat (apro_cpp_fruveg)

Joonis 4. Puuviljatootmine, EL 27, 2011 (1)
(miljonit tonni) – Allikas: Eurostat (apro_cpp_fruveg)

Tabel 2. Loomadega seotud põllumajanduslik tootmine, 2011
(1000 tonni) – Allikas: Eurostat (apro_mk_pobta), (apro_mk_cola) ja (apro_mt_pann)

Joonis 5. Täispiima kasutamine, EL 27, 2011 (1)
(%) – Allikas: Eurostat (apro_mk_pobta)

Euroopa looduskeskkond, kliimatingimused ja põllumajandustavad on väga mitmekesised ning seetõttu on siin võimalik toota laias valikus inimtoiduks kasutatavaid toiduaineid ja jooke ning sööta ja toiduks mittekasutatavaid tooteid. Kahtlemata moodustavad põllumajandussaadused olulise osa Euroopa rahvaste ja piirkondade kultuurilisest identiteedist.

Seda silmas pidades on välja töötatud Euroopa Liidu (EL) õigusaktid, mille eesmärk on kaitsta kindla territooriumi või erilise tootmismeetodiga seotud toiduainete ja jookide nimetusi, millega tagatakse, et ostjad võivad olla kindlad nende toodete päritolus ja ehtsuses.

Peamised statistilised näitajad

Taimekasvatussaadused

2010. aastal toodeti EL 27-s kokku 282,9 miljonit tonni teravilja (sh riisi). Olenemata heitlikest ilmastikuoludest püsis teraviljatootmine EL 27-s ajavahemikul 2000–2010 suhteliselt stabiilsena – kõikumine ei olnud kunagi suurem kui +/–20 % (vt joonis 1), kuigi 2004. ja 2008. aasta saak oli tavapärasest märgatavalt suurem. Võrreldes 2008. aasta kõrge tasemega vähenes teraviljatootmine EL 27-s 2009. aastal 6,1 % ning 2010. aastal veel 4,5 %. Sellest olenemata oli EL 27 teraviljatootmine 2010. aastal 1,8 % suurem kui 2000. aastal. Seevastu vähenes kartulitoodang pidevalt viimase kümne aasta jooksul (aastatel 2000–2009 vähenes tootmine kokku 24,5 %).

Joonisel 2 on esitatud analüüs EL 27 teraviljatootmise kohta 2010. aastal. Nisu moodustas peaaegu poole (48,6 %) teravilja kogutoodangust, teramais ja oder kumbki aga ligikaudu ühe viiendiku kogu teraviljatoodangust (vastavalt 19,9 % ja 18,3 %).

Prantsusmaa ja Saksamaa olid ülekaalukalt suurimad teravilja-, suhkrupeedi- ja õliseemnetootjad, andes kokku üle poole (53,1 %) EL 27 suhkrupeedi kogutoodangust ning pisut alla kahe viiendiku õliseemnetoodangust (38,9 %) ja teraviljatoodangust (37,3 %) 2011. aastal (vt tabel 1). Kartulitootmine oli ELi liikmesriikide vahel ühtlasemalt jaotunud, kusjuures toodang oli kõige suurem Saksamaal (ligikaudu 20 % EL 27 kogutoodangust), samas jäi nii Poola, Madalmaade, Prantsusmaa kui ka Ühendkuningriigi toodang vahemikku 10–14 %. Prantsusmaa oli ülekaalukalt suurim kaunviljade tootja (2011. aastal) ja kiudtaimede tootja (2010. aastal).

Tootmise seisukohalt olid EL 27-s kõige olulisemateks köögiviljadeks tomat, sibul ja porgand ning kõige olulisemateks puuviljadeks õun, apelsin ja virsik. Itaalia ja Hispaania olid 2011. aastal ELi liikmesriikide seas suurimad köögiviljatootjad, andes kahe peale kokku kaks viiendikku (41,5 %) EL 27 kogutoodangust, mille maht oli 57,5 miljonit tonni. Itaalia ja Hispaania olid ELi liikmesriikide seas ka suurimad puuviljatootjad, tootes 2009. aastal vastavalt 21,6 ja 11,2 miljonit tonni.

Saaduste kohta tehtud analüüs näitab, et puuvilja ja värske köögivilja tootmine on koondunud üksikutesse liikmesriikidesse. Näiteks toodeti 2011. aastal ligikaudu kolm viiendikku EL 27 õuntest Itaalias, Poolas ja Prantsusmaal (2010. aasta andmete alusel), seevastu on peaaegu kogu apelsinitoodang pärit Hispaaniast ja Itaaliast, arvestamata suhteliselt väikesemahulist tootmist Kreekas ja Portugalis. Peaaegu kaks kolmandikku (ligikaudu 64 %) kogu EL 27 tomatitoodangust on pärit Itaaliast ja Hispaaniast ning peaaegu pool (ligikaudu 46 %) kogu EL 27 sibulatoodangust pärineb kas Madalmaadest või Hispaaniast.

Liha ja piim

Tabelis 2 antakse kokkuvõtlik ülevaade mitmesugustest loomsetest põllumajandussaadustest. Sealiha oli peamine EL 27-s toodetud lihasaadus (22,4 miljonit tonni 2011. aastal), kusjuures toodetud sealiha kogus oli peaaegu kolm korda suurem kui looma-/vasikaliha (veiseliha) puhul (7,8 miljonit tonni). Lambaliha tootmine jäi EL 27-s suhteliselt tagasihoidlikuks (0,7 miljonit tonni).

2011. aastal oli veerand (25,0 % ehk peaaegu 5,6 miljonit tonni) EL 27 sealihatoodangust pärit Saksamaalt, järgmised suuremad tootjad olid Hispaania (15,5 %) ja Prantsusmaa (8,9 %), samas oli märkimisväärne osa toodangust pärit Poolast (8,1 %) ja Taanist (7,7 %). Veidi alla ühe viiendiku (19,9 % ehk peaaegu 1,7 miljonit tonni) EL 27-s 2011. aastal toodetud looma-/vasikalihast pärines Prantsusmaalt, kelle kõrval olid Saksamaa ja Itaalia ainsad liikmesriigid, kes teatasid üle ühe miljoni tonni ulatuvast toodangust. Ka Iirimaa veiselihatoodang moodustas suhteliselt suure osa (7,0 %) EL 27 veiselihatoodangust. Lambaliha tootmises domineeris Ühendkuningriik, kelle toodang (ligikaudu 0,3 miljonit tonni) moodustas 39,4 % EL 27 kogutoodangust 2011. aastal. Järgnesid Hispaania (17,8 %), Prantsusmaa (11,6 %), Kreeka (9,7 %) ja Iirimaa (6,6 %).

Piimatootmise struktuur on ELi liikmesriikides väga erinev nii põllumajandusettevõtete ja lüpsikarja suuruse kui ka piimaanni poolest. 2011. aastal moodustas piimatoodang EL 27-s kokku hinnanguliselt 140 miljonit tonni. Joonisel 5 esitatud andmetest nähtub, et üle ühe kolmandiku (36,1 %) EL 27-s 2011. aastal kogutud täispiimast kasutati juustu valmistamiseks, suuruselt järgmine osa piimast (28,1 %) läks või valmistamiseks ning veidi üle kümne protsendi EL 27-s kogutud täispiimast kasutati joogipiima (12,6 %) ja koorena (11,8 %). 2011. aastal koguti EL 27 riikides kõige rohkem piima Saksamaal ja Prantsusmaal ning neis riikides oli ka kõige suurem või- ja juustutoodang, mis kõnealuse kolme piimatoote puhul moodustas kokku 40–50 % EL 27 kogutoodangust.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Iga-aastast statistikat mitmesuguste taimekasvatussaaduste tootmise kohta kogutakse vastavalt nõukogu määrustele, kuigi värskete puu- ja köögiviljade kohta saadakse andmeid ELi liikmesriikide vahel sõlmitud erinevate mitteametlike lepingute alusel.

Taimekasvatussaaduste tootmise kohta esitatud statistika põhineb koristatud saagil. Taimekasvatussaaduste põllumajanduslik toodang on sama mis koristatud saak ning see hõlmab turustatud koguseid, samuti põllumajandusettevõttes otseselt tarbitud koguseid ning põllumajandusettevõttes, samuti transportimisel, ladustamisel ja pakkimisel tekkinud kadusid ja jäätmeid.

Piima, munade ja liha kohta koostatakse statistikat vastavalt ühenduse õigusaktidele. Piimatootmine hõlmab lehma-, lamba-, kitse- ja pühvlipiima tootmist põllumajandusettevõtetes. Eristatakse meiereide kogutud ja põllumajandusettevõtetes toodetud piima. Piima kogumine on vaid osa piimatoodangu kasutamisest põllumajandusettevõttes, ülejäänu hõlmab tavaliselt omatarbimist, otsemüüki või kasutamist loomasöödana.

Lihatootmise andmed põhinevad inimtoiduks kõlblike rümpade massil. Rümba massiks loetakse üldjuhul tapetud looma külma keha massi, kuigi täpne määratlus sõltub sellest, millise loomaga on tegemist.

Kontekst

Põllumajandussaaduste kohta käivat teavet võib kasutada põllumajandusturgudel toimuvate arengute analüüsimiseks, et oleks võimalik eristada mitmesuguseid tsükleid ja muutuvaid tootmisviise. Neid andmeid on võimalik kasutada ka selleks, et uurida, kuidas turud reageerivad poliitikameetmetele. Ühtlasi annavad põllumajandussaadusi käsitlevad andmed teavet pakkumise poole kohta, edendades arusaamist hindade arengust, mis pakub erilist huvi põllumajanduskaupadega tegelevatele ettevõtjatele ja poliitikaanalüütikutele.

2007. aasta oktoobris võttis nõukogu vastu õigusakti, millega kehtestati põllumajandusturgude ühine korraldus (määrus (EÜ) nr 1234/2007). Selle määruse eesmärk oli vähendada põllumajandussektoris kehtivate õigusaktide arvu, suurendada õigusnormide läbipaistvust ja muuta põllumajanduspoliitika kergemini ligipääsetavaks. Ajavahemikul alates 2008. aasta algusest kuni 2009. aasta alguseni asendati põllumajandusturgude ühise korraldusega 21 erinevat turgu paljude eri toodete, näiteks puu-ja köögiviljade, teravilja, liha, munade, piimatoodete, suhkru ja veini puhul.

2003. ja 2008. aastal toimusid ulatuslikud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformid. 2010. aasta suvel alustati konsultatsiooniprotsessi seoses põllumajanduspoliitika edasise arenguga. Selle raames konsulteeriti sidusrühmadega kolmes peamises valdkonnas, nimelt toiduga kindlustatuse, keskkonnaprobleemide ja maaelu mitmekesisuse küsimustes. 2010. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon teatise (KOM(2010) 672 lõplik) „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”, milles esitati kava põllumajanduspoliitika arendamiseks. Nimetatud dokumendis kirjeldatakse üksikasjalikult mõningaid peamisi probleeme, millega ELi põllumajandussektoril tuleb järgmisel kümnendil kokku puutuda: näiteks, kuidas säilitada ELi toidutootmine sellisel tasemel, et oleks tagatud pikaajaline toiduga kindlustatus, toetades samas põllumajanduslikke kogukondi, kes pakuvad mitmekesist kvaliteetset tootevalikut, ning tagades samal ajal keskkonnaalaste, veega ning looma- ja taimetervisega seotud nõuete täitmise. Seejärel võeti 2011. aasta oktoobris vastu seadusandlike ettepanekute pakett, mis käsitles ÜPP edasist arengut ning mis sisaldas muu hulgas ettepanekut kehtiva põllumajandustoodete ühise turukorralduse (ÜTK määrus) reformimiseks (KOM(2011) 626 lõplik/3). Ettepaneku eesmärk on ühtlustada, lihtsustada ja laiendada õigusnorme, tuginedes varasematele kogemusele, mis on saadud seoses riikliku sekkumise, eraladustamise, erakorraliste/hädaabimeetmete võtmise ja abi andmisega. Ettepanekuga ette nähtud erakorralised turutoetusmeetmed on turuhäireid käsitlevad üldmeetmed ning meetmed, mis võetakse loomahaiguste puhul või juhul, kui tarbijate usaldus on kadunud rahva-, looma- või taimetervist ohustavate riskide tõttu. Kava kohaselt jõustub kõnealune läbivaadatud põllumajanduspoliitika 2014. aasta jaanuaris.

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

• Agriculture and fishery statistics – Main results – 2009–2010 pocketbook (inglise keeles)
• Agriculture – Main statistics – 2008–2009 pocketbook (inglise keeles)
• Agriculture – Main statistics – 2005–2006 pocketbook (inglise keeles)
• Agriculture – Main statistics – 2007–2008 pocketbook (inglise keeles)
• Agricultural statistics – Main results – 2006–2007 pocketbook (inglise keeles)

Põhitabelid

• Põllumajandus, vt:

Põllumajandussaadused (t_apro)

Taimekasvatus (t_apro_cp)

Kodulinnukasvatus (t_apro_ec)

Piim ja piimatooted (t_apro_mk)

Loomakasvatus (t_apro_mt)

Piirkondlik põllumajanduse statistika (agr_r or reg_agr)

Andmebaas

• Põllumajandus, vt:

Põllumajandussaadused (apro)

Taimekasvatus (apro_cp)

Kodulinnukasvatus (apro_ec)

Piim ja piimatooted (apro_mk)

Loomakasvatus (apro_mt)

Erirubriik

• Põllumajandus

Metoodika / metaandmed

• Crops products: areas and production (ESMS metadata file - apro_cpp_esms) (inglise keeles)
• Crops products: supply balance sheets (ESMS metadata file - apro_cpb_esms) (inglise keeles)
• Animal production (ESMS metadata file - apro_mt_esms) (inglise keeles)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

• Agricultural products: tables and figures (inglise keeles)

Muu teave

• Taimekasvatussaaduste kohta kogutakse statistikat järgmiste õigusaktide kohaselt:

• Määrus 543/2009 põllumajanduskultuuride statistika kohta;
• Määrus 837/90, mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid;
• Määrus 959/93, mis käsitleb põllukultuuride (v.a teraviljad) kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid.

• Piima kohta kogutakse statistikat järgmiste õigusaktide kohaselt:

• Direktiv 2003/107/EC, 5. detsember 2003, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ;
• Direktiv 96/16/EC, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta.

• Elusloomade ja liha kohta kogutakse statistikat vastavalt järgmisele määrusele:

• Määrus 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ.

Välislingid

• Euroopa Komisjon – Põllumajandus ja maaelu areng – ELi põllumajandussaaduste kvaliteedipoliitika (inglise keeles)
• Euroopa Komisjon – Põllumajandus ja maaelu areng – ÜPP lihtsustamine – Ühine turukorraldus (inglise keeles)

Vaata lisaks

• Agriculture statistics at regional level (inglise keeles)
• Agricultural output, price indices and income (inglise keeles)