Kuritegevuse statistika

Andmed 2011. aasta septembri seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.

Praegu kättesaadav Euroopa Liidu (EL) statistika kuritegevuse ning õigusmõistmise kohta kriminaalasjades peegeldab politseitöö ja õigussüsteemide mitmekesisust ELis. Kuigi tuleb tunnistada, et kuritegevuse ja kriminaalõigusmõistmise statistika areng on alles lapsekingades, tegeldakse praegu paremat võrreldavust pakkuva süsteemi väljatöötamisega.

Tabel 1: Politseiametnikud, 1998–2008 – Allikas: Eurostat (crim_plce), (tps00001) ja (demo_r_d2jan)

Tabel 2: Politseis registreeritud kuriteod, 1998–2008
(1 000) – Allikas: Eurostat (crim_gen)

Joonis 1: Politseis registreeritud õigusrikkumised, EL-27, 2005–2008 (1)
(2005=100) – Allikas: Eurostat (crim_gen)

Tabel 3: Kinnipeetavate arv, 1998–2008 – Allikas: Eurostat (crim_pris), (tps00001) ja (demo_r_d2jan)

Ideaalis tuleks liikmesriikide kuritegevuse statistika võrdlemisel keskenduda ajas muutuvatele suundumustele, mitte võrrelda otseselt kuritegevuse taset eri riikides konkreetsel aastal, eriti kui arvestada, et selliseid andmeid võivad mõjutada paljud tegurid, sealhulgas erinev kuritegelikuks tunnistamise tase, kriminaalkohtusüsteemide tõhusus ja kuritegude politseis registreerimise tavad. Lisaks sellele on üsna tõenäoline, et suhteliselt suur osa kuritegudest jääb üldse registreerimata.

Peamised statistilised näitajad

2008. aastal oli EL-27s 1,7 miljonit politseiametnikku, mis tähendas üldist 2,5 %-st kasvu võrreldes viis aastat varasema ajaga (välja arvatud Bulgaaria (vt Tabel 1)). Ajavahemikus 1998–2008 toimusid Balti riikides üsna kiired muudatused riiklike politseiteenistuste suuruses, sest kõikides Balti riikides vähendati politseinike arvu rohkem kui viiendiku võrra. Tšehhi Vabariik (-4,0 %) ja Austria (-0.7 %) registreerisid veidi tagasihoidlikuma politseinike arvu languse. Teisest küljest suurenes Iirimaal ja Küprosel politseinike arv vähemalt 20 %. Kõik ülejäänud liikmesriigid (mille kohta on olemas katkematud aegread) teatasid politseiametnike arvu suurenemisest.

2008. aastal registreeris politsei EL-27s hinnanguliselt 29 miljonit kuritegu (vt Tabel 2). Alates 2000. aastast hakkas kuritegude arv EL-27s kasvama, saavutades kõrgeima taseme 2003. aasta paiku, kuid pärast seda on see arv igal aastal kuni 2008. aastani pidevalt langenud. Poolas, Maltal ning Inglismaal ja Walesis (Ühendkuningriigis) vähenes registreeritud kuritegude arv 20 % või veelgi enam. Joonisel 1 on näha arengud seoses registreeritud kuritegude arvuga ajavahemikus 2005–2008: kõnealusel perioodil langes registreeritud kuritegude hulgas kõige rohkem mootorsõidukite varguste arv.

Kinnipeetavate arv EL-27s suurenes ajavahemikul 1998–2008 1,2 % aastas, jõudes kokku peaaegu 620 000 vangini, mis tähendas 124 vangi iga 100 000 elaniku kohta. Suhtarvudes väljendatuna oli kõige rohkem vange Balti riikides ja Poolas, kus oli 2008. aastal üle 200 vangi 100 000 elaniku kohta. Tšehhi Vabariigis jäi vangide suhteline arv sellest tasemest veidi allapoole. Skaala teises otsas on sellised Põhjamaad nagu Taani, Soome ja Rootsi (mitteliikmesriikidest ka Island ja Norra, mõlemad 2007. aasta andmete põhjal) ning Sloveenia ja Iirimaa, kes kõik teatasid 2008. aastal vähem kui 75 vangist 100 000 elaniku kohta. Šveitsis oli see arv veidi suurem (vt Tabel 3).

Andmete allikad ja kättesaadavus

Eurostat on avaldanud registreeritud kuritegude koguarvu kajastavat statistikat kuritegevuse ja kriminaalkohtusüsteemide kohta alates 1950. aastast ning konkreetseid õigusrikkumiste kogumeid kajastavat statistikat alates 1993. aastast. Lisaks sellele sisaldab andmebaas alates 1987. aastast ka statistikat kinnipeetavate kohta ja alates 1993. aastast statistikat politseiametnike arvu kohta. Ühendkuningriigi näitajad esitatakse eraldi jurisdiktsioonide kaupa Inglismaa, Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa kohta.

Liikmesriikide kuritegevuse statistika võrdlemist võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas:

erinevad õigus- ja kriminaalkohtusüsteemid;
kuritegudest politseile teatamise ja nende registreerimise määr;
erinevused kuritegude registreerimise ajastuses (nt kui teavitatakse politseid või kui kahtlusalune kindlaks tehakse jne);
erinevused reeglites, mille kohaselt loendatakse mitmekordseid õigusrikkumisi;
erinevused üldistes kuritegevuse näitajates sisalduvates õigusrikkumiste loetelus.

Seetõttu tuleks esitatud teabe analüüsimisel olla tähelepanelik.

Ka kinnipeetavate kohta esitatud näitajaid võivad mõjutada mitmesugused tegurid, sealhulgas:

kohtumenetluse läbinud juhtumite arv;
tingimisi karistatute osakaal süüdimõistetud kurjategijate hulgas;
määratud karistuste pikkused; eelvangistuses viibivate isikute määr;
uuringu toimumise kuupäev (eriti juhul, kui võidakse kohaldada amnestiat või muid enneaegse vabastamise meetmeid).

Kinnipeetavate arv peaks koosnema kõikide täiskasvanud ja alaealiste vangide koguarvust (sealhulgas eelvangistuses viibijad) iga aasta 1. septembri seisuga. Need näitajad sisaldavad vanglahoonetes hoitavaid vange ja alaealiste kurjategijate kinnipidamisasutustes, narkosõltlastele ettenähtud institutsioonides ning psühhiaatria- ja muudes haiglates hoitavaid inimesi.

Üldjuhul tuleks võrdlusi koostada pigem suundumustest kui tasemetest lähtudes, eeldusel et registreerimissüsteemi parameetrid jäävad iga riigi piires aja möödudes enam-vähem muutumatuks. Siiski esineb palju katkestusi aegridades ja muid muudatusi metoodikas ja mõistetes.

Kontekst

Piirikontrolli järkjärguline kaotamine ELi piires on märkimisväärselt lihtsustanud Euroopa kodanike vaba liikumist, kuid seetõttu võib olla muutunud lihtsamaks ka kurjategijate tegevus, eriti kui arvestada, et õiguskaitseasutuste ja kriminaalkohtusüsteemi pädevus ei ulatu üldjuhul kaugemale oma riigi piiridest.

Amsterdami lepingu vastuvõtmisest alates on EL seadnud endale eesmärgiks luua ühine vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhinev ala. Seda eesmärki arendati edasi 2004. aastal vastu võetud Haagi programmis, milles pandi paika kümme prioriteetset valdkonda: põhiõiguste ja kodakondsuse tugevdamine, terrorismivastased meetmed, tasakaalustatud lähenemise määratlemine seoses rändega, ELi välispiiride integreeritud haldamise väljatöötamine, ühise varjupaigamenetluse kehtestamine, sisserände positiivse mõju maksimeerimine, teabe vahetamise käigus õige tasakaalu säilitamine privaatsuse ja turvalisuse vahel, strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, tõelise õiglusel põhineva ala tagamine Euroopas ning vastutuse jagamine ja solidaarsus.

Kuritegevuse ja kriminaalkohtusüsteemi ühtlustamiseks ja arendamiseks tehtava töö osana leppisid ELi liikmesriigid kokku, et ühtlustavad õigusrikkumiste määratlusi ja teatavat tüüpi rikkumiste eest mõistetavate karistuste määra. Peale selle lepiti kokku, et kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks saab riikide kohtunike tehtud otsuste vastastikune tunnustamine koos mitmete praktilist piiriülest koostööd soodustavate abivahendite väljatöötamisega.

Mis puudutab politseikoostööd, siis soovib EL anda kõikide liikmesriikide õiguskaitseorganitele juurdepääsu asjakohasele teabele (nt DNA, sõrmejäljed, sõidukite registrid ja sisserändeandmebaasid) ning parandada politseikoostööd isikuandmete kaitse ühises raamistikus. Juurdepääsu teabele käsitletakse mitmetes õigusaktides, sealhulgas andmete säilitamise Direktiiv 2006/24/EÜ, Rootsi algatusel vastu võetud raamotsus 2006/960/JSK, Prümi lepingut käsitlev nõukogu otsus 2008/615/JSK ja Määrus 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust.

Politseikoostööd toetavad sellised õigusaktid nagu raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta ja nõukogu otsus 2008/617/JSK eriüksuste koostöö parandamise kohta. Samas on loodud mitmesuguste õiguskaitseasutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks ka mitmeid organisatsioone ja ameteid, näiteks Euroopa Politseikolledž (CEPOL), Euroopa Politseiamet (Europol) ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex). Peale selle toetab EL mitmesuguseid riiklikke ja riikidevahelisi projekte selliste programmide kaudu nagu „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”, mis kehtestati (nõukogu otsusega 2007/125/JSK).

Esimesed sammud kuritegevuse ja kriminaalkohtusüsteemi statistika suunas, mida oleks võimalik paremini võrrelda, visandati Euroopa Komisjoni Teatises (KOM(2006) 437) „Igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006–2010”. Selle Teatise lühiajaline eesmärk oli riiklike andmete kogumine ja nende kvaliteedi hindamine. Samas on Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadi pikemaajalisem eesmärk luua tihedas koostöös Eurostatiga ühtlustatud metoodika, mille alusel koguda tervet Euroopa Liitu hõlmavat statistikat, mis teeks võimalikuks kuritegevuse struktuuri ja suundumuste võrdlemise eri liikmesriikides.

Märkimisväärseid edusamme on tehtud seoses politseid käsitleva statistika kogumise ja ohvristamist käsitleva ühise uuringu koostamisega. Praegu on käimas statistika kogumine rahapesu kohta ja järgmiste prioriteetide hulgas on teabe kogumine inimkaubanduse, korruptsiooni ja küberkuritegevuse kohta. 2011. aasta lõpus algatati ka katseuuring ettevõtete vastu suunatud kuritegude taseme ja mõju hindamiseks ELi liikmesriikides.