Reisijateveo statistika

Andmed 2018. aasta mai seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: jaanuar 2020.

Olulised faktid

Sõiduauto oli kõikides liikmesriikides ülekaalukalt kõige olulisem reisijateveo vahend.

Reisijate arvu poolest oli ELi kõige tihedama liiklusega lennujaam 2016. aastal London Heathrow.

Air passenger transport, 2016 (passengers per inhabitant)

Käesolevas artiklis esitatakse üksikasjad reisijateveo statistika praeguse olukorra ja hiljutiste muutuste kohta Euroopa Liidus (EL), tuginedes viimastele kättesaadavatele andmetele. Selles esitatakse reisijateveo kohta teavet mitme transpordiliigi, nagu maantee-, raudtee-, lennu- ja meretranspordi kaupa. Nende seas on peamine reisijateveo vahend sõiduauto, mille kasutamist ajendab soov suurema liikuvuse ja paindlikkuse järele. Kogu ELis reisijateveo vahendina suurel määral autodele tuginemine on aga põhjustanud paljudes linnapiirkondades ja paljudel olulistel transpordisoontel ummikute ja õhusaaste suurenemist.

Artikli täistekst

Transpordiliikide jaotus

2015. aastal langes sõiduautode arvele 83,1 % reisijate sisetranspordist EL 28s, kusjuures nii kaugsõidubusside, busside ja trollide (9,2 %) kui ka reisirongide (7,7 %) arvele jäi vähem kui kümnendik koguliiklusest (mõõdetuna iga sisetranspordiliigiga läbitud reisijakilomeetrites (rkm)) – vt joonis 1.

Joonis 1. Reisijateveo sisetranspordiliikide jaotus, 2015
(% sisetranspordi reisijakilomeetrite koguarvust)
Allikas: Eurostat (tran_hv_psmod)

Sõiduauto oli kõikides liikmesriikides ülekaalukalt kõige olulisem reisijateveo vahend. Portugalis ja Leedus jäi 2015. aastal sõiduautode arvele ligi 90 % kogu reisijateveost. Tšehhi Vabariik ja Ungari olid ainsad liikmesriigid, kus sõiduautode osakaal oli alla kolmveerandi. Ungaris kajastus see liikmesriikide seas suurimas kaugsõidubusside ja busside osakaalus, samuti reisijate raudteeveo suures osakaalus. Suurima raudteeveo osakaaluga liikmesriigid olid Austria (12,0 %) ja Madalmaad (10,8 %). Need näitajad jäid aga oluliselt alla EFTA riigi Šveitsi omale, kus 2015. aastal toimus 19,1 % kogu reisijateveost rongidega.

Reisijateveo suhteline kasv ja majandus

Üldiselt suurenes reisijate sisetransport 2005.–2015. aastal EL 28s 4,0 % aeglasemalt kui sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades. Tuleb rõhutada, et see näitaja, mis osutab reisijate sisetranspordi suhtele püsivhindades SKPsse, viitab üksnes sisetranspordile autode, kaugsõidubusside, busside ja trollibusside või rongidega. Oluline osa rahvusvahelisest reisijateveost jääb reisijate mere- või lennutranspordi teenuste arvele. Mõnes riigis võivad olla märkimisväärsed ka riigisisesed (sisemaised) reisijate mere- ja lennutranspordi teenused. Reisijate mere- ja lennutransporti ei võeta aga selle näitaja puhul arvesse.

Joonis 2. Reisijateveo sisetranspordi indeksi muutus SKP suhtes, 2005–2015
(%)
Allikas: Eurostat (tran_hv_pstra)

Aastatel 2005–2015 oli veidi enam kui pooltes ELi liikmesriikides püsivhindades SKP muutus suurem kui reisijate sisetranspordi muutus. Selle tulemusena vähenes reisijateveo ja püsivhindades SKP suhtarv – vt joonis 2. Vähenemine oli kõige suurem Leedus (43,5 %) ja Slovakkias (31,5 %). Seevastu täheldati 13 liikmesriigis vastupidist olukorda, eelkõige Kreekas ja Küprosel ning väiksemal määral Bulgaarias ja Horvaatias, mis kajastab reisijateveo suurt kasvu ja/või majanduse nõrka arengut. Joonisega 2 hõlmatud mitteliikmesriikidest suurenes reisijate sisetranspordi indeks SKP suhtes sel ajavahemikul endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, Norras ja Islandil, samal ajal kui Šveitsis indeks vähenes.

Maanteereisijad

ELi liikmesriikidest oli sõiduautode suhteline tähtsus 2015. aastal kõige suurem Portugalis, kus sõiduautode arvele langes 89,4 % reisijateveost, ja Leedus (89,2 %). Enamikus liikmesriikides jäi sõiduautode osakaal vahemikku 80,0–90,0 %, kuigi see osakaal oli väiksem seitsmes liikmesriigis, kõige märgatavamalt Ungaris (68,2 %); Türgis oli see osakaal veelgi väiksem (67,6 %) – vt joonis 1. Ungaris moodustas kaugsõidubusside, busside ja trollibusside suhteline osatähtsus reisijate sisetranspordis rohkem kui ühe viiendiku (22,3 %), mis oli 2015. aastal ELi liikmesriikide hulgas suurim, kuigi veelgi suuremast osakaalust (30,7 %) teatas Türgi. 18 muus liikmesriigis jäi see osakaal vahemikku 10,0–20,0 %. Kaugsõidubusside, busside ja trollibusside osakaal oli väikseim Madalmaades (3,0 %) – vt joonis 1.

Rongireisijad

2015. aastal jäi rongide arvele enam kui üks kümnendik kogu reisijate sisetranspordist Austrias ja Madalmaades, samuti Šveitsis. Samal ajal langes nende osakaal alla 2,0 % Eestis, Kreekas ja Leedus ning Türgis. Siinkohal tuleb märkida, et Küprosel, Maltal ja Islandil raudteeliine ei ole – vt joonis 1.

Viimaste kättesaadavate andmete põhjal (üldiselt 2016. aasta kohta) läbiti ELi riigisisestes raudteevõrkudes 401 miljardit reisijakilomeetrit (sealhulgas 2015. aasta andmed Taani ja 2014. aasta andmed Ungari kohta; arvestus ei hõlma Belgiat ja Madalmaid). See arv oli oluliselt suurem kui rahvusvaheliste reiside 22 miljardit reisijakilomeetrit (tuginedes samadele kättesaadavatele andmetele) – vt tabel 1.

Tabel 1. Reisijatevedu raudteel, 2014–2016
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepkm) ja (demo_gind)

Ligi kolmveerand (72 %) kogu raudteeveost (riigisisene ja rahvusvaheline vedu koos) ELis (välja arvatud Belgia ja Madalmaad) toimus mõnes neljast suurimast ELi liikmesriigist: Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Itaalia. Prantsusmaa ja Saksamaa arvele langes üheskoos 43 % reisijate riigisisesest raudteeveost ELis ja 71 % reisijate rahvusvahelisest raudteeveost. Rahvusvaheliste reiside reisijakilomeetrite arv oli 2016. aastal Prantsusmaal üle kahe korra suurem kui Saksamaal. Saksamaal omakorda aga registreeriti näitaja, mis oli enam kui kaks korda suurem Ühendkuningriigi näitajast.

Raudteetranspordi suhtelise osatähtsuse võrdlemiseks riikide vahel võib andmeid normaliseerida, väljendades reisijaliiklust rahvastiku suhtes (nagu on näha tabeli 1 parempoolses osas ja joonisel 3). 2016. aastal läbiti Austria, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani (2015. aasta andmed) ja Ühendkuningriigi riigisisestes raudteevõrkudes keskmiselt enam kui 1 000 reisijakilomeetrit elaniku kohta; see oli tunduvalt vähem kui Šveitsis registreeritud tase (2 231 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Seevastu registreeriti 2016. aastal väikseim keskmine riigisisestes raudteevõrkudes reisitud vahemaa ELi liikmesriikidest Kreekas (110 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Leedus (93 reisijakilomeetrit elaniku kohta), samal ajal kui Türgi (54 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi (40 reisijakilomeetrit elaniku kohta) tasemed olid veelgi madalamad.

Joonis 3. Reisijatevedu raudteel, 2016
(reisijakilomeetrites elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (rail_pa_typepkm) ja (demo_gind)

Rahvusvahelise raudteeveo valdkonnas olid ainsad ELi liikmesriigid, kes teatasid 2016. aastal kohta kõrgemast tasemest kui 100 reisijakilomeetrit elaniku kohta, Luksemburg (215 reisijakilomeetrit elaniku kohta), Prantsusmaa (162 reisijakilomeetrit elaniku kohta) ja Tšehhi Vabariik (116 reisijakilomeetrit elaniku kohta); see tase ületati ka Šveitsis (110 reisijakilomeetrit elaniku kohta). Need arvud võivad kajastada muu hulgas rahvusvaheliste piiride lähedust, piiriüleste töötajate tähtsust tööjõu hulgas, juurdepääsu kiirraudteeühendustele ja seda, kas rahvusvahelised transpordikoridorid teatavat riiki läbivad või ei läbi.

Lennureisijad

Reisijate arvu poolest oli EL 28s kõige tihedama liiklusega lennujaam 2016. aastal London Heathrow, kuhu saabus või kust lahkus 76 miljonit reisijat. Heathrow on olnud ELi kõige tihedama liiklusega lennujaam järjepidevalt alates aegrea algusest 1993. aastal. Sellele järgnesid – teatava vahega – Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaam (66 miljonit), Amsterdami Schipholi lennujaam (64 miljonit) ja Frankfurdi lennujaam (61 miljonit) – vt joonis 4. Samad lennujaamad on olnud ELi neli suurimat alates 2011. aastast, mil Amsterdami Schiphol liikus viiendalt kohalt neljandale.

Valdav enamik ELi nelja kõige tihedama liiklusega lennujaama kaudu liikunud reisijatest lendas rahvusvahelistel lendudel: väikseim osakaal registreeriti neist Frankfurdi lennujaamas (rahvusvahelised lennureisijad moodustasid 88,6 %) ja Amsterdami Schipholi puhul kasvas see 100,0 %ni. Seevastu lendas riigisisestel (kodumaistel) lendudel 2016. aastal 28,7 % nendest 49 miljonist reisijast, kes lendasid ELis liikluse tiheduselt viienda reisilennujaama, nimelt Adolfo Suárez Madrid-Barajase kaudu. Suhteliselt suur oli reisijate osakaal ka Pariisi Orly lennujaama saabuvatel ja sealt väljuvatel riigisisestel lendudel (riigisisesed lennureisijad moodustasid 45,3 %), Roma Fiumicino lennumaajas (30,0 %) ja Barcelona lennujaamas (26,9 %).

Joonis 4. 15 tähtsaimat lennujaama EL 28s, 2016
(lennutransporti kasutanud reisijad, pardale läinud ja pardalt tulnud, miljonites)
Allikas: Eurostat (avia_paoa)

EL 28s tervikuna kasutas 2016. aastal lennutransporti 1,9 lennureisijat elaniku kohta. Suurima lennureisijate arvuga liikmesriik oli Ühendkuningriik, kes teatas 3,8 lennureisijast elaniku kohta. Suhtena rahvaarvu oli lennutranspordi tähtsus eriti suur puhkusesaartel Maltal ja Küprosel (2016. aastal kasutas lennutransporti 11,2 ja 10,5 reisijat elaniku kohta), samuti Islandil (20,3 reisijat elaniku kohta) ja Norras (7,2 reisijat elaniku kohta). Väikseimad osakaalud registreeriti kümnes idapoolsemas ja Balti liikmesriigis, kellest igaüks teatas 2016. aastal keskmiselt vähem kui 2,0 lennutransporti kasutanud reisijast elaniku kohta.

Joonis 5. Reisijate lennutransport, 2006 ja 2016
(reisijat elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (avia_paoc) ja (demo_gind)

Merereisijad

Elaniku kohta mõõdetuna jäi EL 28 sadamate kaudu reisivate merereisijate arv 2016. aastal 2006. aastaga võrreldes umbes samaks. 2016. aastal registreeriti EL 28s tervikuna 0,8 merereisijat elaniku kohta, samal ajal kui 2006. aastal oli vastav suhtarv 0,9 reisijat elaniku kohta.

Joonis 6. Reisijate merevedu, 2006 ja 2016
(reisijat elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (mar_pa_aa) ja (demo_gind)

Suhtena riigi rahvastikku oli reisijate mereveo tähtsus 2016. aastal eriti suur Maltal (23,5 merereisijat elaniku kohta), kellele järgnesid suure vahega Eesti (10,9 reisijat elaniku kohta), Taani (7,3 reisijat elaniku kohta), Horvaatia (7,1 reisijat elaniku kohta) ja Kreeka (6,1 reisijat elaniku kohta). Kui välja arvata Soome, Rootsi ja Itaalia, oli keskmine merereisijate arv elaniku kohta 2016. aastal kõigis ülejäänud ELi liikmesriikides väiksem kui 0,6. Siinkohal tuleb märkida, et Tšehhi Vabariik, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia on sisemaariigid ning seega puudub neil määratluse järgi igasugune merevedu.

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Passenger transport statistics: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Suurem osa reisijate sisetranspordi statistikast põhineb sõidukite liiklusel igas andmeid esitavas riigis, sõltumata asjaomase sõiduki või aluse riikkondsusest (territoriaalsuse põhimõte). Sel põhjusel peetakse reisijakilomeetrit (rkm, mis kajastab ühe reisija liikumist ühe kilomeetri kaugusele) üldiselt usaldusväärsemaks mõõtühikuks, sest reisijate arvuga kaasneb topeltloendamise oht, eriti rahvusvahelise transpordi puhul. ELi liikmesriikides kasutatav metoodika ei ole reisijate maanteeveo puhul ühtlustatud.

Reisijate sisetranspordiliikide jaotuses määratakse kindlaks veod sõiduautode, kaugsõidubusside, busside, trollibusside ja rongidega; üldiselt käsitleb see liikumisi riigi territooriumil, sõltumata sõiduki riikkondsusest. Reisijateveo jaotus transpordiliikide lõikes määratakse kindlaks iga liigi osakaaluna (protsentides) ja see põhineb reisijakilomeetrites väljendatud andmetel. Käesolevas artiklis on reisijate sisetranspordi koondandmetest jäetud välja kodumaised lennu- ja veetransporditeenused (siselennutransport ja riigisisene merevedu).

Reisijate sisetranspordi taset (reisijakilomeetrites) võib väljendada ka SKP suhtes; käesolevas artiklis esitatakse see näitaja vaatlusaasta 2005 püsivhindades SKP alusel. See näitaja annab teavet reisijanõudluse ja majanduse suuruse seose kohta ning võimaldab jälgida reisijateveo nõudluse muutumist suhtena majanduskasvu.

Rongireisijad

Rongireisijad on kõik raudteel reisivad isikud, välja arvatud rongipersonal. Rongireisijate andmed Malta ja Küprose (või Islandi) kohta ei ole asjakohased, sest nendes riikides ei ole raudteid. Riigisiseste ja rahvusvaheliste raudteevedude iga-aastane reisijastatistika hõlmab üldiselt ainult suuremaid raudteetranspordi ettevõtjaid, kuigi mõned riigid kasutavad üksikasjalikku aruandlust kõigi raudteeveo-ettevõtjate kohta.

Lennureisijad

Lennutranspordi statistika käsitleb riigisisest ja rahvusvahelist transporti, mida mõõdetakse lennutransporti kasutanud reisijate arvuga; teavet kogutakse saabunud ja väljunud lendude kohta. Lennutransporti kasutanud reisijate all mõeldakse kõiki konkreetse lennu reisijaid, keda loendatakse ainult üks kord, mitte korduvalt selle lennu igal üksikul etapil. Lennureisijate hulka kuuluvad kõik tasu eest ja tasuta veetavad reisijad, kelle teekond algab või lõpeb andmeid esitavas lennujaamas, samuti ümberistuvad reisijad, kes ühinevad lennuga või lahkuvad lennult andmeid esitavas lennujaamas; arvesse ei võeta otsetransiitreisijaid. Lennutranspordi statistikat kogutakse igakuiselt, kord kvartalis või igal aastal, kuigi käesolevas artiklis esitatakse vaid viimati nimetatud andmed. Lennureisijate statistika hõlmab ka kommertslendude arvu, samuti teavet üksikute lennuliinide ja olemasolevate istekohtade arvu kohta. Iga-aastased andmed on kättesaadavad enamiku ELi liikmesriikide kohta alates 2003. aastast.

Merereisijad

Merevedu käsitlevad andmed on üldiselt kättesaadavad alates 2001. aastast, kuid mõned ELi liikmesriigid on esitanud andmeid alates 1997. aastast. Mereveo statistikat ei esita Tšehhi Vabariik, Luksemburg, Ungari, Austria ja Slovakkia, sest need on sisemaariigid, kus puudub mereliiklus; sama kehtib Liechtensteini ja Šveitsi puhul.

Merereisija on iga kommertslaevaga reisiv isik; reisijatena ei käsitata teenindavat personali ega tasuta sõitvaid meeskonnaliikmeid, kes ei ole tööülesannetega seotud. Arvestusest on välja jäetud ka sülelapsed. Topeltloendamist võib ette tulla, kui andmeid esitavad nii pardalemineku sadam kui ka pardalt mahatuleku sadam. Reisijate mereveo puhul, mis on seotud üldiselt suhteliselt lühikeste vahemaadega, on see küllalt tavaline.

Kontekst

ELi transpordipoliitika eesmärk on tagada, et reisijad saavad ELis reisides alati kasu samadest kohtlemise põhinõuetest. Reisijatel on juba mitmesuguseid õigusi, mis hõlmavad näiteks järgmisi valdkondi: teave nende reisi kohta; broneerimine ja piletihinnad; pagasi kahjustused; hilinemised ja tühistamised või pakettreisidega seotud probleemid. Seda arvesse võttes koostab EL õigusakte, et kaitsta reisijate õigusi eri transpordiliikide puhul:

määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta; 2013. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku selle määruse muutmise kohta (COM(2013) 130 (final)) eesmärgiga selgitada ebaselgeid küsimusi, kehtestada uusi õigusi (näiteks seoses lennuplaani muutmisega), tugevdada järelevalvet lennuettevõtjate üle ja tasakaalustada finantskoormust;
määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta;
määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi;
määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi.

Samuti on välja töötatud erisätted, millega tagatakse, et piiratud liikumisvõimega reisijad oleksid varustatud vajalike teenustega ja et nende vedamisest ei keeldutaks ebaõiglaselt.

2011. aasta detsembris võttis Euroopa Komisjon vastu dokumendi „Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: teatis reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul“ (KOM(2011) 898 (lõplik)). Selles teatises tunnustati tööd, mis on tehtud reisijakaitsemeetmete kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul, kuid märgiti, et õiguste täielikku kogumit ei ole tervikuna rakendatud. Teatise eesmärk on tugevdada olemasolevat tööd ja liikuda õiguste sidusama, tõhusama ja ühtlustatuma kohaldamise ning reisijate hulgas parema arusaamise saavutamise suunas.

2011. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu valge raamatu „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (KOM(2011) 144 (lõplik)). See kõikehõlmav strateegia sisaldab 40 konkreetset algatust, et luua kümne aasta jooksul konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mille eesmärk on suurendada liikuvust, kõrvaldada peamised tõkked olulistes piirkondades ning ergutada majanduskasvu ja tööhõivet.

Üksikasjalikum teave Euroopa Komisjoni transpordipoliitika algatusi käsitlevate ettepanekute kohta on esitatud sissejuhatavas artiklis transpordi kohta ELis (inglise keeles).

Otselingid

Muud artiklid

Tabelid

Andmebaas

Erirubriik

Väljaanded

Metoodika

Õigusaktid

Visualiseeringud

Välislingid

Air transport statistics (inglise keeles)
Freight transport statistics (inglise keeles)
Freight transport statistics - modal split (inglise keeles)

Energy, transport and environment indicators — 2017 edition (inglise keeles)

Transport, vt (inglise keeles):

Transport, volume and modal split (t_tran_hv)

Volume of passenger transport relative to GDP (tsdtr240)

Modal split of passenger transport (tsdtr210)

Railway transport (t_rail)

Rail transport of passengers (ttr00015)

Air transport (t_avia)

Air transport of passengers (ttr00012)

Transport, vt (inglise keeles):

Multimodal data (tran)

Transport, volume and modal split (tran_hv)

Volume of passenger transport relative to GDP (tran_hv_pstra)

Modal split of passenger transport (tran_hv_psmod)

Railway transport (rail)

Railway transport measurement - passengers (rail_pa)

Road transport (road)

Road transport measurement - passengers (road_pa)

Maritime transport (mar)

Maritime transport - passengers - detailed annual and quarterly results (mar_pa)

Air transport (avia)

Air transport measurement - passengers (avia_pa)

Transport (inglise keeles)

Võrdlusjuhendid

Reference manual on rail transport statistics, version 10 — November 2017 (inglise keeles)
Reference manual on air transport statistics, version 14 — September 2017 (inglise keeles)
Reference manual on maritime transport statistics, version 4.0 — November 2017 (inglise keeles)
Illustrated glossary for transport statistics, 4th edition, 2010 (inglise keeles)

Metoodilised märkused

Methodological notes on maritime transport statistics (inglise keeles)

ESMS metaandmete failid

Maritime transport (ESMS metadata file — mar_esms) (inglise keeles)
Modal split of passenger transport (ESMS metadata file — tran_hv_psmod_esms) (inglise keeles)
Passenger and freight transport by air/Traffic data/Air transport at regional level (ESMS metadata file — avia_pa_esms) (inglise keeles)
Railway transport measurement (ESMS metadata file — rail_pa_esms) (inglise keeles)
Regional transport statistics (ESMS metadata file — reg_tran_esms) (inglise keeles)
Volume of passenger transport relative to GDP (ESMS metadata file — tran_hv_pstra_esms) (inglise keeles)

Määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta; 2013. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku selle määruse muutmise kohta (COM(2013) 130 (final)) eesmärgiga selgitada ebaselgeid küsimusi, kehtestada uusi õigusi (näiteks seoses lennuplaani muutmisega), tugevdada järelevalvet lennuettevõtjate üle ja tasakaalustada finantskoormust;
määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta;
määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi;
määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi.

Eurocontrol — The Single European Sky (inglise keeles)
European Commission Directorate-General for Mobility and Transport (DG MOVE) (inglise keeles)
International Transport Forum — ITF (formerly the European Conference of Ministers of Transport (ECMT)) (inglise keeles)
United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) — Transport statistics (inglise keeles)