Digiõppe tegevuskava (2021–2027)

Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks

Digiõppe tegevuskavas (2021–2027) esitatakse Euroopa Komisjoni visioon kvaliteetsest, kaasavast ja kättesaadavast digiharidusest Euroopas. See on üleskutse teha tihedamat koostööd Euroopa tasandil,

  • et võtta arvesse õppetunde, mis on saadud COVID-19 kriisist, mil tehnoloogiat on õppe- ja koolitustöös kasutatud rohkem kui kunagi varem,
  • ning muuta haridus- ja koolitussüsteemid digiajastu nõuetele vastavaks.

Uut tegevuskava käsitlev avalik konsultatsioon kestis 2020. aasta juunist septembrini.

Uuel tegevuskaval on kaks strateegilist prioriteeti

1. Hästitoimiva digiõppekeskkonna väljaarendamise toetamine

Selleks on vaja järgmist:

  • taristut, ühendusi ja digiseadmeid;
  • tõhusat digisuutlikkuse kavandamist ja arendamist, sealhulgas ajakohast korralduslikku suutlikkust;
  • digitaalselt pädevaid ja digivaldkonnas end kindlalt tundvaid õpetajaid ning haridus- ja koolitustöötajaid;
  • kvaliteetset õppesisu, kasutajasõbralikke vahendeid ja turvalisi platvorme, mis austavad eraelu puutumatust ja järgivad eetikanorme.

Selle saavutamiseks komisjon:

  • käivitab strateegilise dialoogi Euroopa Liidu (ELi liikmesriikidega), et koostada 2022. aastaks ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus edukat digiõpet soodustavate tegurite kohta;
  • teeb ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus veebi- ja kaugõppe kohta alg- ja keskhariduses. Selle keskmes peaks olema kogu ELi hõlmav ühine arusaam sellest, kuidas muuta 2021. aasta lõpuks kaug-, veebi- ja segaõpe tõhusaks ning kaasavaks;
  • töötab välja Euroopa digitaalse õpisisu raamistiku, mis põhineb Euroopa kultuurilisel ja loomingulisel mitmekesisusel, ning käivitab teostatavusuuringu Euroopa teabevahetusplatvormi loomiseks, et jagada sertifitseeritud veebiressursse ja luua ühendusi olemasolevate haridusplatvormidega;
  • toetab gigabitiühenduste rajamist ning võrguühenduste loomist koolides, viib ellu algatust Connectivity4Schools, et suurendada teadlikkust rahastamisvõimalustest ning julgustada liikmesriike kasutama maksimaalselt ära ELi toetust internetiühendusele juurdepääsetavuse parandamisele, digiseadmete ostmisele ning e-õppe rakendustele ja platvormidele;
  • toetab Erasmuse koostööprojektide kaudu digipöörde kavasid kõigil haridus- ja koolitustasanditel; jagab Erasmuse algatuse „Õpetajate Akadeemia“ kaudu õpetajatele teavet digiõppe pedagoogika ja digivahendite kasutamise kohta ning käivitab õpetajate veebipõhise enesehindamise vahendi SELFIE (eneseanalüüs tulemusliku õppimise kohta);
  • koostab haridustöötajate jaoks tehisintellekti eetilise kasutamise suunised ning suunised andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel ning toetab sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu.

2. Digiülemineku jaoks oluliste digioskuste ja -pädevuste parandamine

Selleks on vaja järgmist:

  • põhilised digioskused ja -pädevused juba varasest east;
    • digikirjaoskus, sealhulgas võitluseks väärinfo vastu;
    • arvutiõpe;
    • head teadmised ja arusaamine andmemahukast tehnoloogiast (nagu tehisintellekt);
  • kõrgtasemel digioskused, mille tulemusel on meil rohkem digispetsialiste ning mille puhul tagatakse ka tütarlaste ja noorte naiste võrdne esindatus digiõpingutes ja digivaldkonna ametikohtadel.

Selle saavutamiseks komisjon:

  • koostab ühised suunised õpetajatele ja haridustöötajatele, et edendada digikirjaoskust ning võidelda desinformatsiooniga hariduse ja koolituse kaudu; teeb koostööd kodanikuühiskonna, Euroopa tehnoloogiaettevõtete ja -ettevõtjate, ringhäälinguorganisatsioonide, ajakirjanike, meediapädevuse eksperdirühma, Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse, riiklike ametiasutuste, lapsevanemate, üliõpilaste ja noortega;
  • ajakohastab Euroopa digipädevuse raamistikku, et lisada sellesse tehisintellekti ja andmetöötlusega seotud oskused, ning toetab tehisintellekti käsitlevate õppevahendite koostamist koolide, kutseharidus- ja -õppe organisatsioonide ning muude koolituspakkujate jaoks;
  • töötab välja Euroopa digioskuste tunnistuse, mida tunnustavad ja aktsepteerivad valitsused, tööandjad ja muud sidusrühmad kogu Euroopas;
  • esitab ettepaneku nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse digioskuste õpetamise täiustamist hariduses ja koolituses. Ettepanek hõlmab ka ELi vahendeid, mille abil investeerida õpetajate kutsealasesse arengusse, jagada parimaid tavasid seoses kvaliteetse arvutiõppega ning võimalusi tööstusega koostöö edendamiseks, et teha kindlaks vajadusi uute oskuste järele ning neile vastata;
  • julgustab osalemist rahvusvahelises digikirjaoskuse ja infopädevuse uuringus (ICILS), mis kogub riikideüleselt teavet õpilaste digioskuste kohta ja seab ELi eesmärgi seoses õpilaste digipädevusega, et vähendada 2030. aastaks 15%-ni nende 13–14aastaste õpilaste osakaalu, kelle tulemused digikirjaoskuse ja infopädevuse alal on kehvad;
  • toetab kõrgema taseme digioskuste arendamist selliste meetmete abil nagu digitaalsete võimaluste praktikaprogrammi laiendamine kutseharidus- ja -koolitusasutuste õpilastele ja õpipoistele ning kutsealase arengu võimaluste pakkumine õpetajatele, koolitajatele ja muudele haridustöötajatele;
  • julgustab koostöös Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga naiste osalemist loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning toetab ELi STEM Koalitsiooni sellise uue kõrghariduse õppekava väljatöötamisel, mis meelitaks rohkem naisi inseneriteaduste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialadele loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, kunsti ja matemaatika valdkonnas (STEAM).

Miks on vaja midagi ette võtta?

  • Paljudel väikese sissetulekuga peredel ei ole arvutikasutamise võimalust ning juurdepääs lairibaühendusele on ELi riikides (sõltuvalt kodumajapidamiste sissetulekutest) väga erinev (Eurostat 2019);
  • kogu ELis ei omanda rohkem kui viiendik noortest põhilisi digioskusi;
  • Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2018. aasta uuringust selgus, et vähem kui 40% haridustöötajatest oli õpetamisel valmis kasutama digitehnoloogiat (ELi riikide vahel esines selles osas suuri erinevusi);
  • COVID-19 kriis on kaasa toonud enneolematu ülemineku veebiõppele ja digitehnoloogia kasutamisele.

2020. aasta avaliku konsultatsiooni tulemused

  • peaaegu 60% vastanutest ei olnud enne kriisi kaug- ja veebiõpet kasutanud;
  • 95% leidis, et alates COVID-19 kriisist algab uus ajastu selles osas, kuidas tehnoloogiat hariduses ja koolituses kasutatakse;
  • vastajate arvates peavad veebipõhised õppematerjalid ja sisu olema asjakohasemad, interaktiivsemad ja lihtsasti kasutatavad;
  • üle 60% vastanutest märkis, et on kriisi ajal oma digioskusi parandanud ja üle 50% soovib seda veelgi rohkem teha.

ELi tasandi koostöö ja teabevahetuse tugevdamine digiõppe valdkonnas

ELil saaks olla aktiivsem roll järgmises:

  • kindlaks teha häid tavasid, neid jagada ja ulatuslikumalt kasutusele võtta;
  • toetada liikmesriike ning haridus- ja koolitussektorit vahendite, raamistike, juhiste, tehnilise oskusteabe ja teadusuuringutega;
  • edendada koostööd kõigi sidusrühmade vahel,

luues uue Euroopa digiõppe keskuse, et

  • ühendada riiklikke ja piirkondlikke digihariduse algatusi ja osalejaid;
  • toetada valdkondadevahelist koostööd ja digitaalse õpisisu vahetamise uusi mudeleid ning käsitleda ühiseid standardeid, koostalitlusvõimet, juurdepääsetavust ja kvaliteedi tagamist käsitlevaid küsimusi.

Keskus tegutseks mõttekojana, toetaks poliitika ja tavade kujundamist ning jälgiks digihariduse arengut Euroopas, sealhulgas uue digiõppe tegevuskava rakendamist. Samuti toetaks digiõppe keskus digihariduse häkkimismaratoni kaudu kasutajatest lähtuvat innovatsiooni ja osalust.

Varasem töö digihariduse valdkonnas

Digiõppe tegevuskava 2021–2027 põhineb varasema perioodi tegevuskaval (2018–2020), mille prioriteetvaldkonnad olid järgmised:

  1. digitehnoloogia parem kasutamine õpetamise ja õppimise eesmärgil;
  2. digipädevuste ja -oskuste arendamine;
  3. haridussüsteemide parandamine parema andmeanalüüsi ja prognoosimise kaudu.