9. märtsil 2021 esitles Euroopa Komisjon oma arusaama Euroopa digiüleminekust aastaks 2030 ja võimalustest seda saavutada. Komisjoni ettepaneku kohaselt on ELi digikümnendi digikompassil neli põhisuunda:
|
|
|
Komisjon püüab saavutada ELi 2030. aasta digivaldkonna sihid konkreetsete meetmete abil:
- ELi tasandi eesmärgid ja kavandatud trajektoorid ELi ja liikmesriikide tasandil;
- stabiilne ühise juhtimise raamistik, et jälgida edusamme ja kõrvaldada puudused;
- mitut riiki hõlmavad projektid, kombineerides ELi, liikmesriikide ja erasektori investeeringuid.
Digitaalne kodakondsus: eurooplaste õigused ja põhimõtted
26. jaanuaril 2022 tegi komisjon ettepaneku institutsioonidevahelise piduliku deklaratsiooni kohta digikümnendi digitaalõiguste ja - põhimõtete teemal.
Deklaratsioonis visandatud digitaalõigused ja - põhimõtted täiendavad kehtivaid õigusi (nagu need, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas) ning isikuandmete kaitset ja privaatsust käsitlevaid õigusakte. Nendega antakse kodanike käsutusse võrdlusraamistik nende digitaalõiguste kohta, samuti suunised liikmesriikidele ja ettevõtetele puhuks, kui tuleb tegeleda uue tehnoloogiaga. Nende eesmärk on aidata kõigil inimestel ELis digiüleminekust maksimaalselt kasu saada.
Kavandatavad õigused ja põhimõtted on järgmised:
- tõsta digiülemineku käigus kesksele kohale inimesed ja nende õigused;
- toetus solidaarsusele ja kaasamisele;
- tagada valikuvabadus internetis;
- edendada digitaalses avalikus ruumis osalemist;
- suurendada üksikisikute ohutust, turvalisust ja võimestamist;
- propageerida digituleviku kestlikkust.
Komisjon hindab digipõhimõtete rakendamist iga-aastases aruandes digikümnendi olukorra kohta. Lisaks sellele korraldab komisjon iga-aastase Eurobaromeetri uuringu, et kontrollida liikmesriikides võetud järelmeetmeid. Eurobaromeetriga kogutakse kvalitatiivseid andmeid, tuginedes kodanike arvamusele selle kohta, kuidas digipõhimõtteid eri liikmesriikides rakendatakse. Enne ettepaneku vastuvõtmist arutavad seda Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Tee digikümnendisse
|
Poliitikaprogrammiga „Tee digikümnendisse“ luuakse järelevalve- ja koostöömehhanism, mille abil saavutada Euroopa digiülemineku ühised eesmärgid ja sihid. Juhtimisraamistik põhineb iga-aastasel koostöömehhanismil, milles osalevad komisjon ja liikmesriigid. Kõigepealt töötab komisjon koos liikmesriikidega iga eesmärgi jaoks välja esialgsed ELi trajektoorid, mispeale peaksid liikmesriigid panema nende saavutamiseks ette vajalikud riiklikud strateegilised tegevuskavad. |
Koostöömehhanism koosneks järgmistest elementidest:
struktureeritud, läbipaistev ja jagatud järelevalvesüsteem, mis põhineb digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil (DESI), mille abil mõõta 2030. aasta eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;
digikümnendi olukorda käsitlev iga-aastane aruanne, milles komisjon hindab edusamme ja esitab soovitusi meetmete kohta;
digikümnendi mitmeaastased strateegilised tegevuskavad, milles liikmesriigid kirjeldavad 2030. aasta eesmärkide saavutamise poliitikat ning võetud ja kavandatud meetmeid;
struktureeritud raamistik, mille abil arutada valdkondi, mille puhul ei ole tehtud piisavalt edusamme, ning lahendada neid komisjoni ja liikmesriikide ühiste kohustuste kaudu;
mehhanism mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise toetamiseks.
Digikompass 2030: teie digikümnend
Mitut riiki hõlmavad projektid
Digieesmärkide saavutamiseks kiirendab ja hõlbustab komisjon mitut riiki hõlmavate projektide (suuremahulised projektid, mida mitte ükski liikmesriik ei suudaks arendada iseseisvalt) käivitamist.
Nende projektide raames võiks:
- kombineerida ELi (sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu), liikmesriikide ja erasektori investeeringuid;
- tegeleda vajakajäämistega ELi elutähtsana määratletud suutlikkuses;
- toetada ühendatud, koostalitlusvõimelist ja turvalist digitaalset ühtset turgu.
Komisjon on kokku pannud esialgse loetelu mitut riiki hõlmavatest projektidest. Loetelu hõlmab selliseid investeerimisvaldkondi nagu andmetaristu, väikese energiatarbega protsessorid, 5G- võrgud, kõrgjõudlusega andmetöötlus, turvaline kvantkommunikatsioon, avalik haldus, plokiahel, digitaalse innovatsiooni keskused ja digioskused.
Võimaliku mitut riiki hõlmava projekti näide
EL võiks luua tehisintellektil põhineva turbekeskuste võrgustiku, et ennetada ja tuvastada riiklikul ja ELi tasandil küberründeid ja neile reageerida.
Euroopa digitaristu konsortsium on uus vahend, mille ülesanne on aidata huvitatud liikmesriikidel kiirendada ja hõlbustada mitut riiki hõlmavate projektide rakendamist.
-
20% Taaste- ja vastupidavusrahastu osa, mille kõik ELi riigid peaksid pühendama digiüleminekule
Rahvusvaheline partnerlus digikümnendi raames
EL propageerib oma inimkeskset digitaalarengu tegevuskava kogu maailmas ning soodustab vastavusse viimist või ühtlustamist ELi õigusnormide ja standarditega. Lisaks tagab ta oma digitaalsete tarneahelate turvalisuse ja vastupanuvõime ning pakub üleilmseid lahendusi. See saavutatakse järgmiselt:
|
|
Partnerluse võimalikud valdkonnad
-
6G -
Kvanttehnoloogia -
Tehnoloogia kasutamine võitluses kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega
Järgmised sammud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu saavutatud poliitilise kokkuleppe peavad kaks kaasseadusandjat nüüd ka ametlikult heaks kiitma. Pärast heakskiitmist digikümnendi poliitikaprogramm jõustub.
Esimese sammuna pärast poliitilkaprogrammi jõustumist töötab komisjon koos liikmesriikidega välja peamised tulemusnäitajad, mille abil mõõta edusamme 2030. aasta digieesmärkide saavutamisel ja valmistab ette esimese digikümnendi olukorda käsitleva aastaaruande, mis võetakse tõenäoliselt vastu juba 2023. aasta juunis. Näitajad sätestatakse rakendusaktis. Üheksa kuu jooksul esitavad liikmesriigid oma esimese riikliku strateegilise tegevuskava, millega käivitatakse koostöötsükkel.