9. märtsil 2021 esitles Euroopa Komisjon oma arusaama Euroopa digiüleminekust aastaks 2030 ja võimalustest seda saavutada. Komisjoni ettepaneku kohaselt on ELi digikümnendi digikompassil neli põhisuunda:

Skills, infrastructures, business and governments around a compass

 

  • Icon of an antenna

    Oskused

    IKT-spetsialistid: 20 miljonit + naiste ja meeste osakaalu ühtlustamine

    Elementaarsed digioskused: vähemalt 80% elanikkonnast

  • Icon of the Euro symbol

    Turvaline ja kestlik digitaristu

    Ühendatus: kõigil on gigabitiühendus, kõikjal on 5G

    Uusimad pooljuhid: ELi osakaal üleilmses tootmises kahekordistub

    Andmed – serv- ja pilvandmetöötlus: 10 000 kliimaneutraalset servasõlme

    Andmetöötlus: esimene kvantarvuti

     

 

  • Icon of stylised people

    Ettevõtete digiüleminek

    Tehnoloogia kasutuselevõtt: 75% ELi ettevõtetest kasutab pilvandmetöötlust/tehisintellekti/suurandmeid

    Novaatorid: suurendada kasvufirmasid ja rahastust, et kahekordistada ELi kiiresti kasvavate idufirmade arvu

    Hiline kasutuselevõtt: üle 90% VKEdest jõuab vähemalt baastasemel digimahukuseni

     

  • Icon of a stylised globe

     

    Avalike teenuste digiüleminek

    Peamised avalikud teenused: 100% internetis

    e-tervis: 100% kodanikest saab tutvuda ravidokumentidega

    Digitaalne identiteet: 80% kodanikest kasutab e-identimist

     

 

Komisjon püüab saavutada ELi 2030. aasta digivaldkonna sihid konkreetsete meetmete abil:

  • ELi tasandi eesmärgid ja kavandatud trajektoorid ELi ja liikmesriikide tasandil;
  • stabiilne ühise juhtimise raamistik, et jälgida edusamme ja kõrvaldada puudused;
  • mitut riiki hõlmavad projektid, kombineerides ELi, liikmesriikide ja erasektori investeeringuid.

Digitaalne kodakondsus: eurooplaste õigused ja põhimõtted

26. jaanuaril 2022 tegi komisjon ettepaneku institutsioonidevahelise piduliku deklaratsiooni kohta digikümnendi digitaalõiguste ja - põhimõtete teemal.

  • person graphic icon

    Inimkesksus

    Digitehnoloogia peaks kaitsma inimeste õigusi, toetama demokraatiat ning tagama, et kõik digivaldkonnas osalised tegutsevad vastutustundega ja turvaliselt. EL propageerib neid väärtusi kogu maailmas.

  • speech bubble participation graphic

    Solidaarsus ja kaasamine

    Tehnoloogia peaks inimesi ühendama, mitte lahutama. Kõigil peaks olema juurdepääs internetile, digioskustele, digitaalsetele avalikele teenustele ja õiglastele töötingimustele.

  • puzzle graphic

    Valikuvabadus

    Inimesed peaksid saama kasu õiglasest internetikeskkonnast, neid ei tohiks ohustada ebaseaduslik ja kahjulik sisu, ning nad peaksid olema võimestatud, kui suhtlevad uute ja arenevate tehnoloogiatega, nagu tehisintellekt.

  • padlock graphic

    Osalemine

    Kodanikud peaksid saama osaleda demokraatlikus protsessis kõigil tasanditel ning neil peaks olema kontroll oma andmete üle.

  • cog graphic

    Ohutus ja turvalisus

    Digikeskkond peaks olema ohutu ja turvaline. Võimestatud ja kaitstud peaksid olema kõik kasutajad, lastest vanuriteni.

  • sustainability graphic

    Kestlikkus

    Digitaalsed seadmed peaksid toetama kestlikkust ja rohepööret. Inimesed peavad teadma, milline on nende seadmete keskkonnamõju ja energiakulu.

 

Deklaratsioonis visandatud digitaalõigused ja - põhimõtted täiendavad kehtivaid õigusi (nagu need, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas) ning isikuandmete kaitset ja privaatsust käsitlevaid õigusakte. Nendega antakse kodanike käsutusse võrdlusraamistik nende digitaalõiguste kohta, samuti suunised liikmesriikidele ja ettevõtetele puhuks, kui tuleb tegeleda uue tehnoloogiaga. Nende eesmärk on aidata kõigil inimestel ELis digiüleminekust maksimaalselt kasu saada.

Kavandatavad õigused ja põhimõtted on järgmised: 

  1. tõsta digiülemineku käigus kesksele kohale inimesed ja nende õigused;
  2. toetus solidaarsusele ja kaasamisele;
  3. tagada valikuvabadus internetis;
  4. edendada digitaalses avalikus ruumis osalemist;
  5. suurendada üksikisikute ohutust, turvalisust ja võimestamist;
  6. propageerida digituleviku kestlikkust.

Komisjon hindab digipõhimõtete rakendamist iga-aastases aruandes digikümnendi olukorra kohta. Lisaks sellele korraldab komisjon iga-aastase Eurobaromeetri uuringu, et kontrollida liikmesriikides võetud järelmeetmeid. Eurobaromeetriga kogutakse kvalitatiivseid andmeid, tuginedes kodanike arvamusele selle kohta, kuidas digipõhimõtteid eri liikmesriikides rakendatakse. Enne ettepaneku vastuvõtmist arutavad seda Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.

Tee digikümnendisse

digital

Poliitikaprogrammiga „Tee digikümnendisse“ luuakse järelevalve- ja koostöömehhanism, mille abil saavutada Euroopa digiülemineku ühised eesmärgid ja sihid. Juhtimisraamistik põhineb iga-aastasel koostöömehhanismil, milles osalevad komisjon ja liikmesriigid. Kõigepealt töötab komisjon koos liikmesriikidega iga eesmärgi jaoks välja esialgsed ELi trajektoorid, mispeale peaksid liikmesriigid panema nende saavutamiseks ette vajalikud riiklikud strateegilised tegevuskavad.

Koostöömehhanism koosneks järgmistest elementidest:
struktureeritud, läbipaistev ja jagatud järelevalvesüsteem, mis põhineb digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil (DESI), mille abil mõõta 2030. aasta eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;
digikümnendi olukorda käsitlev iga-aastane aruanne, milles komisjon hindab edusamme ja esitab soovitusi meetmete kohta;
digikümnendi mitmeaastased strateegilised tegevuskavad, milles liikmesriigid kirjeldavad 2030. aasta eesmärkide saavutamise poliitikat ning võetud ja kavandatud meetmeid;
struktureeritud raamistik, mille abil arutada valdkondi, mille puhul ei ole tehtud piisavalt edusamme, ning lahendada neid komisjoni ja liikmesriikide ühiste kohustuste kaudu;
mehhanism mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise toetamiseks.

Digikompass 2030: teie digikümnend

Mitut riiki hõlmavad projektid

Digieesmärkide saavutamiseks kiirendab ja hõlbustab komisjon mitut riiki hõlmavate projektide (suuremahulised projektid, mida mitte ükski liikmesriik ei suudaks arendada iseseisvalt) käivitamist.

Nende projektide raames võiks:

  • kombineerida ELi (sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu), liikmesriikide ja erasektori investeeringuid;
  • tegeleda vajakajäämistega ELi elutähtsana määratletud suutlikkuses;
  • toetada ühendatud, koostalitlusvõimelist ja turvalist digitaalset ühtset turgu.

Komisjon on kokku pannud esialgse loetelu mitut riiki hõlmavatest projektidest. Loetelu hõlmab selliseid investeerimisvaldkondi nagu andmetaristu, väikese energiatarbega protsessorid, 5G- võrgud, kõrgjõudlusega andmetöötlus, turvaline kvantkommunikatsioon, avalik haldus, plokiahel, digitaalse innovatsiooni keskused ja digioskused.

  • Icon of stylised money 20% Taaste- ja vastupidavusrahastu osa, mille kõik ELi riigid peaksid pühendama digiüleminekule

Rahvusvaheline partnerlus digikümnendi raames

EL propageerib oma inimkeskset digitaalarengu tegevuskava kogu maailmas ning soodustab vastavusse viimist või ühtlustamist ELi õigusnormide ja standarditega. Lisaks tagab ta oma digitaalsete tarneahelate turvalisuse ja vastupanuvõime ning pakub üleilmseid lahendusi. See saavutatakse järgmiselt:

A picture of a handshake
  • koostades meetmete paketi, milles on kombineeritud regulatiivne koostöö, suutlikkuse arendamine ja oskused, investeeringud rahvusvahelisse koostöösse ja teaduspartnerlused;
  • kavandades digimajanduse pakette, mida rahastatakse selliste algatuste kaudu, kus saavad kokku EL, liikmesriigid, eraettevõtted, sarnaselt mõtlevad partnerid ja rahvusvahelised finantseerimisasutused;
  • kombineerides ELi siseinvesteeringuid ja väliskoostöö rahastamisvahendeid;
  • investeerides paremasse ühenduvusse ELi partneritega, näiteks potentsiaalse digitaalse ühenduvuse fondi kaudu.

Partnerluse võimalikud valdkonnad

  • Wi-Fi symbol 6G
  • Icon of a stylised atom Kvanttehnoloogia
  • Icon of a stylised leaf Tehnoloogia kasutamine võitluses kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega

 

Järgmised sammud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu saavutatud poliitilise kokkuleppe peavad kaks kaasseadusandjat nüüd ka ametlikult heaks kiitma. Pärast heakskiitmist digikümnendi poliitikaprogramm jõustub.

Esimese sammuna pärast poliitilkaprogrammi jõustumist töötab komisjon koos liikmesriikidega välja peamised tulemusnäitajad, mille abil mõõta edusamme 2030. aasta digieesmärkide saavutamisel ja valmistab ette esimese digikümnendi olukorda käsitleva aastaaruande, mis võetakse tõenäoliselt vastu juba 2023. aasta juunis. Näitajad sätestatakse rakendusaktis. Üheksa kuu jooksul esitavad liikmesriigid oma esimese riikliku strateegilise tegevuskava, millega käivitatakse koostöötsükkel. 

Dokumendid