Archive:Kuritegevuse statistika

Andmed 2020. aasta juuli seisuga.

Artikli kavandatud uuendamine: november 2021.

This Statistics Explained article has been archived on 24 August 2021.

Highlights

Politseis registreeritud röövide arv vähenes EL 27s ajavahemikul 2012–2018 34 % võrra.

Politseis registreeritud tahtlikke tapmisi oli EL 27s 2018. aastal 3 993 ehk 2008. aastaga võrreldes 30 % vähem.

Röövimised, 2016.–2018. aasta keskmine
(politseis registreeritud kuriteod saja tuhande elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Selles artiklis esitatud statistika põhineb Euroopas aastail 2008–2018 politseis registreeritud kuritegude ametlikel näitajatel. Näitajad hõlmavad Euroopa Liitu (EL 27), Ühendkuningriigi kolme jurisdiktsiooni, EFTA riike ning osaliselt ka kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike.

Full article

Aastatel 2012–2018 vähenes röövide arv EL 27-s 34 %

Politseis registreeritud röövide arv vähenes EL 27s ajavahemikul 2012–2018 34 % umbes 299 000-le. Samas suurenes see 2008.–2012. aastal 8,8 %, mis on ajavahemiku 2008–2018 kõrgpunkt, nagu nähtub jooniselt 1. Eesti, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Soome kohta 2018. aasta andmed puuduvad, mistõttu täpne muutus EL 27s aastail 2017–2018 pole täielikult teada. Enamikus EL 27 riikides näitaja 2017.–2018. aastal vähenes, suurim suhteline kasv registreeriti samas Iirimaal (8 %) ja Sloveenias (11 %).

Joonis 1. Röövimised (politseis registreeritud kuriteod), EL 27, 2008–2018
(röövimiste arv)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Joonisel 2 on näidatud politseis registreeritud röövimiste arv võrreldes elanikkonna suurusega (röövimiste arv 100 000 elaniku kohta). Ajavahemikul 2016–2018 registreeriti EL 27 kõrgeimad näitajad Belgias (154,3), Prantsusmaal (153,3), Hispaanias (132,5) ja Portugalis (115,5) ning madalaimad olid näitajad Eestis (17,1), Rumeenias (16,2), Tšehhis (14,6), Sloveenias (11,7), Küprosel (10,5), Slovakkias (9,0) ja Ungaris (9,0). EFTA riikidest oli politseis registreeritud röövimisi kõige rohkem Šveitsis: 20,9 röövimist 100 000 elaniku kohta.

Joonis 2. Röövimised, 2016.–2018. aasta keskmine
(politseis registreeritud kuriteod saja tuhande elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

2018. aastal registreeriti EL 27s 3 993 tahtlikku tapmist

Politseis registreeritud tahtlikke tapmisi oli EL 27s 2018. aastal 3 993 ehk 2008. aastaga võrreldes ligi 30 % vähem. Tabelis 1 on esitatud andmed riikide kaupa.

Tabel 1. Tahtlikud tapmised, 2008–2018
(politseis registreeritud kuritegude arv)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Joonisel 3 on näidatud tahtlike tapmiste arv võrreldes elanikkonna suurusega (politsei registreeritud tahtlikud tapmised 100 000 elaniku kohta). 2018. aastal oli see näitaja suurim Lätis (5,2), Leedus (3,5) ja Eestis (1,9). 15 riigis oli tahtlikke tapmisi vähem kui üks 100 000 elaniku kohta.

Joonis 3. Tahtlikud tapmised, 2018
(politseis registreeritud kuriteod 100 000 elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

2018. aastal registreeriti EL 27s 583 000 rünnakut

EL 27s registreeriti 2018. aastal politseis umbes 583 000 rünnakut ehk 6,2 % vähem kui 2010. aasta 621 500. Nagu on näidatud joonisel 4, oli suundumus aastatel 2010–2018 üldiselt vähenemas. Tuleb siiski märkida, et ELi 2016.–2018. aasta koondnäitajad põhinevad osaliselt varasematel andmetel, kuna puuduvad andmed Prantsusmaalt (2017–2018) ja Ungarist (2016–2018). Teatatud andmetest nähtub, et Prantsusmaal rünnakute arv aastatel 2010–2016 kasvas (232 000-lt 243 000-le) ning Ungaris aastatel 2010–2015 kahanes (14 600-lt 12 500-le).

Politseis registreeritud rünnakute arv on EL 27s väga erinev, ka võrreldes elanikkonna suurusega. Erinevad seadused, aruandlusmäär ja kirjendamistavad mõjutavad riikidevahelist võrdlust. Näiteks hõlmavad mõne riigi arvnäitajad peale tõsiste rünnakute ka väikseid rünnakuid, surmavaid rünnakuid (tapmine, mõrv jm) või seksuaalrünnakuid (mida tavaliselt arvestatakse eraldi).

Joonis 4. Rünnakud, EL 27, 2010–2018
(politseis registreeritud rünnakute arv)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

EL 27s registreeriti 2018. aastal 528 000 autovargust

EL 27s registreeriti 2018. aastal politseis ligikaudu 528 000 autovargust ehk 2008. aastaga võrreldes umbes 40 % vähem. Tuleb siiski märkida, et Prantsusmaa (2017–2018), Küprose (2018) ja Ungari (2016–2018) puhul on puuduvate andmete asemel kasutatud andmeid aastatest, mil need viimati esitati. Nagu nähtub jooniselt 5, võis aastatel 2008–2018 kogu EL 27s täheldada langustrendi. Samas suurenes Iirimaal ja Horvaatias 2017.–2018. aastal politseis registreeritud autovarguste arv 8 % võrra.

Joonis 5. Maismaa mootorsõidukite vargused, EL 27, 2008–2018
(politseis registreeritud varguste arv)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Politseis registreeritud autovargusi 100 000 elaniku kohta oli (2016.–2018. aasta keskmiste) arvnäitajate järgi enim Kreekas (260,6), Itaalias (244,2), Prantsusmaal (241,9), Rootsis (237,3) ja Madalmaades (169,3). EL 27 madalaimad näitajad registreeriti Slovakkias (27,8), Eestis (25,1), Horvaatias (21,4), Rumeenias (10,8) ja Taanis (4,0). EFTA riikidest oli kõige rohkem autovargusi Šveitsis – 80,5 vargust 100 000 elaniku kohta.

Autovarguste hulka kuuluvad üldjuhul mootorrataste, sõiduautode, busside, veoautode, buldooserite jm vargused, kuid aruandlus- ja registreerimistavad on riigiti ja aastate arvestuses erinevad ning mõjutavad võrdlust.

Joonis 6. Maismaa mootorsõidukite vargused, 2016.–2018. aasta keskmine
(politseis registreeritud varguste arv 100 000 elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (inglise keeles)

Andmeallikad

Kuritegevuse ja kriminaalõigussüsteemide üldstatistika

Andmeallikateks on teiste hulgas politsei ja muud õiguskaitseasutused, prokuratuurid, kohtud, vanglad, asjaomased ministeeriumid ja statistikaametid. Eurostatile ja ÜRO-le saadetavate ametlike andmete eest vastutavad riikide ametiasutused (ÜRO kuritegevuse suundumuste ja kriminaalõigussüsteemide toimimise uuring).

Selle artikli andmed

Selles artiklis esitatud tulemused põhinevad ametlikel andmetel politseis registreeritud kuritegude kohta alates aastast 2008. Eurostat ajakohastab veebiandmebaasi, kui riigid saadavad uusi andmeid, mis võivad erineda varasemates veebiartiklites esitatud andmetest. Euroopa tasandi kuritegevuse statistika üks peamisi probleeme on see, et osa andmeid puudub. Seetõttu on mitut ELi koondnäitajat selles artiklis kohandatud. Näiteks kui 2017. aasta näitaja puudus, kasutati sama riigi 2016. aasta näitajat sama kuriteoliigi kohta. Mõnel juhul on kasutatud eelnenud ja järgnenud aasta keskmist. Teine meetod puuduvate andmete käsitlemiseks on võrrelda kolme aasta keskmisi. Mõne kuriteoliigi puhul on puudu liiga palju andmeid ja ELi koondnäitajat ei saagi esitada. Veebiandmebaas sisaldab esitatud näitajaid (kohandamata).

Konkreetsed kuriteod

Lisaandmed tahtlike tapmiste, vägistamiste ja seksuaalrünnakute kohta:

Varasemad andmed

Taust

Kuritegevuse statistikat kasutavad ELi institutsioonid, riigiasutused, meedia, poliitikud, organisatsioonid ja üldsus. Iga riik kehtestab oma kriminaalõiguse, määrab kindlaks kuriteoliigid, menetlused ja õigusorganite ülesanded ning kuritegevuse ametliku statistika üksikasjad (välja arvatud rahvusvahelise või ELi õigusega hõlmatud kuritegude puhul). Üldjuhul ei ole riikide kuritegevuse statistika sama hästi võrreldav kui rahvusvaheliselt kindlaks määratud statistika.

Kõigi nende erinevate kriminaalõigusnormide puhul on Euroopa riikide vahel ka palju sarnasusi. Seda arvesse võttes ning lähtudes avalikust ja poliitilisest huvist töötati välja kogu ELi hõlmav kuritegevuse statistika. ELi institutsioonid, riikide asutused ja ÜRO on teinud viimasel kümnel aastal koostööd Euroopa kuritegevuse statistika parandamiseks. Statistika kvaliteeti on märgatavalt parandanud ühise kuritegude klassifikatsiooni kasutamine.

Ametlik kuritegevuse statistika kajastab peamiselt seda, kuidas ametiasutused juhtumeid registreerivad ja käsitlevad. Andmeid esitavad riigiasutused, nagu politsei, prokuratuur, kohtud ja vanglad. Neist andmetest annavad politsei näitajad kõige ulatuslikuma pildi, sest need hõlmavad registreeritud kuritegusid olenemata sellest, kas süüdistus esitati või mitte. Politseiregistrid ei mõõda siiski kogu kuritegevust. Kogu kuritegevus hõlmaks teatatud ja teatamata kuritegusid, millest on lahutatud valesti teatatud kuriteod. Võib eeldada, et teatamise määr on kõrge, kui kahjunõude esitamiseks peab kuritegu olema politseis registreeritud (nt autovargus ja sissemurdmine).