Archive:Piirkondlik haridus ja koolitusstatistika
- Andmed 2011. aasta märtsi seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas. Ingliskeelne versioon on uuem.
Haridusel, kutseõppel ja elukestval õppel on Euroopa Liidu (EL) majanduslikes ja sotsiaalsetes strateegiates oluline osa.
Käesolevas artiklis käsitletakse Eurostati piirkondlikku statistikat hariduse omandamise, haridustaseme ja elukestvas õppes osalemise kohta, mille kaudu hinnatakse edusamme piirkondlikul tasandil ja jälgitakse, millistel piirkondadel läheb hästi ja millised on maha jäänud.
Peamised statistilised näitajad
Kolmanda taseme hariduse omandajad
Kolmanda taseme haridus on haridustase, mida omandatakse ülikoolides, rakenduslikes kõrgkoolides, tehnoloogiainstituutides ja muudes asutustes, mis annavad akadeemilisi kraade või kutsetunnistusi. Juurdepääs kolmanda taseme haridusele eeldab tavaliselt teise taseme hariduse ülemise astme ja/või teise taseme järgse, kolmanda taseme eelse hariduse edukat omandamist.
Kolmanda taseme haridus liigitatakse järgmiselt:
- ISCED 5A taseme õppekavad põhinevad teoorial ja on uurimistööks ettevalmistavad või annavad võimaluse töötada kõrgtaseme oskusi nõudval ametialal; selle kategooria tüüpilised näited on kolmeaastane bakalaureuse ja nelja- või viieaastane magistriprogramm;
- ISCED 5B taseme õppekavad on praktilise, tehnilise või kutsesuunitlusega;
- ISCED 6 tase (doktoriõppe laadne) annab kõrgetasemeliseks uurimistööks vajaliku
kvalifikatsiooni.
Kolmanda taseme hariduse näitaja toob esile õppijate liikuvuse. 2009. aastal oli EL-27 riikides kolmanda taseme hariduse omandajaid peaaegu 19 miljonit.
Kaart 1 näitab kolmanda taseme hariduse (ISCED 5. ja 6. tase) omandajate hulka 2009. aastal (akadeemiline aasta 2008/2009) protsendina vastava piirkonna 20–24aastastest elanikest. See näitaja on piirkonna kolmanda taseme õppijate arvu ja vastava piirkonna 20–24aastaste elanike suhe ning annab aimu sellest, kui populaarne on see piirkond kolmanda taseme õppijate hulgas. Kuna näitaja aluseks on andmed piirkonna kohta, kus hariduse omandajad õpivad, mitte piirkonna kohta, kust nad pärit on või kus nad elavad, on tõenäoline, et paljud õppijad ei ela tegelikult selles piirkonnas, kus nad õpivad. Seega on kõrgete näitajatega (nt üle 100) piirkondades suured ülikoolid või muud kolmanda taseme haridust andvad õppeasutused, kuhu tuleb hulgaliselt õppijaid ka väljastpoolt piirkonda.
Näitaja tõlgendamisel tuleks arvestada selliseid tegureid nagu piirkondade elanikkonna vanuseline struktuur ja kõrgharidusharidussüsteemi vastav piirkondadevaheline struktuur. Näitaja kajastab kolmanda taseme haridusasutuste kontsentratsiooni või jaotumist piirkondade vahel.
17aastased õpilased
Kohustuslik haridus ja koolikohustuslik iga on ELis liikmesriigiti väga erinev. Enamikus riikides lõppeb koolikohustus, kui inimene on saanud 15 või 16 aastaseks, mil harilikult lõppeb teise taseme alumise astme hariduse omandamine. Mõnes riigis võib 17aastaselt juba teise taseme haridus omandatud olla, samas kui teistes riikides selles vanuses alles alustatakse teise taseme ülemise astme hariduse omandamist (sageli keskkoolis või kutseõppeasutuses, mis annab tööturule sisenemiseks vajaliku kvalifikatsiooni). Enamik Euroopa Liidu noori 17aastaselt veel õpivad.
17aastastel noortel on valida, kas omandada haridust edasi, alustada kutseõpet või otsida töökoht. Viimasel kümnel aastal on üha rohkem noori jätkanud haridusteed ka juhul, kui kohustuslik haridus omandatakse enne 17. eluaastat.
Kaart 2 näitab antud piirkonna 17aastaste õppijate osakaalu (kõikidel haridusastmetel) elanikkonna vastavas vanuserühmas. Peaaegu kõikjal Euroopas on see näitaja üle 75 %. See tähendab, et ühel või teisel põhjusel osalevad nooremad põlvkonnad haridussüsteemis ka pärast koolikohustuslikku iga.
Neljaaastaste laste osalemine hariduses
Õppimine algab sünnihetkel. Periood, mis jääb sünni ja alghariduse omandamise alguse vahele, on lapse kasvamise ja arenemise seisukohalt ülioluline kujunemisaeg. Õpitulemused alghariduse omandamisel ning omandatavad teadmised ja oskused on põhjalikumad, kui lapsed koolile eelnevate aastate jooksul piisavalt õpivad ja arenevad.
Alushariduse eesmärk on valmistada lapsi füüsiliselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja vaimselt ette esimesse klassi astumiseks, andes neile haridussüsteemi sisenemiseks vajalikud võimed ja oskused.
See näitaja peegeldab väikelaste osalemist hariduselus NUTS 2. tasandi piirkondade kaupa, näidates alus- või alghariduses osalevate neljaaastaste laste osakaalu. Valdav enamik neljaaastasi lapsi käib koolieelsetes lasteasutustes. Neljaaastast last võib panna kas koolieelsesse lasteasutusse või algharidust andvasse asutusse. Andmed näitavad, et enamik neljaaastaseid lapsi käib koolieelsetes lasteasutustes. Iirimaa ja Ühendkuningriik on ainsad riigid, kus märkimisväärne osa neljaaastaseid osaleb alghariduses. Seega osaleb Euroopa Liidus enamik neljaaastaseid lapsi alushariduses, mis on üldiselt liikmesriikides kättesaadav vähemalt kolmandast või neljandast eluaastast. Alushariduse omandamine on sageli vabatahtlik. Sellest hoolimata omandavad paljudes riikides alusharidust kõik lapsed.
Nagu Kaardil 3 näha, omandavad peaaegu kõik neljaaastased lapsed haridust sellistes riikides nagu Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra ja Hispaania. Seevastu sellistes riikides nagu Horvaatia, Kreeka, Iirimaa, Poola, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Türgi ja Šveits ning enamikus piirkondades Soomes on see näitaja alla 50 %.
Teise taseme ülemise astme ja teise taseme järgse, kolmanda taseme eelse hariduse omandajad
16aastastel noortel on valida, kas omandada haridust edasi, alustada kutseõpet või otsida töökoht. Viimasel kümnel aastal on üha rohkem noori otsustanud haridusteed jätkata.
Kaart 4 näitab teise taseme ülemise astme (ISCED 3. tase) ja teise taseme järgse kolmanda taseme eelse hariduse (ISCED 4. tase) omandajate osakaalu vastava piirkonna 15–24aastaste elanike hulgas.
Üldine teise taseme ülemise astme haridus pakub põhihariduse baasil laialdast kõikehõlmavat õpet. Eesmärk on anda õpilastele piisavad oskused ja teadmised õpingute jätkamiseks. Teise taseme ülemise astme hariduse omandamine algab tavaliselt täisajaga kohustusliku koolihariduse baasil ja üldjuhul on eelduseks üheksa või enama täisõppeaasta läbimine (alates 1. taseme algusest). Üldine teise taseme ülemise astme haridus hõlmab kooliprogramme, mis eduka läbimise puhul võimaldavad asuda õppima ülikooliprogrammide alusel. Teise taseme ülemise astme kutsehariduse eesmärk on tutvustada õpilastele töömaailma ja valmistada neid ette kutse- või tehnikahariduse omandamiseks. Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus (ISCED 4. tase) hõlmab programme, mis on teise taseme ülemise astme hariduse jätkuks, kuid mida ei saa vaadelda kolmanda taseme haridusena. Sageli on tegemist põhjalikumate tehnika- ja kutsealaste programmidega sellistes valdkondades nagu õpetajakoolitus, meditsiinierialad, kaubandus ja turundus.
Üldiselt asuvad õpilased teise taseme ülemise astme haridust omandama 15–17aastaselt ja lõpetavad nimetatud taseme kahe kuni nelja aastaga. Alustamise ja lõpetamise vanus ning vanuserühm sõltuvad riiklikust haridusprogrammist. Tavaliselt saavad õpilased omandada teise taseme ülemise astme hariduse samas piirkonnas, kus nad üles kasvasid. Selle näitaja jaoks määratletud vanuserühm on lai, hõlmates suhteliselt ulatuslikku, riigiti erinevat vanuselist spektrit.
Kolmanda taseme hariduse omandanute osakaal
Kaart 5 näitab ülikooli või samaväärse (kolmanda taseme) hariduse omandanud 25–64aastaste elanike protsenti. Näitajat mõjutab teataval määral regiooni demograafiline profiil, sest nooremate põlvkondade haridustase on enamasti kõrgem kui vanematel. 2009. aastal oli ELis 58 piirkonda, kus kõrgharidusega elanikke oli üle 32 %.
Nende piirkondade hulka kuulusid ka sellised suured linnad nagu Brüssel, London, Pariis, Berlin, Leipzig, Dresden, Helsinki, Stockholm, Madrid ja Utrecht (Madalmaad). Samasse kategooriasse kuuluvad veel Oslo (Norra), Genf ja Zürich (Šveits). Sellistes ELi liikmesriikides nagu Iirimaa, Rootsi, Soome, Madalmaad, Belgia, Saksamaa ja Eesti on haridustase kõrge kogu riigis.
Piirkonnad, kus kolmanda taseme hariduse omandanud inimeste osakaal on kõige väiksem, asuvad üheksa ELi riigi maapiirkondades, mis on silmatorkavas vastuolus nende piirkondade linnadega. Eelkõige kehtib see Portugali, Rumeenia ja Türgi ning vähemal määral Horvaatia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Itaalia, Kreeka, Ungari, Poola ja Slovakkia puhul. Samuti kehtib see selliste saarte nagu Sardiinia ja Sitsiilia (Itaalia), Açores ja Madeira (Portugal) ning Malta puhul.
Haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud
Näitaja ‘haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud’ näitab nende 18–24aastaste inimeste hulka, kes on omandanud ainult teise taseme alumise astme hariduse ning kes ei osale jätkuhariduses ega -koolituses.
Nagu Kaardil 6 näha, on haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunute osakaal ELi 27 liikmesriigi lõikes väga erinev. Paljudes piirkondades on see näitaja alla 10 %, mis tähendab seda, et seal on ELi 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärk täidetud. Sellised piirkonnad asuvad Horvaatias, Slovakkias, Poolas, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis, Luksemburgis, Leedus, Austrias ja Soomes. Hispaanias, Portugalis, Maltal, Itaalia lõunapiirkondades (Sud, Isole) ning Türgis ja Islandil on see näitaja üle 20 %.
Kõrged näitajad ei ole tingimata seotud kõnealuse vanuserühma töötuse määraga. Maltal, Portugalis ja Islandil on hõivatud üle 70 % haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunutest. Slovakkias, Ungaris ja Bulgaarias seevastu ei ole üle 70 % haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunutest tööturul aktiivsed või on töötud.
Andmete allikad ja kättesaadavus
Kaartidel kirjeldatakse olukorda NUTS 2. tasandi piirkondades, välja arvatud hariduselus osalemise näitajate puhul, kus Saksamaa ja Ühendkuningriigi andmed on kättesaadavad ainult NUTS 1. tasandi kohta. Šveitsi, Horvaatia ja Türgi kohta puuduvad andmed hariduselus osalemise kohta vanuserühmade lõikes piirkondade tasandil. Seega on nende riikide puhul näidatud ainult riigi andmed tervikuna.
Kuna haridussüsteemide ülesehitus on riigiti erinev, on rahvusvahelise võrreldavuse eeltingimuseks riikide ja rahvusvahelise haridusalase statistika kogumise, koostamise ja esitamise raamistiku olemasolu. Haridusalaste andmete kogumise aluseks on rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus (ISCED). Praegu kehtiva versiooni ISCED-97 kohaselt, mis kehtestati 1997. aastal, liigitatakse haridusprogrammid valdkonna ja taseme alusel.
ISCED-97s on esitatud standardkontseptsioonid, -mõisted ja -liigitused. Täielik kirjeldus on kättesaadav UNESCO Statistikainstituudi veebisaidil.
Kvalitatiivset teavet ELi liikmesriikide koolisüsteemide kohta kogub ja levitab Eurydice ning see teave hõlmab muu hulgas koolikohustuslikku iga liikmesriikides ja palju muid koolielu korraldamisega seotud teemasid (otsuste tegemine, õppekavad, koolipäeva pikkus jne).
Hariduselus osalemist käsitlev statistika hõlmab osalemist kõikides esmase hariduse programmides ja kõikides täiskasvanuhariduse programmides, mis on sisu poolest sarnased esmase hariduse programmidele või mis annavad vastavatele esmase hariduse programmidele sarnase kvalifikatsiooni. Hõlmatud on ka kutsepraktikaprogrammid, välja arvatud täielikult tööl põhinevad programmid ja need, mida ei kontrolli ükski formaalset haridust andev asutus. Kaartide 1–4 koostamisel on andmeallikana kasutatud kahte konkreetset Eurostati tabelit, mis on osa UOE haridussüsteemidega seotud andmete kogumisest. „UOE” hõlmab UIS-UNESCO, OECD ja Eurostati andmeid.
Haridustaset väljendatakse asjaomases vanusrühmas kõnealuse haridustaseme omandanud inimeste protsendina (välja arvatud need, kes ei vastanud küsimusele „kõrgeim omandatud haridustase või ametikoolitus”).
Näitaja „haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud” (varem „kooli poolelijätjad”) näitab nende 18–24aastaste inimeste osakaalu, kelle kõrgeim omandatud haridustase on teise taseme alumise astme haridus (ISCED tasemed 0, 1, 2 või 3c) ning kes ei osale jätkuhariduses ega -koolituses.
Need kaks näitajat põhinevad igal aastal ELi tööjõu-uuringu (EU-LFS) raames kogutud kvartaliandmetel. Esitatud haridustase põhineb ISCED-97-l.
Kontekst
ELi eesmärk on saavutada mitmeid kõrgharidusega seotud eesmärke ja sihttasemeid. Peamised eesmärgid on suurendada matemaatika, loodusteaduste ja tehnika alal lõpetanute arvu, suurendada Erasmus programmis osalevate üliõpilaste arvu, suurendada investeeringuid kõrgharidusse ja soodustada õpilaste liikuvust Euroopas.
Alushariduses antavat ettevalmistust loetakse edasise arengu aluseks. Euroopa Komisjon tegi 2008. aasta detsembris ettepaneku uue sihttaseme kehtestamiseks, mille kohaselt peaks 2020. aastaks osalema alushariduses 95 % neljaaastastest lastest. Ettepanekuga soovitakse toetada 2002. aasta Barcelona tippkohtumisel võetud eesmärgi saavutamist, suurendamaks alghariduses osalevate laste vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani, määra 90 %-ni.
Haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunute ja kolmanda taseme hariduse omandanute määr on Euroopa 2020. aasta strateegia peamised näitajad. Need valiti välja koos muude näitajatega, mille abil jälgitakse edusamme aruka, teadmistepõhise ja keskkonnasõbralikuma majanduse suunas, mis peaks viima tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme saavutamiseni.
Haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud on ka üks sotsiaalse kaasatuse alla kuuluvatest säästva arengu näitajatest.
Täiendav Eurostati teave
Väljaanded
- Regional Yearbook 2011
- Key Data on Education in Europe 2009 edition
- Key Data on Education in Europe 2005
Põhitabelid
- Education indicators - non-finance (t_educ_indic)
Andmebaas
- Regional education statistics (reg_educ)
Erirubriik
- Regional statistics
Metoodika / Metaandmed
- Regional education statistics (ESMS metadata file - reg_educ_esms)
Välislingid
- Euroopa Komisjon - Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus - Uued oskused uute töökohtade jaoks
- European Commission - Education & Training - Strategic framework for education and training
- European Commission - Regional Policy - Inforegio - Education and training