Archive:Kuritegevuse statistika
Andmed 2019. aasta oktoobri seisuga.
Artikli kavandatud uuendamine: september 2020.
Highlights
Rünnakud, 2010–2017
Käesolevas artiklis esitatud statistika põhineb Euroopas aastail 2008–2017 politseis registreeritud kuritegude ametlikel näitajatel. Näitajad hõlmavad Euroopa Liitu (EL), osaliselt EFTA riike, kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike.
Full article
Röövimiste arv vähenes 2011.–2017. aastal 24 %
ELis vähenes politseis registreeritud röövimiste arv 2011.–2017. aastal 24 %, 522 000-lt 396 000-le. Seevastu aastatel 2008–2011 suurenes nende arv 4 %. Joonisel 1 on näidatud politseis registreeritud röövimiste arvu muutust võrreldes eelneva aastaga. See rõhutab tõsiasja, et riikide kuritegevuse suundumused võivad olla üsna erinevad ELi suundumusest. ELi tasandil muutus röövimiste arv aastatel 2011–2012 võrdlemisi vähe. Samal ajal suurenes mõnedes riikides röövimiste arv kokku siiski umbes 18 000 võrra, neist Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias kokku rohkem kui 16 000 võrra. Mõnedes riikide vähenes röövimiste arv samal ajal umbes 18 000 võrra, neist Inglismaal ja Walesis (Ühendkuningriik), Portugalis, Belgias ja Poolas kokku rohkem kui 14 000 võrra. Ka aastatel 2016–2017 oli üldine muutus suhteliselt väike (4000), võrreldes kogukasvu (18 000) ja kogulangusega (22 000).
<image imgid="figure1" zoom="100">
Joonisel 2 on näidatud politseis registreeritud röövimiste arv võrreldes elanikkonna suurusega (röövimiste arv 100 000 elaniku kohta). 2017. aastal oli politseis registreeritud röövimisi 100 000 elaniku kohta kõige rohkem Belgias (167), Prantsusmaal (150), Hispaanias (144), Inglismaal ja Walesis (Ühendkuningriik) (132) ja Portugalis (115) ning kõige vähem Rumeenias (16), Eestis ja Tšehhi Vabariigis (mõlemas 15), Küproses (14), Sloveenias (12), Slovakkias ja Ungaris (mõlemas 9). EFTA riikidest oli politseis registreeritud röövimisi kõige rohkem Šveitsis – 21 röövimist 100 000 elaniku kohta.
<image imgid="figure2" zoom="100">
2017. aastal registreeriti ELis 5200 tapmist
2017. aastal registreeriti ELis politseis umbes 5200 tahtlikku tapmist[1], mis on 19 % vähem kui 2008. aastal. Tabelis 1 on esitatud andmed riikide kaupa.
<image imgid="table1" zoom="100">
Joonisel 3 on näidatud tahtlike tapmiste arv võrreldes elanikkonna suurusega (politsei registreeritud tahtlikud tapmised 100 000 elaniku kohta). 2017. aastal oli see näitaja suurim Lätis (5,6), Leedus (4,0), Eestis (2,2) ja Maltas (2,0) ning madalaim Luksemburgis (0,3), Tšehhi Vabariigis, Itaalias ja Austrias (kõigis 0,6).
<image imgid="figure3" zoom="100">
2017. aastal registreeriti ELis 1,1 miljonit rünnakut
Joonisel 4 on näidatud, et 2017. aastal oli ELis politseis registreeritud rünnakute arv kokku veidi üle 1,1 miljoni. Alates 2010. aastast oli politseis registreeritud rünnakute koguarv madalaim 2013. aastal – 916 000 rünnakut. ELi 2016. ja 2017. aasta koondnäitajad põhinevad osaliselt varasematel andmetel (Prantsusmaa ja Austria ei esitanud 2017. aasta andmeid ja Ungari ei esitanud 2016.–2017. aasta andmeid).
<image imgid="figure4" zoom="100">
Rünnakute arv on ELis väga erinev, isegi võrreldes elanikkonna suurusega. Tõenäoliselt kajastab see mitte ainult erinevust kuritegude arvus, vaid ka erinevaid õigusnorme ja registreerimistavasid. Näiteks hõlmavad mõne riigi arvnäitajad väikseid rünnakuid, surmavaid rünnakuid (tapmine, mõrv jne), seksuaalseid rünnakuid (tavaliselt eraldi klassifikatsioon) või ähvardusi, kuid enamasti hõlmab see näitaja ainult tõsise rünnakuna määratletud rünnakuid.
Ajavahemikus 2015–2017 toimus ELis keskmiselt 697 000 autovargust
ELis registreeriti ajavahemikus 2015–2017 igal aastal politseis keskmiselt 698 000 autovargust[2] ja see näitaja vähenes 29 % võrreldes ajavahemikuga 2008–2010 (aastas keskmiselt 983 000 autovargust). Aastatel 2008–2017 valitses enamikus Euroopa liikmesriikides langussuundumus. 2016.–2017. aastal suurenes see näitaja siiski Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Lätis, Maltas, Rumeenias ning Inglismaal ja Walesis (Ühendkuningriik).
<image imgid="table2" zoom="100">
Võrreldes elanikkonna suurusega oli politseis registreeritud autovarguste arv 100 000 elaniku kohta suurim (keskmiselt aastatel 2015–2017) Luksemburgis (328), Kreekas (269), Itaalias (257), Rootsis (256), Prantsusmaal (247) ja Tšehhi Vabariigis (238). ELis oli kõige vähem autovargusi Slovakkias ja Eestis (mõlemas 31), Horvaatias (20), Rumeenias (15) ja Taanis (4). EFTA riikidest oli kõige rohkem autovargusi Islandil – 138 autovargust 100 000 elaniku kohta. Seda erinevust võib teatud määral selgitada autode ja muude sõidukite arv igas riigis.
<image imgid="figure5" zoom="100">
Tabelite ja jooniste lähteandmed
Source data for tables and graphs (inglise keeles)
Andmete allikad
Kuritegevuse ja kriminaalõigussüsteemide statistika andmeallikad on politsei ja muud õiguskaitseasutused, prokuratuurid, kohtud, vanglad, asjakohased ministeeriumid ja statistikaametid. Need riigiasutused koguvad ametlikke andmeid, mis saadetakse kord aastas koos ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo uuringuga kuritegevuse suundumuste ja kriminaalõigussüsteemide toimimise kohta Eurostatile.
Käesolevas artiklis esitatud tulemused põhinevad aastail 2008–2017 politseis registreeritud kuritegude ametlikel andmetel. Varasema aja kohta on kättesaadavad 1950.–1992. aasta kokkuvõtlik kuritegevuse statistika ja 1993.–2007. aasta üksikasjalik kuritegude statistika.
Eurostat uuendab tabeleid, kui riigid saadavad uusi näitajaid. See tähendab, et arhiveeritud veebiartiklid võivad sisaldada tulemusi, mis ei ole praeguse veebiandmebaasiga kooskõlas.
ELi täpse koondnäitaja saamiseks on vaja kõikide riikide arvandmeid; puuduvad andmed on üks peamisi kuritegevuse statistika kvaliteediprobleeme Euroopa tasandil. Puuduvate andmete hulga tõttu ei ole mõne kuriteoliigi kohta ELi koondnäitajat siin esitatud. Mõnede kajastatud kuriteoliikide puhul kohandati ELi koondnäitajat pisteliselt puuduvate näitajate tõttu. Näiteks kui 2017. aasta näitaja puudus, kasutati sama riigi 2016. aasta näitajat sama kuriteoliigi kohta. Mõnel juhul asendatakse puuduv näitaja eelneva ja järgneva aasta keskmisega. Teine meetod puuduvate andmete käsitlemiseks on võrrelda kolme aasta keskmisi eraldi ajavahemike kohta (näiteks 2010–2012 ja 2015–2017). Andmebaasi tabelid sisaldavad teatatud (mitte kohandatud) näitajaid.
Tahtlike tapmiste, vägistamiste ja seksuaalsete rünnakute täiendavad andmed on kättesaadavad ohvrite, kahtlustatavate, esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate otsuste ning vangide lõikes (inglise keeles).
ÜRO veebisaidil on esitatud tapmiste ülemaailmne statistika (inglise keeles).
Kontekst
Kuritegevuse statistikat kasutavad ELi institutsioonid, riigiasutused, meedia, poliitikud, organisatsioonid ja üldsus. Ükski rahvusvaheline õigusakt ei hõlma üldiselt kuritegevuse statistikat[3]. Iga riik kehtestab oma kriminaalõigusnormid, määrab kindlaks kuriteoliigid, kohtumenetlused ja õigusemõistmise ning täpsustab kuritegevuse ametliku statistika. Seetõttu ei ole kuritegevuse statistika sageli riigiti täielikult võrreldav.
Kõigi nende erinevate kriminaalõigusnormide puhul on Euroopa riikide vahel ka palju sarnasusi. Seda arvesse võttes ning lähtudes avalikust ja poliitilisest huvist töötati välja kogu ELi hõlmav kuritegevuse statistika. ELi institutsioonid, riigiasutused ja ÜRO on teinud viimasel kümnel aastal koostööd Euroopa kuritegevuse statistika parandamiseks. Kuritegude ühise klassifikatsiooni kasutamine kuritegevuse näitajate võrdlemiseks riikide vahel on oluliselt parandanud statistika kvaliteeti. See tähendab Euroopa kuritegevuse statistika pidevat arendamist. Kuritegude klassifikatsiooni teave on kättesaadav siin (inglise keeles).
Ametlikku kuritegevuse statistikat esitavad riigiasutused, nagu politsei, prokuratuur, kohtud ja vanglad. Neist andmetest annavad politsei näitajad kõige ulatuslikuma pildi, sest need hõlmavad kõiki registreeritud kuritegusid olenemata sellest, kas süüdistus esitatakse või mitte. Statistika ei mõõda aga kogu kuritegevust, vaid kajastab seda, kuidas ametiasutused registreerivad ja menetlevad juhtumeid. Kogu kuritegevus hõlmaks teatatud ja teatamata kuritegusid, millest on lahutatud valesti teatatud kuriteod. Võib eeldada, et teatavatest kuritegudest, näiteks autovargustest ja sissemurdmistest teatamine on heal tasemel siis, kui kahjunõude esitamiseks peab kuritegu olema politseis registreeritud.
Direct access to
- Quality of life indicators - economic security and physical safety (inglise keeles)
- SDG_16_-_Peace,_justice_and_strong_institutions_(statistical_annex) (inglise keeles)
- Publication list (inglise keeles)
Crime and criminal justice (inglise keeles)
Crime, violence, or vandalism in the area (inglise keeles)
Rating trust in institutions (inglise keeles)
Death due to homicide and assault (inglise keeles)
General government expenditure by function (inglise keeles)
- Crime and criminal justice statistics main page (inglise keeles)
- Methodology overview and links to detailed information (inglise keeles)
- Links to other institutions (inglise keeles)